kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris
Kubils 20. saj. algus Prantsusmaa · Sisu oli teisejärguline, · Appollinaire tähtis vorm "Kroon", "Kaelaside" Dadaism 19 saj. algus Sveits · Kasutati algelisi väljendeid, · Tazara ühendati seoseta sõnu · Arp · Palju sõnu laenati laste "pudikeelest" Sürrealism 20. saj algus Prantsusmaa · Loomingu algallikaks unenäod, · Breton irreaalsed nägemused "Vabaarmastus" · Kasutati hämaseisundeid
geomeetrilist vormi, ka loobus ta kirjavahemärkidest. DADAISM kirjandusvool mis oli sürrealismi eelkäija, sai alguse 1916. aastal Sveitsis. Kirjandusvool sai oma nime prantsuse keelest, kus ,,dada" tähistab mänguhobust. Kirjandusvool pidi sümboliseerima ürgset suhet maailmaga, soovitati vabaneda igasugustest vormidest ja mõistuse kontrollist teose ülesehituses. Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid, ühendasid seoseta sõnu, eelistasid sõnade kõla nende sisule. Sageli muutsid häälikute ja sõnade kokkukuhjamine teose absurdseks. See pidi arendama inimese kujutlusvõimet. Nad taotlesid erandlikkust. I MS lõppedes kandus dadaismi keskused Pariisi ja Berliin. 1920-del sulandusid dadaistid uue tekkinud kirjandusvooliga milleks oli sürrealism. T.Tzara SÜRREALISM sai alguse 1919 a Prantsusmaal. Mõiste tähistab ülirealismi ja selle vooli üks juhtivaid luuletajaid on André Breton
Vaatleme lähedalt aspartaami koostisaineid: Aspartaat (aspartaat hape) 40% koostisest samuti sisaldub aspartaadis glütamaat hape. Mõlemad ained põhjustavad tõsiseid neuroloogilisi häireid ja tervet müriaadi muid sümptoome. Liiga palju glütamaati või aspartaati tapab teatud aju neuronid ja laseb ajurakkudesse üleliia kaltsiumit. Taoline sissetung käivitab ajurakke tapvate vabade radikaalide tekkimise. Aspartaat on aminohape. Kui seda tarvitada ilma seoseta teiste valkudega, siis tõstab ta märgatavalt nii aspartaadi kui ka glütamaadi taset vereplasmas. See on ajule väga ohtlik. Loomulik barjäär, mis kaitseb aju üleliigse glütamaadi ja aspartaadi eest, aga ka teiste mürkide eest, ei ole välja arenenud lapsepõlves, ei kaitse täiesti aju erinevaid piirkondi; on kahjustatud paljude krooniliste ja ägedate haigusjuhtude poolt; lubab suurel kogusel aspartaadil ja glütamaadil ajju tungida isegi terve aju korral. 75%
ühiskonnas ja selle väärtustes. Mõned kunstnikud tõmbusid nn. siseemigratsiooni, aga ka neutraalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelsete, tihti peaaegu anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Üks rühmitus koondus Zürichi linnas Šveitsis. 1916. aastal asutasid nad nn. Voltairei kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnike arvates oli maailm sõge ja pahatahtlik ning “korralikud kodanikud” on seetõttu enese teadmata kuriteo kaasosalised. Selleks, et mõistlikke inimesi seda taipama panna, tuli neid absurdsustega šokeerida ja endast välja viia. Naeruvääristati kõiki väärtusi – ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust.
Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige baletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid. Kuni isa surmani elas Degas majanduslikult kindlustatuna
puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. Voltaire'i kabaree. 1917. aastal asutati ka dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. TUNNUSED: mängulisus, mõnitamine ja pilkamine, valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made (+pool ready made), simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed, tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone, agressiivne suhtlemine publikuga, provokatsioonid, luule visuaalse külje tähtsustamine, kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine, ekspressionismi vaba värvikasutus, kubistide kollaaz, Tzara: dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma
Kubism tekkis 20. sajandi algul Prantsuse maalikunstis. Kirjanduses väljendub kubism eelkõige teoste ülesehituses ja vastavas terminoloogias. Sisul oli kubistide silmis teisejärguline tähtsus, rõhutati vormi. Guillaume Apollinaire kubistliku luule rajaja ,,Kroon" Dadaism sai alguse 1916. aastal Zürichis. Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid, lõid ebaloogilise assotsiatsioone, ühendasid seoseta sõnu, eelistasid kõlaefekte sisulisele tähendusele. Tristan Tzara Sürrealism tekkis Prantsusmaal 20. sajandi alguses. Loomingu algallikaks unenäod ja irreaalsed nägemused. Need tulid kohe kirja panna. Kasutati hämaraseisundeid (igasugune joove, hallutsinogeenid, hüpnoos). Kasutati automaatkirjutamist, sest nii oli looming kõige ehedam. Andre Breton ,,Vabaarmastus"
vastu, st et ta sureb vaese ja tundmatuna. ,,Talvemaastik", ,,Autoportree" (,,ilusti"). DADAISM: Esimene MS oli vapustanud kõiki eurooplasi. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust. Mõned kunstnikud tõmbusid sisemigratsiooni (mingi maale elama või teise riiki, mis ei mänginud kunstiloomingus erilist kaalu). Sveitsis Zürichis asutati Voltaire kabaree 1916. aastal. See kabaree korraldas skandaalseid etendusi võikses kohvikus. Etendused: kunstipublikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid kunstike mõte seisnes selles, et nad põlgasid keskmist kodanikku. Kogu vaen oli suunatud halli massi vastu. Arvasid seda, et maailma on sõge, kuritegelik ja need korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaost, pimedust ja kõike võimsust. Juhuse kaudu leidsid nimetuse: dada. 1917.aastal asutasid nad Dada kunstigallerii. Seal eksponeeriti ka mitmete
!“ saatelause + saatelause: „O(o)tsekõne!?.“ nt „Mart,“ täpsustas ema ja lisas: „mida sa mulle öelda tahtsid?“ nt „Mart!“ hüüdis ema ja käsutas: „Vii kohe prügi välja!“ 4. „Otsekõne,!?“ saatelause,. „Otsekõne jätkub.?!“ nt „Armas mees,“ ütles naine, „sa oled mulle kõige kallim.“ nt „Armas mees!“ hüüdis naine. „Sa oled...!“ V KIILLAUSE E KIIL Kiillause on ilma grammatilise seoseta teise lause vahele kiilutud lause, enamasti väljendab suhtumist, teeb mingi märkuse, rõhutab midagi. 1. Mõttekriipsudega eraldamine nt Ühel päeval – mäletan seda tänagi selgelt – tegi mu abikaasa mulle abieluettepaneku. Nt See noormes – mis ta nimi oligi? - meie kooli. 2. Sulgudega eraldamine nt Goethe (loe: gööte) on kuulus saksa kirjanik. 3. Komadega eraldatakse lühikesed kiillaused. Nt See õpilane, räägitakse, on võrdlemisi andekas.
Kritiseeritakse ühiskonda ja kirjeldatakse masendavalt linnu,sõda,vigaseid jne. Väärtustesüsteem hävineb ja inimene muutub manipuleeritavaks.Ekspressionist vaatab ja elab kõike läbi.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu. *Henrik Visnapuu ,,Sireli" Dadaism sai alguse 1916.a. Zürichist.On modernistlik kunsti-ja kirjandusvool ning sürrealismi eelkäija.Dadaistlikud kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsiatsioone,ühendasid seoseta sõnu,eelistasid kõlaefekte sisulisele tähendusele ning vältisid tavakujundeid.Nad taotlesid erandlikkust,kuid tundsid end siiski teistega ühesugustena. *Tristan Tzara ,,Te vaadake mind:/Ma väikene värdjas olen ja nägu/on minul ilmetu./Ma olen täpp-täplt nii nagu te kõik." Sürrealism tekkis 20.saj.algul.On realismi ülene.Püüeldi maagilise reaalsuse poole (unenäod tuleb vabastada) ning oluline on kujutlusvõime.Müüdid on vajalikud,endaga seotud peab olema.
nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tähendusele eelistati efektsekõlalist sõnakasutust Levinum kujutavas kunstis Kuidas teha dadaistlikku luuletust? Tuleb võtta ajaleheartikkel, lõigata see sõnadeks, puistata sõnad paberkotikesse ja saputada seda tasakesi. Seejärel tõsta sõnad ükshaaval kotist välja ja aseta oma maitse järgi sobiva pikkusega värssidesse. Luuletus ongi valmis! Ideoloogiline tagapõhi
nt Ma ütlesin talle sama tooniga, nagu isa oli käskinud. // Ema ei teadnud, kui talle valetasin. 24. Põimlauses kasutatakse palju side-ja liitsõnu. nt Sest et, olgugi et jne // Olgugi et hilinesin, astusin ma siiski klassi. VII SEGALIITLAUSE -rindlause+põimlause SELLES LAUSES ON TIHTI KOMA JA JA NING EES. nt Ema ei teadnud, et õhtul külaline tuleb, sest keegi pole talle õelnud, ja otsustas õhtul kinno minna. VIII KIILAUSE - ilma grammatilise seoseta teise lause sisse kiilitatud lause, seletab või rõhutab midagi. 25. Mõttekriipsudega eraldamine. nt Räägitakse, et eile - ma ei tea, kas see vastab tõele - andis ta lahkumisavalduse. 26. Komadega eraldamine. nt See õpilane, räägitakse, on võrdlemisi andekas. 27. Sulgudega eraldamine. nt Göthe (loe: gööte"´) on saksa kirjanik. NB! ÖELDIS! 1. -nud vormi võib lauses olla kolmes rollis 1.1 Täiend. nt Minu pihta pörutanud pall ehmatas kõiki. 1
sõnavara ja rütm. Sündis I maailmasõja vapustustest. Naeruvääristati kõike, mis ilus (häid kombeid, poliitilisi ideaale jne). Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse ~1916 - Dadaism kõikvõimsust. Põgenemine kaosesse, sokeerimine, L.Aragon, P.Eluard 1925 loogilise seoseta häälikute, lausete ja sõnade ühendamine sisust oli olulisem efektsekõlaline sõnakasutus. 20. sajandi kõrgaeg (20ndad-30ndad). Idee pärineb Freudi filosoofiast. Loomingu rajamine alateadvusele ja unenägudele. Vaistlikud C. Baudelaire, 20 saj (I assotsiatsioonid ja alkoholi mõjul sündinud I.Laaban,
Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu. 2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud. Varasemalt on lingvistilise mäluga seonduvat uurinud Bransford ja Johnson (1972),
Mõned traditsioonilise kunstihariduse saanud kunstnikud on hakanud teadlikult naivismi jäljendama. Dada ja metafüüsiline kunst: I MS sokeeris kõiki. Mõned kunstnikud tõmbusid siseemigratsiooni, aga ka neturaalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelste, tihti anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Voltaire-i kabaree (Zürichis 1916), mis korraldas skandaalseid etendusi ühes kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Põlati nn keskmist kodanikku. Kunstnike arvates on maailm sõge ja kuritegelik ning ,,korralikud kodanikud" olevat seetõttu kuriteo kaasosalised. Neid tuli absurdsusega sokeerida ja endast välja viia, et neid seda taipama panna. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaistid eelistasid kolaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest. Oluline oli visuaalsete kujundite
veel liiga teravalt meeles püsivad, kui õnneiha veel liiga rängalt rõhub, tärkab inimese südames kurbus: see on kaljurahnu võit, see on kaljurahn ise. Seda tohutut ahastust on raske kanda. Need on meie Getsemane ööd. Aga rusuvad tões haihtuvad, kui neid tunnistada. Sisyphose saatus kuulub talle. Selles ongi kogu Sisyphose vaikne rõõm. See kaljurahn on tema oma. Sel tabamatul hetkel, kui inimene pöördub tagasi oma elu juurde, asub Sisyphos taas oma kaljurahnu kallale ja vaatab seoseta tegude rida, oma saatust, mille ta ise on loonud, mida ühendab tema mälu pilk ja peagi pitseerib kinni tema surm. Igaüks leiab alati oma koorma üles. Võitlus mäetipule pääsemise eest on küllaldane, et inimsüdant täita. Ma arvan, et Sisyphos on õnnelik.
sellepärast, et ta mõtleb, mida ta teeb. Tema mõtete sisu või tähendus võib põhjuslikust seisukohast olla ebaoluline. Seega ei pruugi tema käitumine olla intelligentne pelgalt seetõttu, et ta mõtles. (Dretske, 1995, 1277) Dretske väitel ei saa see, mida läheb vaja selleks, et midagi mõtteks muuta, olla liiga lihtne. Sest kui see nii oleks, ei seletaks tõsiasi, et need on mõtted, miks süsteem, kellel on need mõtted, käitub just nii, nagu käitub. Ilma nimetatud seoseta mõtte ja käitumise vahel pole intellekti. (Ibid, 1279) 6 KÄITUMISE SELETAMISE VIISID Järgnevalt liigub Dretske oma aruteluga edasi, vaadeldes seda, kuidas võiks mõte käitumist kontrollida, jõudes arusaamisele, et mõtted peavad ilmselt olema meie närvisüsteemi materiaalsed seisundid. Ehk siis meie käitumist peavad selles ulatuses, milles seda kontrollib mõte, kontrollima meie närvisüsteemi füüsikalised seisundid.
Tema kujutab maalidel kabareede ja teatri elu, eelkõige balletti. Degas oskab suurepäraselt edsi anda liikumist, teda võlus liikumise hetkelisus, ilmselt andis selleks tõuke fotograafia. Tuntuim töö on ,,Tantsutund", kus maali keskel seisab õpetaja, kepp käes, tagaplaanil on tantsijatar peegli ees ja kõrval klaver, mille ees teised tantsijannad enda järjekorda ootavad. Esmapilgul jätab maal juhuslike, seoseta fragmentide mulje. Lähemal vaatlemisel võib märgata, et figuur mustas kujutab distsiplineerivat printsiipi, valged lehvivad laigud kehastavad aja rütmi, liikumist ja vabadust. Naine ei esine Degasi loomingus kauni ja meelelise olendina. Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid. Kuni isa surmani elas Degas majanduslikult kindlustatuna
Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest või helidest. Tema kogemuse-kriitika eesmärgiks ongi välja selgitada selle ühtsuse päritolu. Kanti küsimusepüstituse kohaselt on siin kaks
Paljud traditsioonilise hariduse saanud kunstnikud hakkasid oma loomingus naivismile omaseid tunnuseid kasutama. Maal: Henri Rousseau Niko Pirosmanasvili Ivan Generalic Maurice Utrillo Paul Kondas Jaan Oad Dada - Liikumine sai alguse anarhistlike vaadetega kunstnike seas, eriti Sveitsis asutatud Voltaire'i liikumise seas. Publikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest luuletusi, karjuti näkku solvanguid. Dadaistid põlgasid tavalist kodanikku, üritasid inimeste sokeerimisega neid niiöelda mõistusele tuua ja oma vaadetes veenda. Naeruvääristati kõiki väärtuseid ning oldi veendunud pimeda juhuse kõikvõimsuses. Daidaistide näitustele saamiseks polnud oluline mitte vormiline sarnasus või ühtne stiil vaid võimalikult rabav uudsus. Dadaistid esitasid kollaaze ja montaaze juhuslikest väärtuseta materjalidest
Tähendushierarhia näide Meronüümia Üks tähendushierarhia erinähtusi on meronüümiasuhe, mis kajastab reaalses maailmas kokku kuuluvate üksuste vahelist osa-terviku suhet, nt. Sõnapered • Sõnapered on sõnarühmad, mis tekivad sõnade ühtse päritolu alusel; keskmes etümon. • Sama sõnapere liikmed võivad ajapikku oma semantilise seose minetada (seos muutub läbipaistmatuks). • Etümoloogilise seoseta sõnu võidakse juhusliku häälikulise sarnasuse põhjal pidada ekslikult teatud sõnaperesse kuuluvaks. Rahvaetümoloogia Eristatakse kaht tüüpi rahvaetümoloogiat: 1) rahvaetümoloogia ilma formatiivimuutuseta, kus toimub ainult tähenduse kohandamine, nt. helikopter tegelik päritolu kr. helix ’keere, spiraal’ + pteron ’tiib; lend’; 2) rahvaetümoloogia koos formatiivimuutusega - tähendusmuutusega kaasneb ka häälikkuju muutus, nt
Sõnapere keskmes on kõigile pereliikmetele ühine morfoloogiline element, tüvimorfeem, mida nimetatakse etümoniks. Selliseks ühiselemendiks on sageli verbi-, adjektiivi- või substantiivitüvi, mis on andnud keeles hulga tuletisi. Sõnapere on üks keele sõnavara grupeerimise viise. Sama sõnapere liikmed võivad ajapikku oma semantilise seose minetada (seos muutub läbipaistmatuks), ehkki tegemist on algselt samatüveliste sõnadega, nt maa maadlema). Etümoloogilise seoseta sõnu võidakse juhusliku häälikulise sarnasuse põhjal pidada ekslikult teatud sõnaperesse kuuluvaks. Seda protsessi nimetatakse sekundaarseks motiveerituseks e rahvaetümoloogiaks. See protsess kulgeb kolmeastmelisena: 1. Isolatsioon 2. Sekundaarne motivatsioon / Interpretatsioon 3. Deisolatsioon. Eristatakse kaht tüüpi rahvaetümoloogiat: 1) rahvaetümoloogia ilma formatiivimuutuseta, kus toimub ainult tähenduse kohandamine, nt helikopter vääranalüüs tänapäevaste
tähenduslik koostiselement (analoogne foneemidele, morfeemidele ja sememeemidele). | Semiootika uurib märgisüsteeme (objektide/mudelite sümboolset funktsioneerimist). Kirjanduse puhul uurib semiootika kirjanduse struktuuri reegleid, vahendeid ja vormielemente. Semiootika rõhub keele esmatähtsusele märgisüsteemide seas. Märgitüübid: indeks (põhjuslikult seotud märk), ikoon (näiliselt sarnane märk), sümbol (põhjusliku seoseta märk). | Struktuur loob maailmas korda, kirjandus aga seletab maailma. Strukturalism keskendub struktuurile (langue), s.o kirjanduse grammatikale; mitte teksti tähendus vaid tähenduse loomine. | Strukturalistlikud kirjandusteooriad. Northrop Frye tuletas 6 müüditeooria (žanriteooria), mis väidab, et Lääne kirjandustraditsioon baseerub müüdi teisaldustele/nihetele ja arhetüüpidele
vastused erinevatele küsimustele. Multidimensionaalneanalüüs annab vastuse küsimusele ,,Mis toimub?" 53. Mida võimaldab andmekaeve? Väärtusliku ärilise informatsiooni otsimist mahukast andmebaasist, andmelaost või turult. Üldise suuna ennustamist: suunatud turustamine mineviku reklaammeilide alusel ennustamine, millised kliendid reageerivad tulevastele reklaammeilidele positiivselt. Uute mustrite avastamist: Miks teatud pealtnäha seoseta tooteid ostetakse tihtipeale koos? Krediitkaardi kasutusmustri alusel (kus? millised summad?) kaardi väärkasutuse tuvastamine. Andmekaeve aitab vastata küsimusele ,,Miks?". Eeskätt kasutatakse uute ärivõimaluste avastamiseks. 54. Mida võimaldavad otsustamise tugisüsteemid? Mudelite ja andmete kombineerimist koos kasutaja kaasamisega. Võimaldab andmetega manipuleerida.
VOLTAIRE'i KABAREE. See internatsionaalne boheemlaskond alustas kohe lärmakate programmidega: korraldati õhtuid prantsuse ja hollandi lauludega, neegrimuusikaga, mängima kutsuti balalaikaansambel ning lõpuks loodi ka ise ,,muusikat" futuristide arsenalist võeti üle bruitism kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi ,,poeemi" sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida.
Ka Eestis on olnud ja töötab praegugi mitmeid navistlikke maalijaid. Kuulsaim eesti navistidest oli aga Paul Kondas oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. 11) KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkis igasuguseid kunstnike rühmi. Nn. Voltaire'i kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnikud põlgasid nn. keskmist kodanikku, nii nagu paljud varasemad romantikudki, ainult et nüüd väljendus see äärmuslikumal kujul. Naeruvääristati kõiki väärtusi- ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeduse juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid kunstnikud oma tegevusele ka nime- dada. Nad asutasid ka dada kunstigalerii. Selles
kogunes ühte väikesse kohvikusse, kus nad asutasid nn. VOLTAIRE'i KABAREE. See internatsionaalne boheemlaskond alustas kohe lärmakate programmidega: korraldati õhtuid prantsuse ja hollandi lauludega, neegrimuusikaga, mängima kutsuti balalaikaansambel ning lõpuks loodi ka ise ,,muusikat" futuristide arsenalist võeti üle bruitism kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi ,,poeemi" sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida.
Rühmasid võib jagada väga erineval viisil: · Sotsioloogiline: nominaalsed - inimesi ühendab ühine nimetus. nt veregrupp, vanusegrupid tüpoloogilised seost inimeste vahel ei ole, aga inimesed on rühma kuulumisest teadlikud. `'meie'' nt üliõpilaskond assotsiatsioonid Inimeste vahel formaliseeritud seos. organisatsioonid suhted sinna kuuluvate inimeste vahel on kindlad, kirja pandud. · Psühholoogiline väike grupp isiklik seos sotsiaalne grupp ilma isikliku seoseta ajutised/spontaansed grupid. Ajutine grupp, kuid võivad teatud situatsiooni kestel suhelda. töörühmad/tiimid · Sotsiaalpsühholoogiline lähedusgrupid nt perekond eesmärgigrupid nt spordivõistkond sotsiaalsed rühmad nt vähemused juhuslikud kooslused nt pealtvaatajad Grupi mõju · Sotsiaalse mõju kanalid on kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul.
VERBAALSED Kui räägime, et hüviste nõudlus väljendab kahanevat võrdelist või pöördvõrdelist seost kauba hinna ja nõutava koguse vahel, siis tegemist nõudlusmudeli verbaalse väljendusega MATEMAATILISED Kui meil on ainult kaks hulka, p(hind) ja q (kogus) ning kui hulga p igale elemendile vastab hulga q mingi element, siis on meil tegemist funktsiooniga q = f(p) GRAAFIKUD Erineva tõusuga sirged (positiivse, negatiivse otsese seosega, seoseta) Negat. tõus y Positiivne tõus Null tõus Lõpmatu tõus x Tõus = y/x Erineva kuju ja tõusuga kõverad Puutuja tõusunurk Maksimum ja miinimum Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus 1.11
Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli asjaolu, et ei mõistetud pinnase mehaaniliste omaduste olemust ega osatud neid määrata. On üldtunnustatud, et kaasaegsele pinnasemehaanikale pani aluse prof. K.Terzaghi oma töödega möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Omakonstrueeritud seadmetega tehtud eksperimentaalsed pinnase mehaaniliste omaduste tugevuse ja kokkusurutavuse 4
Grupisõltuvus. · Grupimõtlemine. · Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. · Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. · Grupiloome (team building). · Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus Sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus · Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid · Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid · Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu · Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos · grupikuuluvus muutunud.Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond · Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu.Ohverdamine.Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie
VOLTAIRE’i KABAREE. See internatsionaalne boheemlaskond alustas kohe lärmakate programmidega: korraldati õhtuid prantsuse ja hollandi lauludega, neegrimuusikaga, mängima kutsuti balalaikaansambel ning lõpuks loodi ka ise „muusikat“ – futuristide arsenalist võeti üle bruitism – kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi – „poeemi“ sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida.
) Probleemid SP jaoks Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. Grupimõtlemine. Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. Grupiloome (team building). Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud. Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine. Usugrupp. Hõimu laiendamine. Uus meie. Sotsiaalne reform
- Hilisemal meenutamisel aitab pigem semantiline sarnasus Seega: mälu kasutab fonoloogilist kodeerimisalust lühiajaliselt ja semantilist pikaajaliselt säilitatava informatsiooni jaoks (sest muster vastupidine LTMst ammutamisel) Mis on fonoloogilise ringi funktsioon? - Õppida keelt! Fonoloogilise õppimise komponendid - Patsient PV: audit numbrimälu 2 ühikut, intellekti normaalne kõneloome ja arusaamine normaalne. Õppis emakeelsed seoseta sõnapaarid kuid võõrsõnu ei õppinud Keskne täidesaatja TP fokusseerija, salvestaja, otsustaja, väike homunkulus, võimeline kõigeks, mis jääb 2 töötlussüsteemist väljaspoole, töötleb mitte lihtsalt ei säilita: - On võimeline tähelepanu fokusseerima - ……. Episoodiline puhver - Kõne planeerimine - Sisaldab multidimensionaalse koodiga episoodilist informatsiooni, seob WM komponente ja WM LTM ja tajuga - Võimekus piiratud, u 4 känki
seepärast nad võtavad kokku ka minevikuvõimalused, mis nõukogude kirjanudses ei olnud soositud poeetikavõimalused. Krullil on mitmeid 20 sajandil klassikaks saanud poeetilisi võimalus kasutatud. Üks nendest on sürrealsim, mis eesti kirjanduses pole 20 sajandil olnud soositud, ta on olnud marginaalne ja seetõttu sürrealistlik kujundiloome mõjub Krulli puhul ka uudselt. Sellega seondub seesama subjekti lagunemine, spontaansus, teksti tulevad erinevad esmapilgul täiesti seoseta sõnad ja sõnaühendid. Liiatigi kui sürrealismi, mis sünnib Prantsusmaal eliidile mõeldud kirjandussuunana, toime on olnud järgnevale luulele tugev. 20 sajandi vältel on sürrealism saanud aktsepteeritavaks ja sellist tüüpi kirjutamise meetod kuulub 20 sajandi II poole kirjutamise kaanonisse. Ilma selleta on pea võimatu ümbritsevat maailma kajastada. Seda, et Krull selle vooluga kuidagi suhestub, näitab ka tema tegevus
• Grupimõtlemine. • Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. • Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. • Grupiloome (team building). • Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus • Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid • Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid • Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu • Homo sapiens sapiens – grupiloom. Ajaloos grupikuuluvus muutunud. • Esmane - sugulusgrupp: hõim, sugukond, perekond • Indiviidi piirid = grupi piirid. Kriitilised otsused. Veritasu. Ohverdamine. • Usugrupp
Tööandjal on tõendamiskohustus s.t. kaebuse korral peab ta tõestama, et ei ole diskrimineerivalt käitunud. Tõendamine käib läbi seletuskirjade ja info avalikustamise järelvalvekomisjonile. Arvata võib, et need sätted ei ole tööandjate erilised lemmikud. Ilmselt on mõnevõrra põhjendatud tööandjate hirm, et neid punkte võidakse hakata kasutama ka lihtviisiliseks "käru keeramiseks" isiklikud konfliktid võivad siin leida veel ühe väljundi ilma erilise seoseta võrdõiguslikkuse edendamisse . Tõestamine, et sa ei ole kaamel võib vahel päris raske olla! Leheneegritel õnnestus eelnõu ümber ka pisut lokku lüüa pannes leheartiklitele pealkirju nagu naissekretäri otsimine keelatud. Tegelikult ei keela seadus seda, kui suudad põhjendada, miks tegevuse laad vajab just naissekretäri. Kuid populistlikku lärmi tekitavad sellised pealiskaudsed avaldused küll. Samuti reklaami puudutab
VOLTAIRE'i KABAREE. See internatsionaalne boheemlaskond alustas kohe lärmakate programmidega: korraldati õhtuid prantsuse ja hollandi lauludega, neegrimuusikaga, mängima kutsuti balalaikaansambel ning lõpuks loodi ka ise ,,muusikat" futuristide arsenalist võeti üle bruitism kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi ,,poeemi" sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske
kogunes ühte väikesse kohvikusse, kus nad asutasid nn. VOLTAIRE'i KABAREE. See internatsionaalne boheemlaskond alustas kohe lärmakate programmidega: korraldati õhtuid prantsuse ja hollandi lauludega, neegrimuusikaga, mängima kutsuti balalaikaansambel ning lõpuks loodi ka ise ,,muusikat" futuristide arsenalist võeti üle bruitism kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng. Rühma liikmed leiutasid nn. simultaanse poeemi ,,poeemi" sisuks olid kõikvõimalikud seoseta sõnad, mis toodi kuuldavale üheaegse deklameerimisega. Lisandiks olid vile ja karjed. Dada esimeseks publikuks olid needsamad korralikud Zürichi kodanikud, kes käisid samas kohvikus. Nendele langeski dadaistide viha kogu väikekodanliku kultuuri vastu. Õnnetutele Zürichi bürgeritele sõna otseses mõttes sülitati näkku, hiljem Pariisis aga näiteks loobiti publiku sekka praetud mune ja biifsteegitükke. Mingist positiivsest programmist on dadaistide puhul raske rääkida.
Püütia – ennustav preestrinna Delfis Apolloni templis. Kuulsaim oraakel oli Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas Parnassose jalamil. Legendi kohaselt tappis Apollon seal lohemao Pythoni. Seepärast kandis Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi, püütia nimetust. Püütia istus kolmejalgsele pingile koopalõhe kohal, kust tulid uimastavad aurud. Uimastavate aurude mõjul kisendas püütia seoseta sõnu. Neid võis tõlgendada mitut moodi, nii nagu oli kasulik. Juures viibivad preestrid vormisid püütia sõnad selgemateks värssideks ja andsid need edasi küsijale. Ka sellisel kujul polnud ennustused kuigi kergesti mõistetavad. Seda ei võinudki oodata - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-8-3.htm Rahvakoosolek- kodanike kokkutulek riigiasjade arutamiseks
m¨argi juures k¨asitletud m~oistega. N¨aiteks luitunud v¨arvi m¨arkivad puhul langevad h¨a¨aldusn¨aitur ja t¨ahendusv~oti kokku. Luu- ja pronkskirjas esinevad pilth¨ a¨alduslikud m¨argid on suures osas p¨arisnimed ning loomade, lindude nimed, kus h¨a¨aldusn¨aiturit on kasutatud algt¨ahendusliku seoseta. Vanakirjas pole siiski pilth¨a¨alduslike m¨arkide osakaal kuigi suur. Kuna h¨a¨aldust¨ahenduslikkus esineb nii pilth¨a¨alduslike kui ka piltm~oisteliste m¨arkide puhul, on selge, et vahetegemine saab piir- juhtudel olla vaid u ¨sna tinglik, tuginedes sageli rohkem traditsioo- nile kui sisulisele anal¨ uu¨sile.
Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase liigitusest on ainult üksikud näited selle kohta. Kuid tolleaegsed teadmised pinnase omadustest ja käitumisest ehitise koosseisus ei moodustanud ühtset süsteemi, vaid koosnesid üksikutest omavahelise loogilise seoseta osadest. Põhiliseks takistuseks süstemaatilisele teaduslikule lähenemisele oli asjaolu, et ei mõistetud pinnase mehaaniliste omaduste olemust ega osatud neid määrata. On üldtunnustatud, et kaasaegsele pinnasemehaanikale pani aluse prof. K.Terzaghi oma töödega möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Omakonstrueeritud seadmetega tehtud eksperimentaalsed pinnase mehaaniliste omaduste tugevuse ja kokkusurutavuse uuringud näitasid, et pinnas ei
annaabi.ee 
