Aspartaam (1)

Aspartaam
Aspartaam on tehniline nimi sellistele brändidele, nagu NutraSweet, Equal, Spoonful ja Equal-Measure, milledest meil on vast enam tuntud esimene. Aspartaam leiutati juhuslikult 1965 aastal James Schlatteri (G.D. Searle Company keemik) poolt, kui nimetatud teadlane katsetas mädapaisete vastast ravimit. Aspartaam lubati kuivainetes kasutusse 1981 ja süsihappegaasiga karastusjookides 1983. Ametlikult lubati aspartaam kuivainetesse lisandina kasutusse juba 26 juulil 1974, kuid arstide ja tarbijakaitse juristide vastuväited ning samuti G.D. Searle uuringupraktika läbiviimise puudulikkus sundisid USA Toidu ja Ravimite Assotsiatsiooni (FDA) aspartaami kasutusloa väljaandmise peatama 5 detsembril 1974. 1985 aastal ostis kurikuulus Monsanto monopol G.D. Searle ja asutas Searle Pharmaceuticals ja The NutraSweet Company kahe eraldioleva üksusena.
Aspartaam on turul olevatest toidule lisatavatest ainetest kõige ohtlikum. Aspartaami arvele on USA Toidu ja Ravimite Assotsiatsiooni (FDA) poolt kantud ligemale 75% kõigist registreeritud tervisekahjustustest. Paljud neist kahjustustest on lõppenud surmaga, nagu nähtub 1994 aasta Tervise ja Inimeste Teenistuse Osakonna raportist. Mõningad neist sümptomitest oleksid: peavalu/migreen, peapööritus, iiveldus , lihaste spasmid, kangestumised, kehakaalu suurenemine, sügelemine, depressioon, ärrituvus, kurnatus, unetus , nägemise probleemid, kuulmise kaotamine, südame kloppimine, raskused hingamisel, ärevushood, kõnehäired, maitsemeele kaotamine, mälukaotus, liigestevalu ja palju muud.
Järgnevad kroonilised haigused ägenesid aspartaami manustamisega: ajukasvajad, multiskleroos , kroonilise väsimuse sündroom, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, lümfoom, sünnidefektid, suhkruhaigus ja mõned teised.
Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist: aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Seega saab aspartaami liigitada vaid keemiliste mürkainete hulka.
Vaatleme lähedalt aspartaami koostisaineid:
Aspartaat (aspartaat hape ) – 40% koostisest – samuti sisaldub aspartaadis glütamaat hape. Mõlemad ained põhjustavad tõsiseid neuroloogilisi häireid ja tervet müriaadi muid sümptoome.
Liiga palju glütamaati või aspartaati tapab teatud aju neuronid ja laseb ajurakkudesse üleliia kaltsiumit. Taoline sissetung käivitab ajurakke tapvate vabade radikaalide tekkimise. Aspartaat on aminohape . Kui seda tarvitada ilma seoseta teiste valkudega, siis tõstab ta märgatavalt nii aspartaadi kui ka glütamaadi taset vereplasmas. See on ajule väga ohtlik.
Loomulik barjäär, mis kaitseb aju üleliigse glütamaadi ja aspartaadi eest, aga ka teiste mürkide eest, ei ole välja arenenud lapsepõlves, ei kaitse täiesti aju erinevaid piirkondi; on kahjustatud paljude krooniliste ja ägedate haigusjuhtude poolt; lubab suurel kogusel aspartaadil ja glütamaadil ajju tungida isegi terve aju korral. 75% vastava piirkonna ajurakkudest on hävitatud enne kui mingid välised sümptomid ilmnevad. Selle tagajärjel võivad ilmneda sellised haigused, nagu multiskleroos, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, hüpoklükeemia, AIDSi dementsus , ajukahjustused ja neuroendokriinsed hälbed.
Isegi taoline organisatsioon , nagu USA Eksperimentaalse Bioloogia Ühingud (FASEB) hoiatab , L-glutamaadi kasutamise eest rasedate naiste, imikute ja laste puhul. Paljud USA tuntud arstid ja meditsiiniteadlased on ühinenud võitluses aspartaami kasutamise vastu toiduainetes .