Dadaism, metafüüsiline kunst, sürrealism - spikker (6)

Dadaism - iseloomulik: polnud kunstistiil ; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide - neid süüdistati estetismis; ideaaliks „suur eimiski, tühjus, auk“; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem - kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis ootamatuid kombinatsioone; programmiks programmi puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready - made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst - aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid ; kollaažid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis , maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed ( tuletikud näoks, „tuletikunaine“), ajakiri „391“. Grosz - + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaž, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- „ maalile “ lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni , tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp -nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. „ purskkaev “-pissuaar, andis esemele uue tähenduse.“ Mona Lisa“ repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk veristlik sürrealism- eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli , ajatuid abstraktseid ehitusi . Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja ( lineaar ) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri „Valori plastici“. Chirico- kujutab ajatust ( skulptuur või mannekeen - puudub seos ajaga ), linnavaated või siseruumid .
Sürrealism-(kõrgem reaalsus ) 1920ndad- 30ndad . Andre Breton (1924 – manifest: „ kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, vabanemine intellekti kontrollist.”) on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli (Vitebskist Pariisi – unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H. Boschi töödes ( 1450 -1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel – 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest . 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine – maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik , veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon , trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 – I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism . Joan Miro – ( Hisp ) huumor, fantaasia , lürism, amööbitaolised kujundid. „Arlekiini karneval ”. Salvador Dali – (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. „Lenini 6 ilmutust klaveril ”, „Sõja nägu”, „Püha Antoniuse kiusatused ”, „Kristus ristil ”, „Põlevad kaelkirjakud ”, „Aeg voolab” ehk „Behmed kellad”. Rene Margritte – (Belgia) optilised petted.
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks „suur eimiski, tühjus, auk“; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis ootamatuid kombinatsioone; programmiks programmi puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kollaažid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, „tuletikunaine“), ajakiri „391“. Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaž, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- „maalile“ lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. „purskkaev“-pissuaar, andis esemele uue tähenduse.“Mona Lisa“ repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk veristlik sürrealism- eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri „Valori plastici“. Chirico- kujutab ajatust ( skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), linnavaated või siseruumid.
Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Breton (1924 – manifest: „kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, vabanemine intellekti kontrollist.”) on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist Pariisi – unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel – 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine – maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 – I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism. Joan Miro – (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. „Arlekiini karneval”. Salvador Dali – (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. „Lenini 6 ilmutust klaveril”, „Sõja nägu”, „Püha Antoniuse kiusatused”, „Kristus ristil”, „Põlevad kaelkirjakud”, „Aeg voolab” ehk „Behmed kellad”. Rene Margritte – (Belgia) optilised petted.
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks „suur eimiski, tühjus, auk“; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis ootamatuid kombinatsioone; programmiks programmi puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kollaažid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, „tuletikunaine“), ajakiri „391“. Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaž, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- „maalile“ lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. „purskkaev“-pissuaar, andis esemele uue tähenduse.“Mona Lisa“ repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk veristlik sürrealism- eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri „Valori plastici“. Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), linnavaated või siseruumid.
Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Breton (1924 – manifest: „kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, vabanemine intellekti kontrollist.”) on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist Pariisi – unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel – 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine – maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 – I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism. Joan Miro – (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. „Arlekiini karneval”. Salvador Dali – (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. „Lenini 6 ilmutust klaveril”, „Sõja nägu”, „Püha Antoniuse kiusatused”, „Kristus ristil”, „Põlevad kaelkirjakud”, „Aeg voolab” ehk „Behmed kellad”. Rene Margritte – (Belgia) optilised petted.
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks „suur eimiski, tühjus, auk“; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis ootamatuid kombinatsioone; programmiks programmi puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kollaažid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, „tuletikunaine“), ajakiri „391“. Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaž, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- „maalile“ lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. „purskkaev“-pissuaar, andis esemele uue tähenduse.“Mona Lisa“ repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk veristlik sürrealism- eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri „Valori plastici“. Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), linnavaated või siseruumid.
Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Breton (1924 – manifest: „kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, vabanemine intellekti kontrollist.”) on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist Pariisi – unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel – 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine – maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 – I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism. Joan Miro – (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. „Arlekiini karneval”. Salvador Dali – (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. „Lenini 6 ilmutust klaveril”, „Sõja nägu”, „Püha Antoniuse kiusatused”, „Kristus ristil”, „Põlevad kaelkirjakud”, „Aeg voolab” ehk „Behmed kellad”. Rene Margritte – (Belgia) optilised petted.
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks „suur eimiski, tühjus, auk“; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis ootamatuid kombinatsioone; programmiks programmi puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kollaažid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, „tuletikunaine“), ajakiri „391“. Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaž, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- „maalile“ lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. „purskkaev“-pissuaar, andis esemele uue tähenduse.“Mona Lisa“ repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk veristlik sürrealism- eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri „Valori plastici“. Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), linnavaated või siseruumid.
Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Breton (1924 – manifest: „kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, vabanemine intellekti kontrollist.”) on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist Pariisi – unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel – 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine – maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 – I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism. Joan Miro – (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. „Arlekiini karneval”. Salvador Dali – (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. „Lenini 6 ilmutust klaveril”, „Sõja nägu”, „Püha Antoniuse kiusatused”, „Kristus ristil”, „Põlevad kaelkirjakud”, „Aeg voolab” ehk „Behmed kellad”. Rene Margritte – (Belgia) optilised petted.
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks „suur eimiski, tühjus, auk“; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis ootamatuid kombinatsioone; programmiks programmi puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kollaažid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, „tuletikunaine“), ajakiri „391“. Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaž, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- „maalile“ lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. „purskkaev“-pissuaar, andis esemele uue tähenduse.“Mona Lisa“ repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk veristlik sürrealism- eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri „Valori plastici“. Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), linnavaated või siseruumid.
Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Breton (1924 – manifest: „kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, vabanemine intellekti kontrollist.”) on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist Pariisi – unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel – 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine – maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 – I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism. Joan Miro – (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. „Arlekiini karneval”. Salvador Dali – (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. „Lenini 6 ilmutust klaveril”, „Sõja nägu”, „Püha Antoniuse kiusatused”, „Kristus ristil”, „Põlevad kaelkirjakud”, „Aeg voolab” ehk „Behmed kellad”. Rene Margritte – (Belgia) optilised petted.
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks „suur eimiski, tühjus, auk“; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis ootamatuid kombinatsioone; programmiks programmi puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kollaažid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, „tuletikunaine“), ajakiri „391“. Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaž, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- „maalile“ lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. „purskkaev“-pissuaar, andis esemele uue tähenduse.“Mona Lisa“ repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk veristlik sürrealism- eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri „Valori plastici“. Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), linnavaated või siseruumid.
Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Breton (1924 – manifest: „kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, vabanemine intellekti kontrollist.”) on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist Pariisi – unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel – 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine – maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 – I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism. Joan Miro – (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. „Arlekiini karneval”. Salvador Dali – (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. „Lenini 6 ilmutust klaveril”, „Sõja nägu”, „Püha Antoniuse kiusatused”, „Kristus ristil”, „Põlevad kaelkirjakud”, „Aeg voolab” ehk „Behmed kellad”. Rene Margritte – (Belgia) optilised petted.
Dadaism- iseloomulik: polnud kunstistiil; ei seadnud eesmärgiks uue kunsti loomist-uudne; eitada senist kunsti, ka kubistide ja futuristide- neid süüdistati estetismis; ideaaliks „suur eimiski, tühjus, auk“; bruitism- futuristidelt ülevõetud kõikvõimalike esemete üheaegne kakofooniline kokkumäng; simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed; neile imponeeris juhuslikkus ka maalis ja skulptuuris, mis sageli andis ootamatuid kombinatsioone; programmiks programmi puudumine; valmis esemete eksponeerimine näitusel kunstiteosena-nn. ready- made; kõige eitamise kaudu pidi sündima uus kunst- aga uue kunsti loomine ei kuulunud nende ülesannete hulka. Arp- puust kujundid; kollaažid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, „tuletikunaine“), ajakiri „391“. Grosz- + üks fotograaf- dadaistlik fotomontaaž, mida hiljem arendas prantslane Ray. Schwitters- „maalile“ lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri sammas, iga päev lisati sellele uusi elust pärit asjakesi: sigar, trammipilet, lõpuks kasvas sammas laeni, tehti lakke auk ja jätkati II korrusel. Ernst- grotesk purustava militarismi üle. Tzara; Duchamp-nn Ready- made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. „purskkaev“-pissuaar, andis esemele uue tähenduse.“Mona Lisa“ repro sellele juurde joonistatud vurrude ja kikkhabemega. Metafüüsiline maal ehk veristlik sürrealism- eesmärk: jäädvustada eseme olemus, salapära ja ajatus. Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kelli, ajatuid abstraktseid ehitusi. Rõhutati perspektiivi ja valguse- varju kontraste. Maalimislaad tugineb klassikalisele joonistusele, teravale plastilisele modelleeringule ja (lineaar) perspektiivile, vahel pilt pildis (Chirico). Rajas teed sürrealismile. Suuna kõrgajal ilmus ajakiri „Valori plastici“. Chirico- kujutab ajatust (skulptuur või mannekeen- puudub seos ajaga), linnavaated või siseruumid.
Sürrealism-(kõrgem reaalsus) 1920ndad-30ndad. Andre Breton (1924 – manifest: „kunst on üleminek reaalsusest kõrgemasse reaalsusesse: aimdused, nägemused, vabanemine intellekti kontrollist.”) on looja, mõned peavad alguseks ka Chirico ja Marc Chagalli(Vitebskist Pariisi – unenäolised + olustikudetail) töid. 1924 avaldas Freudi õpetusele toetudes oma arusaamise sür-st. Esimesed viited H.Boschi töödes (1450-1516). Alateadlikke jõude püüti vabastada otsese spontaansuse ja juhuse abil. Isel – 1. Elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. 2. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest. 3. ühisk lammutamise soov viis koostööle kommunistidega. 4. Automaatne joonistamine – maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti realistlik, veristlik 8. illusionistlik ruumilisus. 9. salapärane tardunud elutu valgus. Haaratud olid ka Elouard, Aragon, trotskistid. 1924 - ajakiri, 1925 – I suurem näitus Pariisis. Sürride loomingule toetudes 1940-ndate lõpus uut tüüpi abstraktsionism. Joan Miro – (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. „Arlekiini karneval”. Salvador Dali – (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd. „Lenini 6 ilmutust klaveril”, „Sõja nägu”, „Püha Antoniuse kiusatused”, „Kristus ristil”, „Põlevad kaelkirjakud”, „Aeg voolab” ehk „Behmed kellad”. Rene Margritte – (Belgia) optilised petted.