Eesti keele reeglid (komad, otselaused, liitlaused, öeldis ) (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Komakesed

KOONDLAUSE - lause, kus on üks öeldis ja ülejäänud lauseliikmed korduvad.

Korduvad A, S, Öt eraldatakse komaga . nt Mati, Uno, Peeter ja Tambet osalesid töömessil.
Korduvad täiendid

Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. nt Punased, sinised, kollased ja roosad lilled õitsesid meie aias.

Erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata . nt Mõttetu pikaleveniv keeruline koosolek kestis 5 tundi.

Kui järgnev täiend täpsustab eelmis, pannakse nende vahele koma . nt Sel, 2017 . aastal külastame Soomet. // Eelmine , 2016 aasta.

Kui täiendid on pärast põhisõna, eraldatakse kõik komadega . nt Vabariigi aastapäev, (-)pidulik, sisutihe, emotsionaalne, (-) meeldis gümnasistidele.

Korduvad määrused

Kui määrused mõistemahult kattuvad, siis eraldatakse need omavahel komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoimub pidulik kontsert . // Siin, Kuressaares olen kasvanud ja sündinud.

Kui määrused mõistemahult hõlmavad, siis ei eralda komaga. nt 24. veebruaril 2017. aastal toimus... // Elan pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas .

Erinevad määrused (aja; koha; viisi jne) komadega ei eralda. nt Koosolek toimus Kuressaares 24. veebruari õhtul.

ERAND: AMETLIK STIIL NIMETAVAS KÄÄNDES ERALDATAKSE KOMAGA.
II. LAUSELÜHENDID- öeldise sõnarühmad, mis esinevad määruse rollis.
- interpunktsioon sõltub põhisõnast.

-nud ja -tud lauselühendid eraldatakse alati komaga. nt Jõudnud pikalt reisilt koju, märkas mees õitsema hakanud lille. // Raske töö tehtud, mindi puhkama. // Mees, raske töö lõpetanud, otsustas puhata .
Iseseisev ehk absoluutnimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmuse nimetavas käändes...kuidas? ALATI KOMADEGA! nt Naine seisis , tekki mähitud laps käes. // Mees, müts peas, ja naine, ämber käes, liikusid kodu poole. // Täna, 12. oktoobril, kolmapäeval on meil, KG 11. klassi õpilastel, järjekordne kirjavahemärkide töö.
-des ja -mata lauselühendid - tuleb jälgida põhisõna asukohta lühendis.

Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi alguses, siis eraldatakse komaga. nt Lugemata ajaleht läbi, ei teadnud õpetaja hommikustest uudistest midagi. // Õppides reeglid selgeks, olin enda üle uhke.

Kui -des ja -mata vorm on lauselühendi lõpus, siis komaga ei eraldata. nt Head sõpra leides on meil samad tunded kui uut raamatut lugeda.

Kui lauselühendid on aluse ja õeldise vahel, siis eraldatakse alati komaga. nt Meie arutuse esindaja, ettekannet valmis tegemata, otsustas koosolekult lahkuda.
III. LISAND - öeldiseta sõnarühm, mis väljendab lauses seda sama eset, olendit või mõistet, mida põhisõnagi, ainult üldisemalt.

Põhisõna ees olevat täiendit ei eraldata komaga. nt Tartu Ülikooli professor akadeemik Boris Ramm esines konverentsil .

Olevas käändes lisandit (kellena? millena ?) komaga ei eraldata. nt Toomas Takkis Kuressaare Gümnaasiumi esindajana kommenteeris vastuvõetud otsust.

Sidesõnaga kui algavat lisandit ei eraldata komaga. nt Kadi Pirn kui KG väitlusklubiliige osaleb sel nädalavahetusel, 4.-5. märtsil argumenteerimis koolitusel.

Omastavas (kelle? mille?) käändes järellisand eraldatakse komaga põhisõna poolt. nt Mati, meie kooli töömehe puhkus algab augustis.

Ülejäänud käänetes eraldatakse mõlemalt poolt komadega. nt Mina, Evald Ohakas, soovin apelleerida oma eksamitulemuse.
IV. OTSEKÕNE - saatelause + kellegi otsene mõtte edastamine .

Saatelause: "Otsekõne!?." nt Maidu Varik , KG õppealajuhataja ütles: "Daigi, esita oma töö kohe!"

"Otsekõne,?!" saatelause. nt "Karoliina, kas sina osaled töömessil?" küsis Kairi Käsk, Töötukassa ametnik .

"Otsekõne,!?" saatelause+uus saatelause: "otsekõne jätkub.!?" nt "Ma ei tule," ütles mees ja lisas : "mine üksi või jäta minemata!"

"Otsekõne,!?" saatelause, "otsekõne.!?" nt "Otsusta ära, millist teost soovid lugeda," ütles kirjandusõpetaja, "mina soovitan Gailiti teost."
V. LIITLAUSE . RINDLAUSE
Rindlause- lause, mille erinevad lauseosad on võrdsed, rindlause osad
JA, NING, EGA, EHK, VÕI - koma pole
KUID,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Eesti keele reeglid-komad-otselaused-liitlaused-öeldis- #1

Eesti keele reeglid-komad-otselaused-liitlaused-öeldis- #2

Eesti keele reeglid-komad-otselaused-liitlaused-öeldis- #3

Eesti keele reeglid-komad-otselaused-liitlaused-öeldis- #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

CarmenV Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

odt

Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

Gümnaasiumi põhjalik konsepkt kirjavahe märgistamisest koos näidetega!

Eesti keel

odt

Interpunktsioon, kirjavahemärgistamine - reeglid

Lauselühendid on öeldiseta sõnarühmad, mis tervikuna on lauses määruse rollis. 1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA. nt Kogu töö edukalt lõpetanud, läksin koju venda hoidma. nt Kõik õpilased, edukalt töö sooritanud, läksid sööklasse. nt Kogu söök söödud, mindi õlut jooma. 2. des- ja mata-lauselühend (NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lauselühendis) • Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis tuleb aluselühend koma/komadega eraldada. Nt Jõudes roomast koju, märkasin ukse taga kirjut kassi. Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit.

Eesti keel