Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Interpunktsioon, kirjavahemärgistamine - reeglid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Esitatud küsimused

  • Millal koht kus?
  • Mida sa eile tegid?
  • Mis ta nimi oligi?
Vasakule Paremale
Interpunktsioon-kirjavahemärgistamine - reeglid #1 Interpunktsioon-kirjavahemärgistamine - reeglid #2 Interpunktsioon-kirjavahemärgistamine - reeglid #3 Interpunktsioon-kirjavahemärgistamine - reeglid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Materjale põhi- ja keskkoolile Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
odt

Interpunktsioon, kirjavahe märgistamine, komade panek

Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause ­ Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB! Öeldistäide vastab 3'le küsimusele: Kes, mis, missugune ja öeldiseks võib olla vaid olema vorm. 2. Korduvad täiendid. NB! Komaga eraldamine sõltub sellest, kas täiendid on samalaadsed või erilaadsed. 2.1 Samalaadsed täiendid eraldatakse komaga. Täiend ­ Kuulub alati nimisõna juurde! N: Rohelised, sinised, lumivalged koerad luura

Eesti keel
thumbnail
5
doc

Eesti keele kirjavahemärgireeglid

Kirjavahemärgireeglid 1.Lihtlause Lihtlause kirjavahemärgid seostuvad põhiliselt koondlausega (korduvate lauseliikmetega lihtlause). 1.1 Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. Valssi, rumbat, foksi olime juba ammu õppinud. 1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii...kui ka ette koondlauses koma ei panda. Täna küsiti nii Antsu, Mallet kui ka Ennu. 1.3 Vastandavate sidesõnade aga, kuid, vaid ette paneme koondlauses koma. Ta vastas valesti, aga valjusti. 1.4 Sidekriipsu kasutatakse liitsõnade korduva osa ärajätmise puhul. Täna õpime nimi-, omadus- ja arvsõna. 1.5 Koolonit kasutatakse koondlauses, kui loetelu ees on mingi kokkuvõttev sõna või fraas: Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell. NB! Loetelu ette, mis on lause loomulik osa ja mille ees ei ole kokkuvõtvat sõna, koolonit ei panda. Eesti suuremad linn

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Kirjavahemärkide reeglid

KIRJAVAHEMÄRKIDE REEGLID 1. Järgarvu ja väitlause järel on punkt, vastust nõudva lause lõpus küsimärk, hüüdlause või nõudliku käsu järel hüüumärk. Olin juba 3.tunnis väsinud. Kes veel oli? Ärge te väsige! 2. Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele ja -vaa

Eesti keel
thumbnail
4
rtf

Eesti keele reeglid (komad, otselaused, liitlaused, öeldis )

7. Kui määrused mõistemahult hõlmavad, siis ei eralda komaga. nt 24. veebruaril 2017. aastal toimus... // Elan pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. 8. Erinevad määrused (aja; koha; viisi jne) komadega ei eralda. nt Koosolek toimus Kuressaares 24. veebruari õhtul. 9. ERAND: AMETLIK STIIL NIMETAVAS KÄÄNDES ERALDATAKSE KOMAGA. II. LAUSELÜHENDID- öeldise sõnarühmad, mis esinevad määruse rollis. - interpunktsioon sõltub põhisõnast. -nud ja -tud lauselühendid eraldatakse alati komaga. nt Jõudnud pikalt reisilt koju, märkas mees õitsema hakanud lille. // Raske töö tehtud, mindi puhkama. // Mees, raske töö lõpetanud, otsustas puhata. Iseseisev ehk absoluutnimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmuse nimetavas käändes...kuidas? ALATI KOMADEGA! nt Naine seisis, tekki mähitud laps käes. // Mees, müts peas, ja naine, ämber

Eesti keel
thumbnail
1
docx

Koondlause, lauselühendid, kiillause, lisand (reeglid+näite)

Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna. Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kohal olid kõik: luiged,kajakad,tihased ja varblased. Kiiluga väljendatakse tundeid või lisatakse kommentaare

Eesti keel
thumbnail
23
doc

Eesti keele reeglid

Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 9­12 ja 13­17 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup < > noolsulud (andmed häälduse, morfoloogia ja rektsiooni kohta), nt city , arutlemine <12: -mise>, .kaasnema <51; millega> [ ] nurksulud (sõ

Eesti keel
thumbnail
11
docx

Kirjavahemärkide tabel

KIRJAVAHEMÄRKIDE KORDAMINE LAUSELIIK REEGEL NÄIDE 1. LIHT- Lihtlauses (üks öeldis) nagu ka Vennas on väike, kuid tubli. LAUSE liitlauses (mitu öeldist) on koma vastandava sidesõna ees. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. 2. KOON Koondlauses (mitu samale küsimusele Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja D- vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva Ülo. LAUSE osa järel koolon, kui järgneb loetelu. Loetelu järel on mõttekriips, kui Alo, Ilo ja Ülo-- kõik nad olid järgneb kokkuvõttev osa. süüdi. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka Süüdlased olid Alo, Ilo ja Ülo. koolonit ega mõttekriipsu. matrjoska = er

Eesti keel
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-

Eesti keel



Lisainfo

Lauselühendid on öeldiseta sõnarühmad, mis tervikuna on lauses määruse rollis.

1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA.
nt Kogu töö edukalt lõpetanud, läksin koju venda hoidma.
nt Kõik õpilased, edukalt töö sooritanud, läksid sööklasse.
nt Kogu söök söödud, mindi õlut jooma.


2. des- ja mata-lauselühend (NB! Tuleb jälgida põhisõna asukohta lauselühendis)
• Kui des- ja mata-vorm on lauselühendis esimeseks sõnaks, siis tuleb aluselühend koma/komadega eraldada.
Nt Jõudes roomast koju, märkasin ukse taga kirjut kassi.
Nt Läksin eile vene keele tundi, õppimata ühtegi reeglit.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun