Jutuke Vikerkaar peale vihmasadu T aaskord koitis hommik ja hallid pilvekamarad sõelusid taeva jahuseks. Mere kallasäärtel ringutav udu libises vaikselt üle suure kivi, mille peal kaks väikest olevust teineteisse klammerdunult viimaseid magusaid unenägusid nägid. Hoolimata külmast voogas kogu nende olekust rahuleitu õndsuse ja muretu lapselikkuse sära nad olid õnnelikud ja seda teadmata olid nad ise oma õnne sepistanud. Esimesena avas silmad tiivuline. Olles näinud kohe enda vastas ikka veel magavat Printsi, valgus ta näole meeliületavat rõõmu ja ta pigistas tugevamini nende käehoidu. Selle peale poiss mõmises arusaadamatult ja pööras teise külje. Elisa tõusis istukile ja vaatas unisele merele, mis talle täna vägagi kaunis ja südamelähedane tundus. Eilne hirm vee hukutava tõmbejõu vastu oli hajunud ja asendunud lootusega, et maailmas on inimesi, keda saab usaldada, ja kohti, kus saab end tu...
määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt Mihhail Bahtin (1895- 1975) "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv
Romantism inglismaal 18. sajandi 70.aastatel tekkinud inglise romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas. Üleminek klassitsismist romantismi oli sujuv, kuna klassitsismi traditsioonid olid nõrgad. Ülipopulaarseks tuli sentimentalistlik romaan. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt. William Blake Sündis 28. novembril 1757 Londonis. Blake oli inglise luuletaja, graafik ja maalikunstnik. Ta oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. Ta suri 12. augustil 1827. Mõned pidasid teda nupust nikastanuks, teised suhtusid temasse kui süütusse veiderdajasse. Vaid vähesed tema kaasaegsed uskusid tema loomingusse ja ei lasknud tal nälga surra.
ROMANTISM 1. Romantismi mõiste ning selle valdkonnad Romantism - 19. saj Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja maalikunsti suund Läbivad teemad: üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Tundekunst. Kirjandus -> romantismi eelkäija sentimentalism ja tormi ja tungi liikumine 18. saj lõpul. Sentimentalismi meistriteos J. Wolfgang Goethe ‘’Noore Wertheri kannatused’’ — õnnetu armastuse temaatika. Romantismiajastu kirjanikud Prosper Merimee, Aleksandr Puškin. Tormi ja tungi kirjanduslik liikumine (Goethe, Herder, Schiller) — mõju näitekirjandusele = vabadust armastavad kangelased. Maalikunst -> dramaatilised süžeed, ajalooline temaatika — teiselt poolt püüdlus jäädvustada looduse poeetilist ilu. Näited: C. D
Religioosse ja sotsiaalse hüve eetika Inimene peaks käituma vastavalt jumala või saatuse tahtele või sotsiaalsele hüvele (rass, riik jne). Sentimentalism kriteeriumiks õige valiku tegemise juures on sisetunne või südametunnistuse hääl. Formalismi/kohustuse eetika motiiv on tegu või selle tegemata jätmine. Utilitarismi/tagajärje eetika motiiv on tegu või selle tegemajätmise tagajärg. Eksistentsialistlik/voluntarismi eetika. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone Eetilise või ebaeetilise teo kriteeriumiks on inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume kõlblustunne ,,on olemas seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning seos esimesega tõukab eemale teise." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tunded, mis on head kogu ühiskonnale või inimesele eraldi. See põhineb empiirilisel vaatlusel. Kaks vastuväidet:
4. Vabaduse ülistus, nii ellu suhtumises kui teoseid, ei tunnustata karme reegleid kunstiloomingus. 5. Melanhoolia- tume, masendav, arusaamatu kurbus, lisaks põlgus kaasaegse elu vastu. 6. Looduse ülistus 7. Usklikkus 8. Tihti esinev teoste traagiline lõpp · Sentimentalism- Sentimntalistid üritasid teostes avaldada kannatava inimese sisemaailma. 18.sajand. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eestis on sentimentalismi ka utsutud haleduse vooluks.Nad pöörasid suurt tähelepanu ka looduse kirjeldustele. Teoste keelde tuli ilukõne. Võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. NT J.Y.Rousseau (prantslane), N.Karamzin (venelane) ja Suve Jaan (eestlane). · Realism- Võeti kasutusele 1850. aastal (19.sajandi keskel). Olid erapooletud, püüdsid ühiskonda paremaks muuta, detailirikkus, kasutati rahvakeele väljendeid, tegelased olid lihtrahvast või keskklassist, sageli
Tuleb võimalikult palju oma kätega teha. Laps peab saama aru, mida talle õpetatakse, eakohasus. Kehalised harjutused, seksuaalsusest rääkimine, usku ei tohi peale suruda, laps ei ole usu jaosk küps. Tööd tuleb teah, tuleb olla ühiskondlikult kasulik. Rousseau rääkis masside eest, oli luksuse ja rikkuse vastu. Looduse ees on kõik võrded. 5. Karamzini "Vaene Liisa". Mis on sentimentalism? Kuulsamaid sentimentaliste. Sentimentalismi tunnusteks oli liialdatud tundelisus ja emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks
inglane Walter Scott (17711832). Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula (18431886) luules ja Eduard Bornhöhe (18621923) ajaloolises proosas. sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma, seejuures kaldusid nad sageli liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seetõttu nimetatud ka haledusvooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean Jacques Rousseau (17121778) ja venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes.
mälestussamba juures. Bellmani luuletused olid koomilis-grotesksed ja kontrastidest rikkad, kutsus üles järgima põhimõtet carpe diem - nautima maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Tema huumorit ja kohati rämedaidki kõrtsistseene varjunas lüüriline melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F. Villoni looming. 10. Robert Burnsi loomingus on tunda klassitsismi, sentimentalismi ja valgustuse mõjusid. Püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see on. Kirjutab palju maa-ainelist luulet. Osutab tähelepanu kõigele elavale. Armastusluule, hingestatud looduslüürika, värsivormis kirjad, eepiline luuleteos ,,Tam O'Shanter" moodustavad tema loomingu paremiku. Tema laulud on muutunud folklooriks. Iseloomustan tema luuletusi: maalähedus 25. jaanuaril Sotimaal, poeedi sünnipäeval, peetakse ,,Burnsi öö" festivali.
Kõik põhineb inidiviidil ning tema arusaamisel iseendast ja ümbritsevast. Kohustuse eetika paneb kõige rohkem mõtlema miks, milleks ja ühtlasi kuidas? Tagajärje-eetika sunnib inimest mõtlema, mis siis saab kui ma teen nii. Eksistentsialismis loob just kui igaüks ise oma väärtused ja eetika. Siit tekib aga probleem, kas sarimõrvar, kelle enda joaks on kõik ta teod väärtuslikud ja põhjendatud, on see läbi eetiline? 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone Kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. Hume kõlblustunne: ,,teatud seesmine meel või tunne, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ning tõukab eemale teisest." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene.
kirjutis on tema kirjutatud ,,Mälestused." Eelkõige on Beaumarchais tuntuks saanud kahe komöödia kirjutamisega: ,,Sevilla habemeajaja" ja ,,Pöörane päev ehk Figaro pulm." 5 Inglise valgustuse eripära Inglismaal pääsesid valgustusideed mõjule eelkõige proosas, juhtuvaks zanriks kujunes romaan. Nagu ka Prantsusmaal, oli Inglismaal väga palju erinevaid autoreid, kes kirjutasid oma loomingut. Viimase ajajärgu iseloomulik joon olid sentimentalismi pealetung. Valgustajate uus põlvkond ei uskunud enam mõistuse kõikvõimsusse. Nende veendumus oli, et ,,tõeline on ainult tunne, südame käsk." Kuulsamad kirjanikud olid: Daniel Defoe(1661-1731) Tänu Defoe'le tuli inglise kirjanduses uus zanr, valgustusromaan, milles olid ühte sulatatud seiklusromaan ja sotsiaalfilosoofiline romaan. Tema kirjutised olid väga elava käsitlusviisiga ja temaatika oli väga avar. Defoe kõige kuulsam romaan on ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused
Põhiline häda oli keskendumine eliidile. Valgustus oma pedagoogilisuses tähendab seda, et valgustusideoloogidele oli omane aktiivne ühiskondlik hoiak. Tegeleb ühiskonnaprobleemidega. Tihtipeale on otsapidi ajakirjanik ja suhestub publikuga igas mõttes. Oli selline kunsti pooldaja, mis on maailmaga suhtes. Valgustusel on 2 poolt: valgustus-valgustus ja sentimentaalne pool, kus keegi ei eita valgustuse printsiipe, aga pööratakse tähelepanu romantismile. Rousseau on valgustusliku sentimentalismi esindaja. Tema ,,Emile" on puhtalt valgustuslik. Rousseau on üleminekukirjanik. Valgustuses nähakase kirjaniku rolli ka aktiivsena. Kirjandik peabki olema ideede kandja, tsentraalne. Kirjaniku roll, eriti romaanikirjaniku roll jääb keskseks. Valgustuslikele humanistidele on iseloomulik selline seltsiline tegevus. Väga olulist rolli valgustuses mängivad (eriti prantsuse valgustuses) salongid. 16.ja 17.sajandil käisid salongides aristokraadid, 18
Sellele ühiskonnakorraldusele vastukaaluks sündis uus kunstivool - romantism. Vägivaldsele tegelikkusele ja tundetusele vastasid kunstnikud reaalsusest põgenemise ja tunnete ülistamisega. Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes.
J. L. Davidiga pea samatähtis klassitsist oli Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867). Elu viimasel veerandil Ingres maalis peamiselt portreid, samuti mõned aktid. Ta oli ühiskondlikult aktiivne ja lugupeetud inimene, kuid tema looming oli kinni eilse päeva ideaalides. Ingres oli klassitsismi andunud eestvõitleja ja viimane väljapaistev esindaja. Jean Auguste Dominique Ingres`i looming Vene maalikunstis oli 1790-il tugev sentimentalismi mõju. Tähelepanu pöörati inimese tunnete kujutamisele. 1796 sai troonile Paul I ja elu riigis muutus karmimaks isegi aadlikele. Võimalik, et seegi avaldas mõju kunsti suundumustele. Igatahes maalidel kujutatav muutus rangemaks, tõsisemaks, aga ka uhkemaks, paraadlikumaks. Selliste muutuste tüüpiline näide on Vladimir Borovikovski looming. SKULPTUUR Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Vanakreeka plastikat jäljendati nii
sentimentalismit. Ühiskonnas levis mõistusele põhinev arusaam ja sajandi keskpaigast alates said diskursuseks tunded. Ratsionalistlik ja mõistusepärane suund algas juba varem ja väljendus ilukirjanduses. Sentimentalism tekkis mõnevõrra varem kui teistes Euroopa riikides. INGLISE SENTIMENTALISM Hõlmab proosat ja luulet. Luules tekib mingi subjektiivne emotsionaalne alge, mis on oluline ka romantismi puhul. James Thomson (1700-1748) luuletaja, kes kirjutas sentimentalismi võtmes. Mõjukas teos Euroopas on ''Aastaajad''. Koosneb neljast aastaajast ja proloogist, vormilt klassitsislik, sisult uudne, tuuakse esile loodus. Vastandus klassitsismile, sest klassitsism on linnastunud suund. Looduslik loomulik loodus. ,,Aastaajad" tõlgiti mitmesse keelde. Sel sajandil tõlgiti üleüldse väga palju ja see võimaldas Euroopa kultuuril liikuda kosmopoliitsuse suunas teatud teemade kaudu. Inglise luules oluline veel: Edward Young, Thomas Gray Kalmistuluule.
sellega seonduvad sotsiaalsed probleemid. Inglismaal olid klassitsismi traditsioonid olnud suhteliselt nõrgad, seetõttu kulges üleminek romantismile sujuvalt. Teed tasandas ka õlipopulaarse sentimentalistliku romaani viljelemine 18.sajandi keskpaiku. Moraliseeriv, kaastunnet sugereeriv, religioosse värvinguga sentimentalistlik romaan tõi lugeja ette vooruslikku, kannatava inimese rahva hulgast ning kurjus leidis seal alati karistuse. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskendavalt ja elulähedaselt. Ka Eestis laialt levinud nn Jenoveva- ajajärgu jutukirjandusele oli sentimentalistlik romaan otseseks eeskujuks. William Blake , William Wordsworth , Samuel Taylor Coleridge, Robert Southey, Georg Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley, John Keats, Walter Scott Percy Bysshe Shelley Sussexis Lõuna- Inglismaal sündinud Shelley pärines rikkast ja kuulsast aadlisuguvõsast.
“Robinson Crusoe”(1719) – tõsieluline alus (A.Selkirk), realistlik kujutuslaad, detailiderohke, päeviku-vorm; II ja III osa “Kapten Singleton”(1720) - seiklusromaan “Moll Flanders”(1722) – ühe kurjategija elulugu - vähe psühholoogilist analüüsi, teosed peegeldavad ajastu konflikte, tegelased elurõõmsad optimistid Samuel Richardson (1689-1761) – moraliseeriva psühholoogilis-olustikulise perekonnaromaani rajaja, sentimentalismi eelkäija; kirjavorm – sobiv psühholoogiliseks vaatluseks, vähe seikluslikku elementi; sündmuste keskpunktis perekonnaelu ja alamasse keskklassi kuuluva lihtsa inimese tunded; eesmärk panna lugejat kaasa tundma vaeste ja alandatud inimeste saatusele. “Pamela”(1740) – kiriromaan, Pamela Andrewsi lugu. Pamela armastab oma peremest, kuid ei taha saada tema armukeseks, tema vooruslikkus muudab ka meest “Pamela abielus”(1741)
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism
Seal vaatleb maailma asju Saturni elanik. 5. loeng 05.10.15 – jätkame prantsuse valgustusega Voltaire mõjub rohkem valgustusajastul, Rousseau mõjutab aga rohkem hilisemaid autoreid. Rousseau’st (1712-1778) räägitakse kui filosoofist (nagu ka paljudest teistest valgustusaja autoritest). Ta on valgustuse radikaalsema suuna esindaja. Temast on saanud romantismi edasiarendaja ning ta on ka üks prantsuse sentimentalismi autoreid (aga mitte kogu oma loominguga). Ühelt poolt ikkagi ka valgustuslik autor, viimased teosed esindavad sentimentalismi. Rousseau puhul on traktaadilaadsed teosed tähtsad. Temast ei saa rääkida kui ainult kirjanikust. Tema 3 tähtsat ühiskonna temaatilist kirjutist: Arutlus teadusest ja kaunitest kunstidest Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest Arutlus ühiskondlikust lepingust Rousseau’d seostame ka teise seisusega
Lüürika tugineb suurelt jaolt folkloorile. Romantikud J. C. F. Hölderlin Novalis E. T. A. Hoffmann Chamisso H. C. Andersen H. Heine Inglise romantism 18. sajandi 70.aastatel tekkinud inglise l romantismi eelduseks oli tööstuslik revolutsioon, mis tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas. Üleminek klassitsismist romantismi oli sujuv, l kuna klassitsismi traditsioonid olid nõrgad. Ülipopulaarseks tuli sentimentalistlik l romaan. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskelt ja elulähedaselt. Inglise Romantiku William Blake William Wordsworth Samuel Taylor Coleridge Robert Southey George Gordon Noel Byron Percy Bysshe Shelley John Keats Walter Scott Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg
suured prantuse entsüklopistid. Sealt saame tolle hetke teadusest väga palju. Sinna pandi kirja kogu ajastu. Palju tarku kaastöölisi. Lugeda: Voltaire teos ,,Mikromegas". Haakub üldise valgustusliku taustaga. Maailma asju vaatleb Saturni elanik. 5. okt Rousseau (1712-1778) oli valgustusliku mõtte edasiarendaja. Ta oli ka filosoof, prantsuse valgustus. Üks valgustuse radikaalsemaid esindajad. Paiknes ajas teisiti. Romantismi üks suurimaid mõjutegureid. Oli ka prantsuse sentimentalismi esindaja. Mitmekesine looming teoseid mitmest vallast. Traktaadi-laadsed teosed. Ühiskondlikud ja pedagoogilistel teemadel kirjutised. Kolm tähtsamat tööd: 1. ,,Arutlus teadustest ja kaunitest kunstidest" 2. ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse päritolust" 3. ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762) Teda seostatakse ka kolmanda seisusega ei ole aristokraadid, ega preesterkond, vaid kodanlased. Üks tees: inimkond ei ole arengus mitte
Orpheus Selle ajastu muud ajakirjad: Mitmesugune kogu, - Uránia - Museum -Tudományos Gyjtemény Rahvusliku kirjanduse uuenemise tulemus on 18-19 sajandi mitmekülgselt rikas kirjandus Ajastu juhtiv suund oli klassitsism, baroki lõpp-perioodis oli ka rokokoo mõju tuntav József Kármán (17691795) toimetaja, kirjanik, ajakirja Uránia rajaja rõhutas ungarikeelsete teoste tähtsust ja kirjanduse kodanlikku eluviisi arendavat ja haridust toetavat rolli haridusprogramm: sentimentalismi esindaja: lühiromaan (päeviku ja kirjade vormis) Fanni pärand noore tüdruku ebaõnnestunud armulugu, mis lõpeb tüdruku surmaga nimetatakse esimeseks ungari psühholoogiliseks romaaniks (mõju: Goethe: Werther ja Rousseau: Julie ehk uus Héloïse) . Prantsusmaa muutustele Lúdas Matyi Ungari esimene värvifilm Mihály Csokonai Vitéz, Dániel Berzsenyi Csokonai Vitéz Mihály valgustusaja suurimaid poeete luuletaja, kirjanik, ilukirjanduse
Valgustusajastu inimeseideaal oli loomulik inimene. Eitati eesõigusi, looduse ees on kõik võrdsed. Au sisse tulid võrdsed õigused, mõttevabadus, mitmekülgsus. Inimeseideaal oli tark ja laia silmaringiga. 22. Miks kasutavad valgustusfilosoofid oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust? Valgustusfilosoofid kasutavad oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust, sest ilukirjandust loeti klassidest olenemata palju ja nii pääsesid nende ideed suurema rahavhulgani. 23. Millega seletada sentimentalismi teket just valgustusajastul? Sentimentalism tekkis just valgustusajastul, sest vajati vaheldust ja valitses ka soodne vabameelne õhkkond. 24. Milline on Swifti peateos ja millisesse zanri teda liigitatakse? Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid" ja teda liigitatakse satiiri zanri. 25. Milline on Defoe peateos? Defoe peateos on ,,Robinson Crusoe". 26. Mis on robinsonaad, kust on nimetus pärit? Robinsonaad on õpetliku sisuga eepiline teos, mille sisuks on merehädaliste seiklused
Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood on tänapäeval tuntud, seda isel lüh salmid, read- kammerood; pühend taval rõõmudele, viaksele elule, tuleb vältida vaesust ja ülemäärast rikkust Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') isel nukrus,kurbus, filosoofilisus Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) EpigrammAlgselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht;Satiirilisus-sageli vägivaldne;Puänt-üllatuslik terav mõte Mihhail Bahtin (1895-1975) romaaniteooria, kirjeldas varast ja renessansi romaani "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus
Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika - inimene peab käituma vastavalt a) jumala/saatuse tahtele b) sotsiaalsele hüvele (näiteks rass, riik jne) Sentimentalism - Kriteeriumiks on sisetunne või südametunnistuse hääl. Formalism - Kriteeriumiks on teo või tegematajätmise motiiv. Utilitarism - Kriteeriumiks on teo või tegematajätmise tagajärg. Eksistentsialism - Kriteeriumiks on meie tahtele vastav. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone: Õige ja vale kriteeriumiks on sisetunne/südametunnistusehääl. David Hume - moral sentiment - kõlblustunne: "Teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab teist eemale." Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväide 1: Sisehääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud
Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19
Sentimentalsim : südametunnistuse hääl õigeks otsuseks. Dentoloogiline (kohustuse) eetika : tegudel on motiiv. Religioosne ja sotsiaalse hüve eetika: inimene peab käituma vastavalt A) jumala või saatuse tahtele B) sotsiaalsele hüvele (rass, rahvus, riik jne). Konsekventsionalsim, sh utilitarsim: käitu nii, et teo tagajärjeks oleks rohkem õnne. Kriteeriumiks teo tagajärjed. Eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre) / voluntarism (Nietzsche) Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone eetilise / ebaeetilise teo kriteeriumiks on sisetundel põhinev südametunnistuse hääl . Kui me näeme midagi ebaeetilist toimuvat, tekitab see meis tugevaid emotsioone. Emotsiooniga koos jõuab meieni tugevalt teadmine,et kas antud tegu on õige või vale . David Hume: moral sentiment- kõlblustunne: "teatud seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning mis seob end esimesega ja tõukab eemale teist
jumala ja inimese koostööd. Romantistliku filosoofia kohaselt läheb vaja õnne saavutamiseks iseenda sees peituvat sisemist loomingulist jõudu, mis teeb inimese õnnelikuks. intellektualismi kohaselt saab õnnelikuks inimene kes arendab oma mõistust. Kui inimesel on olemas palju raha, millega ta ei osak midagi kasulikku teha, siis ei saavuta ta selle abiga ka õnne. Lahenduse annab mõistuse arendamine, mis annab inimesele võime rahaga midagi teha. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone. Sentimentalistliku eetika kohaselt tuleb õnn sisemiste tunnete realiseerimisel. Kui kuskil tapetakse kedagi siis tekib meie sees tugev tunne selle kohta kas antud tegu oli õige või vale.Sentimentaalse filosoofia eetikale räägib vastu see, et sisemise tunde põhjal tehtud otsused võivad olla lähtunud kogukonna eetikast. Ning emotsioone ei sa rakendada kohtu mõistmisel. Näiteks kui keegi laseb maha päti kes on paljudele inimestele kurja teinud kuid pole
järgnevatel teemadel: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, majapidamise õpetused, tervishoid jms. Halbu harjumusi, nt liigne joomine, püüti šoki kaudu lõpetada, kuigi seda tehti liialdustega ja fantastiliselt. Stiililiselt oli von Holtz parem: klassikaline sissejuhatus, kus räägitakse järgnevatest tegelastest, esitatakse looduskirjeldus, rütmiline – maailm rullub loogiliselt lahti. Von Holtzi võib pidada I eestikeelseks proosateoseks. Tekstidel on tugevad sentimentalismi mõjud kristlike väärtuste näol: halekirjanduses väärtustatakse õiglust, kõlblust, ausust, jumalakartlikkust. Sentimentalismi iseloomustab äärmuslikkus: nt kui ollakse ühel hetkel õnnetipul, siis järsku tuleb surm vms traagilist, üleelamisi. Peter Manteuffel (1768–1842) oli ainus baltisaksa aadlikust mõisnik, kes tundis kutsumust eesti k poeetiliseks rakendamiseks ja rahvakirjanduse soetamiseks. Rahvavalgustuslik tendents tuli esile
Vastuväide 2: see on emotsioon, mis ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: see on küll emotsioon või tunne, kuid ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne, kuna meis kõigis on see üks ja sama inimloomus. 3. Formalism/deontoloogiline (kohustuse) eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise motiiv *kreeka k. Deon kohustus *Immanuel Kant, Praktilise mõistuse kriitika, 1788 *Das Sollen kohustus; see, mida pean/mida peab. Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool? *maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel Probleem: iseendale kehtestatud reeglid ei ole moraalireeglid, sest need pole kõigile
2. Mis on õnn? 3. Mis on hüve? 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? 5. Kirjeldage Aristotelese naturalistliku hüve eetikat? Mis tähendab naturalistlik hüve? 6. Mis on loomutäius ja mis on pahe klassikalises eetikas? 7. Millised eetika koolkondi Te teate eetiliselt õige ja vale teo eristamisel? Nimetage nad ja tooge välja nende positsioonide erinevused. 8. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone 10. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. 11. Milles seisneb fatalistlik ja voluntaristlik positsioon eetikas? Milliseid fatalistlikul ja voluntaristlikul positsioonil olevaid autoreid te tunnete? Selgitage nende seisukohti. 12. Mida tähendab eetiline relativism. Tooge poolt- ja vastuargumente. 1) Eetika ehk praktilise filosoofia tegeleb vastavalt paradigmale järgnevate küsimustega:
jaoks. Enesearmastus on suurim meelitaja. On lõpmata hulk käitumisi, mis näivad naeruväärseina, kuid mille varjatud põhjused on väga arukad ja väga kindlad. sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma, seejuures kaldusid nad sageli liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seetõttu nimetatud ka haledusvooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean Jacques Rousseau (1712 1778) ja venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes.
Nende kohta võetakse tegelikkuse puhul seisukoht. Iga kirjanik valib oma kesksed sümbolid selle ühiskonna osa kirjeldamiseks. Vilde kasutab liialdatult vaesuse kirjeldamise võimalusi. Eestis hakkab realistlik esteetika esile tulema peale ärkamisaja lõppu 1880. a. Sajandilõpu Eesti kirjanduses on proosa palju domineerivam kui luule. Ärkamisajal on aga olulisem luule. Realistliku esteetika seisukohast olulised: M. Põdder (on tunda seda, et tahetakse realistlikult kujutada ning samas ka sentimentalismi, romantikat) või E. Aspe- pikemad proosatekstid. 20. saj paar esimest aastakümmet on Särgava ja Vilde looming väga olulised. Uudisjutt- novell Proosa aines ja muutunud tegelikkus hakkavad mõjutama 20. saj luulet, kaovad idüllilised maastikud, õhkamised kõige ilusa poole. Tulevad asemele talupoja argimured. Nt Jakob Tamm, Jakob Liiv. Selle perioodi lüürilise poeemina võib esile tuua Anna Haava- subjektiivne, märgatavalt intiimsem vaatepunkt. Ta armastusluule on väga isiklik
Neid tuleks kuulda võtta ning nende järgi käituda. Formalism/ deontoloogiline eetika (kohustuse-eetika)- Tähtis on tegu ise ning selle tegemise või tegemata jätmise motiiv. Utilitarism/konsekventsionalism (tagajärje-eetika)- õige või vale teo kriteeriumiks on see, millised on teo tagajärjed, tegu on eetiliselt õige ning põhjendatud siis, kui tema tagajärg on hea ning toob kasu hulgale inimestele. Eksistentsialism/ voluntarism 72. Selgitage eetilise sentimentalismi filosoofilist positsioone. Inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. On olemas seesmine tundmus, mis oskab eraldada nii head kui halba, tõmbab lähedale head, lükkab eemale halba. Mingi teaga seisnes tuleb meile emotsioon, mida tundes saame aru, kas tegu on õige või väär, hea ja halva eristuseks tulebki keskenduda oma tunnetele. Kuid samas väidetakse vastu, et tunded võivad olla kollektiivsed, ideologiseeritud. Väidetakse ka seda, et emotsioonid ei ole faktid, neid ei saa
Nendes muutustes mängis väga tähtsat rolli Veneetsia libretist ja näitekirjanik Carlo Goldoni, kes kirjutas vastavalt uut tüüpi libretosid. Tema oli kirjanduslikult omakorda mõjutatud inglise moodsast kirjandusest: Inglismaal läks moodi sentimentalism (tundeid rõhutav, pisaraterohke kirjandusstiil), näit. Richardsoni halearmas romaan ,,Pamela", Fieldingi romaan ,,Tom Jones". Inglise romaanide prantsuskeelsete tõlgete kaudu avaldus sentimentalismi mõju ka itaalia kirjanduses, sealhulgas näidendites ja ooperilibretodes. Koomilises ooperis oli jätkuvalt esiplaanil keskklassist tegelased ja neid ümbritsev olustik. Goldoni tegi koostööd helilooja Baldassare Galuppiga (1706-1785), kellest sai opera buffa rajaja. Opera buffa oli tõsise ooperiga võrreldes hoopis tegevuslikum, aktiivsem, tegevuse tempo arenes kiiremini. Rohkem esines ansambleid, mis muutusid järjest tähtsamaks. 18. sajandi teisel poolel suureneb vaatuste lõpuosa, s
Romantism ja sentimentalism vastandas end valgustusele, ülistades mõistuse asemel vaistu, tundeid, fantaasiat, ilu ja headust, poeesiat, ajalugu. Suurte tunnete ajastu. Sentimentalism on romantismi äärmuslik vorm. Pöörduti lihtrahva poole. Rõhutamaks tundeid, oli suur tähtsus loodusel, aga ilu ja hingestatus, mitte korrapära.Võib nimetada haledusvooluks. Esindaja on vene kirjanik W.Karamzin ("Vaene Liisa"). Eesti kirjanduses on sentimentalismi vähe ("Luige laos" Suve Jaan). Euroopas toimus mitme rahve vabadusvõitlus (Suur Prantsuse revolutsioon 1789). valitsejaks saab Napoleon. Keskmesse tõusis kannatava inimese sisemaailm. Otsiti ideaale. Suur osa endiselt loodusel. Peamiseks teemaks kujuneb armastus, eelistatakse luulet. Teostes seati rahvuskangelased keerulistesse olukordadesse, et nad saaksid oma kõrgeid eetilisi tõekspidamisi tõestada. Suurim esindaja Victor Hugo. Vene kirjanikest Puskin, Lermontov
Tema ajakirjades osalesid väga erinevad inimesed, kes saatsid Novikovile oma kirjutatut. Novikov pakkus üliõpilastele stipendiume, ta saatis mitu üliõpilast ennast välismaale täiendama. Ta pakkus üliõpilastele ka toimetamis- ja tõlketööd. Ta avaldas tohutult palju tõlketeoseid, eelkõige romaane. Ta arvas, et inimene, kes hakkab lugema romaane, hakkab rohkem ka teiste inimeste hädadest ja rõõmudest aru saama tekib kaastunne. Kogu 18. saj teine pool oli sentimentalismi ajastu tunded ja hingeelu olid eriliseks tähelepanu objektiks ja seda mitte ainult kirjanduses. See, mis oli kirjanduses, tuli üle viia ka tegelikkusesse. Inimesed muutsid oma käitumisi ja hoiakuid see oli Novikovi teene. Oma teenreid ei tohtinud peksta, talupoegi piinata, lapsi ei tohtinud unarusse jätta see oli häbi. Oli võimalik olla hea, südamlik ja lahke. Tema tegevuse tipp oli 1780ndate lõpus, kui paar aastat oli Moskva lähedal olnud
ainuvõimuga. Sellele ühiskonnakorraldusele vastukaaluks sündis uus kunstivool - romantism. Vägivaldsele tegelikkusele ja tundetusele vastasid kunstnikud reaalsusest põgenemise ja tunnete ülistamisega. Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism
Sellisena kujutab ta ka Verhovenskit. Läänlaste hulgast leidis D ka neid, kes olid tõelsiselt ausad, siirad tegelased. Teine Verhovenski prototüüp on kirjanduskriitik Belinski. Belinski ei nõudnud Lääne-Euroopa kopeerimist, ta pidas oluliseks ka vene kulruuti arvestamist. D-le meenutavad Verhovenski suhted Varvaraga Turgenevi suhteid Viardot'ga. Karmazinov (vn k karmazinnõi tumepunane) punane värv viitab tema seosele revolutsionääridega. Ta nimi meenutab ka Karamzini sentimentalismi esindaja. Tekstis nimetatakse seda tegelast suurkirjanikuks. Nii nimetab teda jutustaja. D vastab Suitsu autorile nii suurkirjanik põlgab kõike, mis on Venemaal. ,,Kurjad vaimud" Keskne süzeeliin. Keskne tegelaskond on noorem põlvkond, Verhovenski poeg Pjotr. Oluliseks on ,,Revolutsionääri katekismus" seda dokumenti peetakse laiahaardelise programmi aluseks Vm-l algas terroristlik liikumine. See dokument on trükitud Genfis
Sellele ühiskonnakorraldusele vastukaaluks sündis uus kunstivool - romantism. Vägivaldsele tegelikkusele ja tundetusele vastasid kunstnikud reaalsusest põgenemise ja tunnete ülistamisega. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia.Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin(Vaene Liisa). Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes.Romantism sai Euroopas
hirmuvalitsuse ja Napoleoni ainuvõimuga. Sellele ühiskonnakorraldusele vastukaaluks sündis uus kunstivool - romantism. Vägivaldsele tegelikkusele ja tundetusele vastasid kunstnikud reaalsusest põgenemise ja tunnete ülistamisega. Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism
Sellele ühiskonnakorraldusele vastukaaluks sündis uus kunstivool - romantism. Vägivaldsele tegelikkusele ja tundetusele vastasid kunstnikud reaalsusest põgenemise ja tunnete ülistamisega. Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism
ülistamisega. 18. sajandi algul tekkis suund, mis oli rõhutatult tundeline - sentimentalism. 18. sajandist kujuneski suurte tunnete sajand, mida iseloomustab mitme rahva võitlus vabaduse eest. Sentimentalism · Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. · Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. · Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. · Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. · Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes.
1950 ,,Linnutee" ja ,,Rännuraamat" Pilet 11 21. VALGUSTUSKIRJANDUS, VOLTAIRE'I, ROUSSEAU' KIRJANDUSLIK TEGEVUS Valgustusajastut iseloomustab tugev vastuseis absolutismile. Sellesse ajastusse jääb Ameerika iseseisvussõda, Peeter I ja Põhjasõda, Katariina II valgustatud absolutism, aktiivse ajakirjanduse teke, entsüklopeediate loomine, teatri uus populaarsus, valmide arendamine (muu luule jääb unarusse), sentimentalismi teke. Valgustuspõhimõtted Hariduse, teaduste juurutamine Ideaaliks loomulik inimene kodanikutunne ja vastutus entsüklopeediate koostamine ajakirjanduse levik kirjanduslike ringide aktiviseerumine Valgustuslik filosoofia ühiskonnaellu Aeg: 18. sajand Koht: Euroopa- Prantsusmaa, Madalmaad -demokraatlikud ideed -absolutism ehk ühe inimese võim
annaabi.ee 
