Lühiülevaade žanritest. (0)
Kirjanduse põhiliigid ja
zanrid.
Zanriteooria
Kirjandus ja müüt
Mütoloogilised VS. olmelis-
ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid
Muinasjutt kui müüdi "satelliit"
(Claude Lévi-Strauss) või vahelüli
müüdi ja kirjanduse vahel
Kirjanduse põhiliigid
Eepika (eepos; romaan, jutustus,
novell, lühijutt)
Lüürika (ood, hümn, eleegia,
epigramm, sonett)
Dramaatika (tragöödia,
komöödia, draama)
J.Tõnjanov, R.Jakobson,
B.McHale
Zanri dominant kunstiline võte
või struktuuriprintsiip, mis
määrab ära terviku ülesehituse.
Ood
Pindarose epiniikionid (võidulalulud)
ja koorilalulud: stroof antistroof
epood (nt Epiniikion Etna Hieronile
(esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu
tõlkes)
Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood
Eleegia
algselt leinalaul (elegos `kaebelaul')
Rooma armastuseleegia
16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia
(Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben
Jonson, Milton, Pope)
prantsuse klassitsismi eleegia
18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi
eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas
Gray)
Epigramm
Algselt mälestusmärgi või kingi
pealdis, hiljem lühike luuletus
Väike maht
Satiirilisus
Puänt
Mihhail Bahtin (1895-
1975)
"Eepos ja romaan"
Romaan
Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte
valmis zanr
Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V.
Woolf: romaani "kannibalism")
Enesekriitilisus
Peegeldab tegelikkuse muutumist ja
arengut
Romaani kangelane on kujunev ja
muutuv
Romaan ja eepos
Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS
voolav ja mööduv kaasaeg
Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS
mitteametlik naerukultuur, väärtuste
ümberväärtustamine
Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus
(saamine), vahetu kontakt
Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik
kogemus; vaba, loominguline väljamõeldis; otsing
Rüütliromaan
12-13. saj prantsuse värssromaan:
Chrétien de Troyes (Erec et Enide,
Cligès, Le Chevalier de la Charrette
(Lancelot),Le Chevalier au Lion (Yvain), Le
Conte du Graal (Perceval).
15-16. saj hispaania rüütliromaan:
Montalvo "Amadis de Gaula"
Pastoraalromaan
Jacopo Sannazaro "Arcadia"
(1504), Cervantes "La Galatea"
(1585), Honore d'Urfe "L'Astrée"
D. H. Lawrence, Evelyn Waugh,
Philip Roth "American Pastoral"
(1997)
Kelmiromaan
16. saj hispaania kelmiromaan
("Tormese Lazarillo elukäik")
18.-20. saj: Defoe, Lesage,
Thomas Mann ("Seikleja Felix
Krulli pihtimused"), Romain Gary
(alias Roman Karcew, Emile
Ajar)
Gooti romaan
Inglise eelromantism ja
romantism: H. Walpole, M. C.
Lewis, Ann Radcliffe, Mary
Shelley
Saksa Schauerroman
Prantsuse "roman noir"
kirjanduse ülevaade (ood, mütoloogia)
Sarnased õppematerjalid
23
doc
Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine
Techne- oskus, meisterlikkus
Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik
Tehnoloogia areng- kaob autorlus
dehumaniseerimine
"Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra
Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus
"Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine
Kirjavara (Schrifttum, )
Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj
Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction
Nonfiction (mittefiktsioon)
Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002)
Jean-Claude Romand
Kirjanduse määratlused
Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis
Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon
Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski)
Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni
kandjaks)
Kirjanduse funktsioonid
Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda
Informatiivne-
Modelleeriv
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Kirjandusteaduse alused
1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt
Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid.
Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse
mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe
(ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku,
grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks.
Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse
valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika
tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste.
Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte-
väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm
(poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid