semioosis (vt piiritu semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce
Nendest 3st moodustab järgmised 3 Firstness(esmasus) is the mode of being of that which is such as it is, positively and without reference to anything else. (moodus,milles asi on iseenda jaoks, mitte suhestatud mingi muuga)- tekkib mingi tunne(mikrofon krõbiseb) Secondness(teisesus) is the mode of being of that which is such as it is, with respect to a second but regardless of any third.-kuulen krõbinat(esmasus) ja suudan teha seost ruumis(suund) Thirdness(kolmasus) is the mode of being of that which is such as it is, in bringing a second and third into relation to each other. –mikrofon krõbiseb, arusaam, äratundmine Peirce tegeles tunnetusteooriaga. Deduktsioon(kõik oad on valged,need on oad), induktsioon-üldistus(võtame karbist oad välja, 1 ports on valged, teine ports valged. Võime teha üldistuse,et kõik oad on valged) Deduktsioon-ajatu, induktsioon-tekkib ajas.ei ole kunagi garanteeritud.
10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on esmane, otsene tähendus. See erineb konnotatsioonist kui teisesest, kaudsest tähendusest. Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus. Ta erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni(ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat – Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi
Konnotatsioon on teisene, kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Konnotatsioon erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. tähendus, mille märgikasutaja ise loob (kõrvaltähendus) 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad (kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni (ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi RUUMIS JA OLETAN ET POLE ÜKSI.
semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad
semioosis). Näiteks ühe teksti teiseks tõlkimisel peab olema mälutekst, mille alusel esimene tekst ära tuntakse. Piiritu semioosis (ainult potentsiaal tegelikult, ei toimu kogu aeg) põhineb interpretandi võimel olla ühtlasi uus märk, mis põhjustab järgmise interpretandi jne (assotsiatsioonide jada). Märk on samas üldisema ilmingu avaldumisvorm. On kolm ilmingute kategooriat - Esmasus (seostub märgiga), Teisesus (seostub objektiga), Kolmasus (seostub interpretantiga). Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Teisesus on seaduspära, suhte avastamine - lihtsad tõsiasjad, mõistetakse et maailm koosneb asjade kooseksisteerimisest; seotud suunaga. Kolmasus on loome, mentaalne, asetab Esmasuse suhtesse Teisesusega; mõistmine. Kolmasus on ühtlasi Esmasus ja Esmasus on ühtlasi Kolmasus, kui arvestada piiritut semioosist. Peirce ja Saussure mõlemad vaatlevad
Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik
* Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, kavatsuslikkus eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik - terminid, laused, argumendid. Peirce'i kategooriad: * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on ,,tunne", võimalus, juhus. * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe tõsiasjad. * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus. 15. Sümptomid Sundiv, autmaatne ja mitte-meelevaldne märk, nii et tähistaja ja tähistatavaga seotud loomulikus seoses. Eripära selles, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi ja adressaadi jaoks erinevad. Kasutusel meditsiinis, üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui se kuulub kliinilise diskursuse konteksti. 16
See, mille abil võime teha vahet. = omadus esimene - esmassus · Teine On eksisteeriv asi ilma mingi muu olemise viisita peale eksisteerimise, kuid on määratletud selle esimese poolt. Asi, mis realiseerib esimese omaduse ja selle poolt määratletu, kui muud ei ole. teine - teisesus · Kolmas Olemise viis, mis koosneb Teisesustest, mida see määratleb, seaduse või mõiste olemise viis. Moodustab mingit hulka. Kolmas kolmasus o Esmasus on sellise asja olemise viis, mis on niisugune nagu ta on positiivselt ja viitamata millelegi muule o Teisesus on selline asaja olemise viis, mis on niisugune nagu ta on tise suhtes, kuid arvestamata ükskõik millist kolmandat. o Kolmasus on sellise asja olemise viis, mis on niisigune nagu ta on, suhestades omavahelisel teist ja kolmandat.
o Nimed: 1) üldnimed: tool, laud, kass 2) pärisnimed: Jaan, Miisu, Tiina 3) deskriptsioonid: ,,Tõe ja õiguse" autor, praegune Prantsuse kuningas Peirce'i kategooriad: Esimene asi iseeneses esmasus ,,karvane tunne" Teine mingisugune objekt suhestatud kontekstiga teisesus kuuleme pimedas ruumis mingit krabinat: me ei tea, kust see tuleb, aga see, kust see tuleb, on teisesus Kolmas seotud esimese ja teisega ja sümboliseerib neid kolmasus pead olema sina ise, see, mis krabinat teeb, ja see, mis selle sinuni toob Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis mahus või ulatuses. · Ikooniline märk tähendus sarnasuse alusel (nt pilt, mis meenutab ühtedele õuna, teistele kirssi) seotud mineviku kogemusega · Indeksiaalne märk suhestatud oma märgiga aja v ruumi kaudu (nt liiklusmärk, mis näitab, et Tallinnasse on 185 km; signaal, hüüatus Suunab
CHARLES SANDERS PEIRCE (1839 1914) Ameerika filosoof, keemik ja semiootik. Keskendus keskaegsele maailmapildile, hindas skolastikuid kui esmaklassilisi mõtlejaid. Eristas kahte tüüpi märke - asendaja ja universaalne asendaja. Üks tähistab ükskõik mida, teine ei saa midagi tähistada, kuid on samas kõigi tähenduste lõpp-punkt - jumal. Sõna on kõigi tähenduste väljendaja, jumal on kõigi tähenduste tähendus. Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. 3 Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni(ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi
matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Kategooriate table vt järgmine lk! Õpetus kategooriatest Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus, Ei sõltu ajast Siin ja praegu representatsioon Loogilises plaanis Monaad, Diaad, kahekohaline Triaad, ühekohaline predikaat. kolmekohaline predikaat. Üks diaadi element predikaat Olemasoleval on tema kahe
Peirce'i kategooriad (trihhotoomiad): * esmasus - seostub märgiga. Esmasus on „tunne“, võimalus, juhus, seotud üldisema olemusega sul seostub märgiga, see on tunne. Kas Kaspariga on kõik elus, see on puhas TUNNE. Tuleb mõttesse * teisesus - seostub objektiga. Teisesus on seaduspära, suhe - tõsiasjad, asjad kooseksisteerivad. Nad jõuavad korterisse, aken on lahti – Kaspar prolly elus, enne aken lahti. Pole enam ainult su peas, mingid tunnused tulebad juurde * kolmasus - seostub interpretandiga. Kolmasus on loome, mentaalsus, mõistmine asetab Esmase suhtesse Teisesusega. Kaspar teeb ukse lahti, tekib tähendus ja arusaamine Rist: ikoonina 2 kriipsu, aga sümbolina kristuse sümbol 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Süntaktika - käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid
märgiga. Third (Kolmas) On tegemist mingi reegliga: Ühelt poolt mingi omadus, teisalt midagi üldist Peirce tuletab neist kategooriad: Esimene vs Esmasus suhe või moodus, kus asi on ise? Teine vs Teisesus Ühe objekti suhe (teise) objektiga Kolmas vs Kolmasus viitab teisele, suhestudes kolmandaga Istute pimedas ruumis, kus teie meeled on lahti, aga ei taju midagi. Järsku on teil tunne, et ruumis on keegi või miski. Ta teate suunda esmasusele lisandub teisesus. Kolmasus on see, kui te saate aru, mis pimedas toas on (Näiteks hiir, kes krõbistab nurgas) Märgi definitsioonid: Peirce defineeris märke, aga ei olnud kunagi ühegi definitsiooniga rahul.
Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika -- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse Spekulatiivne grammatika -- üldine märgiteooria Metodeutika -- kasutatavad meetodid Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. Esmasus Teisesus Kolmasus Kvaliteet Eksistents Seadus Loogilises plaanis Monaad, Diaad Triaad ühekohaline predikaat Ontoloogilises Potentsiaalsus. Väljendab Üleüldisus, plaanis Subjektiväline aktuaalse katkematus, psüühiline eksistentsi fakti regulaarsus määratus, mida ei tehing saa taandada
annaabi.ee 
