Tegelikud autorid- charles bally, albert sechehaye Keel ja kõne: Language (keelevaldkond, keeletegevus): Langue (keel) Parole(kõne) Meie arvates on neile raskustele ainult 1 lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeletegevuse ilmingute puhul normiks. Tõepoolest, sedavõrd palju duaalsuse Keel ja ühiskond: Keel on keeletegevuse sotsiaalne osa väljaspool indiviidi, kes ei saa teda iseseisvalt luua ega muuta. Keele immanentsus: Keel erinevalt kõnest on objekt, mida on võimalik uurida eraldi. Kõne- 2 ebamäärase valdkonna paralleelne areng. Keel seob märki tähendusega. Märk on alati keelesüsteemi osa, märk on abstraktne. Tähendus tekkib keeles. Keelemärk on üksik ja elementaarne, saussurei märk koosneb 2st osast. Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega. Väärtus on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Süntagmaatika-kuidas märgid on ütluses seostatud teiste märkidega.
usk oleks kvaliteedilt õige, et see oleks isiklikult kogetud usk, usk pärast hüppe sooritamist. (Saarinen 1985) Kierkegaard asetab rõhu sellele, kuidas me usume, teeb tühjaks usu sisu. Ta käsitleb uskumise viisi ja sisu vastuolu nii üheselt ja järsult, et kogu visiooni ähvardab kokkuvarisemine küsimuse liigse teravdamise tulemusena. Midagi sisuliselt piiratut peab ristiusult igal juhul eeldama. Kuidas saab mingi subjektiivne intensiivsus, mingi ääretu immanentsus tagada, et hüpe toimub kristliku Jumala poole, mitte millegi muu suunas? Kierkegaard hiilib sellest küsimusest kõrvale.(Saarinen 1985) Alles jääb halastamatu subjektiivne tõde; valik, hüpe ja mina ise.(Saarinen 1985) 13 Kokkuvõte Referaadist saab teada palju uut huvitavat Sören Kierkegaardi kohta. Lähemalt saab lugeda tema eluloo, loomingu, isikliku filosoofia, eksistentsi, usu, paradoksi ja subjektiivse tõe kohta.
Usundilugu Looduskultuur. surnu hing ei pruugi olla negatiivne. immanentsus-siin poolne maailm(nähtav) transendentsus-nähtamatu maailm kuid siiski eksisteeriv. loodusrahvad arvavad et kui elavad meenutavad surnuid ja aitavad neid siis surnutelt tuleb soosiv suhtumine, kuid kui elavad esivanemad ei pea surnuid meeles siis surnu hing haihtub vms. looduskultuuri inimesed on ümbritsetud väga plajude tabudega(usulised keelud)(tegutsemis-, rääkimiskeelud) kui keegi ära sureb siis tema nime kõlaga sõnu ei tohi enam mainida
ahnust ja meelepetet ehk arvamust, et on olemas 'mina' Reinkarnatsioonide ahel jätkub kuni ahnus, viha ja meelepete on välja juuritud kui neist vabanetakse, pääsetakse nirvaanasse Olulised omadused, mida inimene arendama pea on lahkus ja kaastunne ning empaatia (tekivad vihast ja ahnusest lahtiütlemisel) panus maailmale Ida-Aasia usundid Ida-Aasia usunditele on omane immanentsus tõde ei otsita kaugelt, vaid enese seest/juurtest. Taosim Taoism on pärit Vana-Hiinast ja sai alguse 6. Saj eKr filosoofiline ja religioosne õpetus. See on pigem tarkus ja eluviisi alus, mida peetaks ainsaks tõeliseks hiinalikuks usundiks. See on konfutsianismi ja budismi kõrval üks ,,kolmest õpetusest", millel on hiina traditisooniline kultuur ja millele ühiskond rajaneb.
annaabi.ee 
