Kumb põhimõte on olulisem: kas mittesekkumine teiste riikide siseasjadesse või inimõiguste kaitse? Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste teadlikkusele oma õigustest. Kõigi Eesti Vabariigi põhiseadusega ja rahvusvaheliste lepingutega tagatud inimõiguste rikkumise korral on isikul õigus pöörduda nii õiguskantsleri kui ka kohtu poole. Kuid kõige enam vajavadki seda kaitset just mittedemokraatlike riikide elanikud. Praegu on üks kõige kriitilisemaks riigiks Põhja Korea. Elanikel pole võimalik oma kodukohast lahkuda ja vabalt ringi liikuda, kõikjal kontrollitakse dokumente ja liikumislube. Sunnitöö, poliitilised repressioonid, religioonide keelamine, inimkaubandus, piinamine, vägistamine, mõrvad- see on igapäevane elu Põhja- Koreas. Sealset olukorda on meedias raske kajastada, sest informatsiooni on vähe. Ometigi on meieni jõudnud õõvastavaid dokumentaalfilme, mis p...
ja tagatud jugleolek. Riik palju perekondi ja ühiskondi, tagab samad asjad mis perekond, ainult suuremas mastaabis. Inimühiskonda on sisse programmeeritud konflikt, sest inimese tahtmised on piiramatud, aga tema resurss - võimalused on piiratud. Kõlbluse normid on kõike vanemad ja kõrgemad piibli 10 käsku. Õigluse normid on fikseeritud kirjalikult ja nende täitmist garanteerivad teatud karistused. Põhiseadus ja riigikaitse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes arendada riiki. Eesti vabariik on välja kuulutatud 1918 aasta 24. veebruaril. Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Eesti Vabariik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Eesti rahvas võttis 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. § 1
Eesti Kaitseväe välismissioonid Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast. Esimeseks välismissiooniks oli ÜRO rahutagamisoperatsioon Horvaatias, pärast seda on Eesti kaitseväelased teeninud Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Iisraelis, Kosovos, Afganistanis ja Iraagis. Aastate jooksul on operatsioonides osalenud üle 2000 kaitseväelase, paljud neist on mitmekordse kogemusega. Välismissioonide alguseks võib pidada 1993. aastat, mil Eesti kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einseln tegi oma Balti kolleegidele ettepaneku moodustada ühine Balti rahuvalvepataljon BALTBAT. Tänased välismissioonidele minevad üksused komplekteeritakse suures osas Scoutspataljoni baasil, ent arvestatav osa meeskonnast tuleb ka Kaitseliidust ning teistest kaitseväe üksustest (nt Kuperjanovi jalaväepataljon, Logistikapataljon). Alates 2005. aastast osaleb Eesti ka NATO reageerimisjõududes NR...
Semiootika konspekt Märgi väline kuju (nn märgikandja) ei ole veel märk. Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Nt samad geomeetrilised kujundid võivad erinevais kultuurides tähistada täiesti erinevaid asju (nt viisnurk, mis on ühtlasi nii Ameerika Ühendriikide lipul, kui ka sümboliseerib Nõukogude Liidu proletaarse revolutsiooni viie kontinendi ühendamist), samuti svastika Moodsa semiootika rajajad: Emile Durkheim Jules Henri Poincaré Sigmund Freud ... Gottlob Frege (1848-1925) Charles S. Peirce (1839-1914) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Et olla vastastikku kasulikud, peavad kommunikatsioonis osalejad "rääkima eri keeli". Semiootika vaatevinklist kujutab kultuur endast kollektiivset intellekti ja kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles m...
Essee Külastuskäik Okupatsioonimuuseumis Külastasin 5. novembril okupatsioonimuuseumi. Seal olevad asjad olid aastatest 1940-1991 ehk siis aeg kui Eestis oli veneaeg. Väljapanekute vahel ringi käies saime tutvuda erinevate sõjaaegsete relvade, autode ja mundritega. Sinna kogutakse ja näidatakse erinevaid sõjaaegseid asju. Seal oli auto nimega GAZ 3012 "Volga" aastast 1982. Volga oli NSV Liidus jõukuse ja prestiizi sümbol. Auto mida oli väga raske hankid, sest Volga soetamiseks ei piisanud ainult raha olemasolust. enne pidi riik eraldama ostuloa, kuid neid jaotati range limiidi alusel ja Volgasid jätkus vähestele väljavalitutele. Peamiselt sõitsidki nendega tähtsamad ametnikud ja muud ühiskonnas paremat positsiooni omavad inimesed. Näha oli ka erinevaid mundreid nii sakslaste kui ka venelaste omi. Sakslastel olid vormid hallikamates toonides ja relvaks oli automaatrelv. ...
Raketid tänapäeva sõjarelvastuses Raketid jagunevad erinevateks liikideks. Liigitatakse neid väga mitut moodi: juhitavad ja mittejuhitavad, ballistilised ja suundraketid (ingl. k. cruise missile), samuti liigitatakse neid kasutusvaldkonna järgi (õhk-maa jne) ning strateegilisteks ja taktikalisteks. Kõige raskem ongi tihti mõista nende sõnade tähendust. Siinkohal siis mõned sõnaseletused: Strateegiline rakett on rakett, mis on enamasti suure hävitusjõuga ning kauge lennutrajektooriga. Strateegilisi rakette kasutatakse sõjategevuses suurte alade (linnade, sõjaväebaaside, lennuväljade) hävitamiseks. Levinuimateks strateegilisteks rakettideks loetakse just tuumarakette, mis suudavad kanda suuri tuumalõhkepeasid kasvõi teisele mandrile. Näideteks võiks tuua vene SS-25(pidil vasakul) ning USA ,,Peacekeeper" (eesti k. "Rahuhoidja" ; pildil paremal) raketid. Vasakul vene SS-25, paremal USA ,,Peacekeeper" ...
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarj...
Sulg 6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks. 24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolsevistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20- 25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku. Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam. 30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7. Jaan. 1919 Eestlasest koloneli Hans Kalmu rügemendis ''Põhjan Pojat'' jõuab Eestisse 2014 soome vabatahtlikku. Legendaarne Rootsi kapten Einar Lundborg ehitas ise soomusauto. 3700 soomalse kõrval osaleb Vabadussõjas 200 rootsi, 200 taani, 750 baltisaksa vabatahtlikku ning 9800 lätlast ja 6000 vene valgekaartlast . Vabadussõja lõpul...
Küberkaitse ja kübersõda Janno Pärtna 11. ki Mõisted Kübersõda võitlus küberruumis, mis hõlmab rünnakuid riigi sõjalise jõu vastu, aga ka tsiviil- ja infrastruktuuride vastu Teenusetõkestusrünne ehk DoS-rünne arvuti või arvutivõrgu ülekoormamine samaaegselt suure hulga päringute saatmise teel Hajutatud teenusetõkestusrünne ehk DDoS-rünne Sarnaneb DoS-ründele. Erinevuseks on ründajate arvukus. Rünne omab tähelepanuväärset mõju, kui päringuid saadavad üheaegselt paljud kasutajad paljudest arvutitest Küberkaitse süsteemide vastu suunatud rünnakute kindlaks tegemine, ennetamine ja rünnetele vastamine Botnet (robot network) küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum, mis, koosneb suvalistest tavakasutajate arvutitest (zombidest). Krüpteering andmete muutmine võõrastele loetamatuks Hacktivism (hack activism) arvutite ja interneti kasutamine poliitiliste vaadete ja inimõiguste propageerimise ning protesti eesmärgil Kü...
Tallinna Polütehnikum KÄSITULIRELVAD Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
