1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
Nimi: ___________ 1. Suhtekorralduse eesmärk on... organisatsiooni eesmärkide saavutamine. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) siseajaleht, intranet, koosolekud, üritused, teatetahvlid 3. Kommunikatsioonimudel KONTEKST SAATJA ------ TEADE ------ VASTUVÕTJA KONTAKT 4. Pressiteade on suunatud: ajakirjanikele 5. Nimetage organisatsiooni (ettevõtte) sisekommunikatsiooni korraldamise võimalusi: --------------------- 6. Organisatsiooni kommunikatsioonid võib jagada: informeeriv kommunikatsioon autokommunikatsioon motiveeriv kommunikatsioon
(erinevused keeles vastavad erinevusele mõtlemises) Edward Sapir -- keeled ei erine mitte selle poolest, mida nad võivad väljendada, vaid selle poolest, mida neis ei saa väljendamata jätta. Me jagame maailma vastavalt jaotustele oma keeles. Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab) Shannon-Weaveri kommunikatsioonimudel: kontekst Saussure'i kommunikatsioonimudel: referentsiaalne saatja sõnum vastuvõtja emotiivne poeetiline konatiivne kontakt faatiline Jakobsoni kommunikatsioonimudel: kood metakeeleline
1. loeng Kommunikatsioonimudel. Stiilimõiste kujunemislugu. Stiiliõpetus ehk stilistika. Isikustiil, funktsionaalstiil Sõnaga stiil puutume kokku paljudes valdkondades, nt stiilne riietus, hea tööstiil, ajaleheartikkel on lodevas stiilis, gooti stiilis kirik, floppstiilis kõrgushüpe, J. Krossi nõudlik stiil jne. - niisiis mitme valdkonna termin. Stilistikakursus keskendub termini filoloogilisele aspektile, selles valdkonnas kujunes mõiste välja kõige varem ja tekkimispaik oli Antiik-Kreeka. Stiilimõiste kujunemisloost Stylos (kreeka keeles sõna), stilus (ladina keeles pulk, millega kirjutati vahatahvlile; terav ots oli kirjutamiseks, lame ots kustutamiseks ja vaha tasandamiseks) ,,Tal on hea sulg" kirjutaja omapära Stiil- kõneolukorrale vastav keelekasutus Stilistika ehk stiiliõpetus sai alguse antiikajal, ta oli retoorika ehk kõnekunsti osa. Kreeka retoorikud eristasid kolme mõjutamise komponenti: logos, e...
täiendavaks meediumiks, levitades sõnumit edasi). Isiklik kommunikatsioon on isikuline ja vahetu, levides otse ühelt konkreetselt inimeselt teisele konkreetsele inimesele. Autokommunikatsioon on aga inimese sisekaemus või -mõtiskelu või -dialoog: me kõik räägime iseendaga, olgu kõval häälel või mõttes midagi arutledes. Inimese teadvus pole võimalik ilma autokommunikatsioonita.) Jakobsoni kommunikatsioonimudel, selle osad ja funktsioonid? SAATJA PROTOTEKST VASTUVÕTJA II SAATJA METATEKST II VASTUVÕTJA Mis on metakommunikatsioon ja metatekst? Metakommunikatsioon on kriitika. Väga suur osa kommunikatsioonist keerleb iseäranis tänapäeval ümber mingit laadi varasema kommunikatsiooni. Teisisõnu: uute tekstide, dialoogide kõneaineks on varasemad tekstid ja dialoogid. Sellisel
ÕIGSUSE RELATIIVSUS on propaganda printsiip, mille kohaselt publikuga tuleb rääkida tema arusaamade paradigmas ka siis, kui need arusamad on väärad. Õiglus on käitumise (teo) ja tasu ekvivalentsus mingi normi pinnal. Õiglustunne kui avalikkuse väärtushinnangus väljenduv moraali norm. Süüme normide hulka kuuluv suuremeelsus, andestus (karistuse ärajätt) on moraalinormide seisukohalt amoraalne. 1.5 KOMMUNIKATSIOONIMUDEL Kommunikatsioonimudel on propaganda subjekti vahekord propaganda objektiga (PUBLIKUGA). Kommunikatsiooni mudel erineb, sõltuvalt propaganda põhiliigist. Proaktiivses propagandas (agitatsioonis) toimib kolmikmudel autoriteet propagandist publik Reaktiivses propagandas propagandasõjas- toimib nelikmudel. Autoriteet propagandist- vastane-publik 4-mudelis vastane kui konteksti osaline!! Etenduse kommunikatsioonitüüp. Propagandist kui kanal Kontekst(sh keskkond ning müra)
2. Sotsioloogilised- staatus, kuulumine gruppidesse 3. Demograafilised- sugu, vanus, perekonnaseis, haridus, sissetulek 4. Psühholoogilised- elustiil, väärtushinnangud Kordamisküsimused 1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ideede, informatsiooni ja hoiakute edastamine ühelt inimeselt teisele, ühelt organisatsioonilt teisele või massikommunikatsioon meedia vahendusel. 2. Kommunikatsioonimudel. Näitena võib ära tuua Jakobsoni kommunikatsiooni- mudeli: KONTEKST SAATJA > SÕNUM > SAAJA KONTAKT KOOD 3. Mida tähendavad: saatja, kood, kodeerimine, teade, dekodeerimine, vastuvõtja, müra, tagasiside, reaktsioon, kommunikatsiooniviga. Saatja: Kommunikatsiooniprotsessis on saatja info edastajaks.
Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad: saatja – (inimene kes edastab uudise, nt avalike suhete juht), kood (ehk see kuidas sa infot edastad, nt pressiteade), kodeerimine (tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde; ühe ja sama tähenduse edastamiseks on erinevaid vahendeid ehk koode NT: tahad edastada uudist, siis saab seda teha kirjalikult, heliklipina, videoklipina jne
1.Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2.Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon) 3.Tekst on orienteeritud vastuvõtjale pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4.Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5.Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6.Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline)????? ) b) keelefunktsioonid R. Jakobsoni tekstikeskne kommunikatsioonimudel: Saatja-kood/tekst/kontakt/kontekst-vastuvõtja. Nendele komponentidele vastavad keelefunktsioonid: 1) kommunikatiivne või refentsiaalne keel ühendab saatjat ja v nende teadmispagasit 2) emotiivne saatja informeerib vastuvõtjat iseendast, nt. ma hüppan rõõmust 3) ekspressiivne tekst on suunatud vastuvõtjale, eesmärgiks mõjutada vastuvõtja tundeid 4) faatiline tekst on suun füüsilised võimalused kui psühholoogiline valmisolek), nt. halloo
Keel ja kõne: mis on saussure jaoks keel ja kõne. (Langue-keel, parole-kõne) Paradigmaatika/süntagmaatika: Paradigmaatika põhineb valikuprintsiibil ja Sügmaatika ühendumisprintsiibiga(kombinatsiooniga) Selektsioon/kombinatsioon: NT: Süntagmaatika EMA TOIDAB KASSI. (üksteisesuhtes järjekorras ja seoses) Kuidas tekitada paradigmaatika: Leiame analoogilise variandi mis olukorras on adekvaatne aga struktuur jääb samaks: Isa silitab koera. Kommunikatsioonimudel (Shannon-Weaver, Jakobson): On küsitud kahte kõige tuntumat: Kõige vanem: Shannoni oma ja siis edasiarendus Jakobsoni oma. Kood: Kus on kasutanud ja kes. (Eco, Lotman)(jakobson ka vb) Kommunikatsiooni mudeli kaudu tuleb see mõiste kas sisse. Struktuur: Mida me nimetaksime selleks? Strukturalism: Iseloomusta( Parthes) Primaarsed ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid(Tartu moskva koolkond(lotman)
· milline on selle auditooriumi rutiin, "elamise rütm", kommunikatsiooni ja infotarbimise kiirus · millised hetkel ühiskonnas esilolevad teemad ja probleemid sihtrühma enam mõjutavad ja kuidas need võivad meie sõnumiga seostuda Kommunikatsiooni käsiraamat 6.3.1 Käsiraamat organisatsiooni liikmete tarbeks: · Org väärtused, missioon, visioon, kommunikatsioonimudel · Org-le olulised sihtrühmad ja auditoorium · Kust saab liige infot, kus see valmib, kes formuleerib sõnumid, kes on volitatud sõna võtma · Milliseid sõnumeid soovitakse teada anda · Reglemendid ja dokumendid, millega määratakse info liikumise org-s · Milline on töötaja kohustus tarbida infot · Kuidas saab anda oma infot org liikmetele ja juhtkonnale
normid ja väärtused. Täiesti uus on avalikkuse mõju arvestamine mudelis. Samas lähtub ka Maletzke skeem klassikalise teaduse klassifitseerivast loogikast ning kogu käsitlus on suhtluse elementide keskne. Vaikimisi võrdsustab Maletzke massikommunikatsiooni ja kommunikatsiooni see tuleb hästi esile suhtluse määratluses, mis saadab pakutud skeemi. Jakobsoni mudel Jakobsoni 1960. aastal esitatud kommunikatsioonimudel on keerukam kui eelmised. Keeleteadlasena tundis ta huvi tähenduse ja sõnumi sisestruktuuri vastu ning ehitas sellega silda protsessi- ja semiootikakoolkonna vahele. Jakobsoni mudel on kahetasandiline. Ühel tasandil esitab ta kuus tegurit, ilma milleta ei ole suhtlus võimalik. Teisel tasandil kujutab ta aga neid funktsioone, mida iga tegur täidab. Jakobsoni mudel on lineaarne. Selles lähetab saatja vastuvõtjale sõnumi. Jakobson võtab
uurimisega. me ise loome. Psühholoogid võtsid kommunikatsioonile lähenedes aluseks stiimulireaktsiooni mudeli. Mis on kommunikatsioon? Eeskätt huvi interaktsiooniprotsesside vastu on ajendanud Real: Sõnumite või kommunikatsiooni uurima paljusid sotsiaalpsühholooge. informatsiooni transport Tuntuim punktist A punkti B seesugune kommunikatsioonimudel pärineb Theodore M. Konstrukt:Interaktsiooni Newcombilt (vastastiktoime) ergutaja 20. sajandi 40ndatel aastatel hakati kommunikatsiooni Mis seoses on sõnum uurima sotsioloogia reaalsusega? Perspektiivist Real:Sõnumid peegeldavad reaalsust, nende tähendus
kui arvaja ise Vaikuse spiraal need, kes arvaad, et on enamuses, esinevad julgemalt, need, kes arvavad, et on vähemuses, jäävad pigem vait Propaganda eesmärgid: Sõnumi vastuvõtu tagamine Soodsate eelsoodumuste tugevdamine Hoiakute muutmine Propaganda võtted: Köitvate sümbolite kasutamine Jäme ülelihtsustamine Kordamine Lasswelli kommunikatsioonimudel: KES ÜTLEB? (KOMMUNIKAATOR) -> MIDA? (SÕNUM) -> LÄBI MILLISE KANALI? (KANAL) -> KELLELE? (VASTUVÕTJA) -> MILLISE MÕJUGA? (MÕJU) Erinevad lähenemised avalikule arvamusele: Pluralistlik mudel: meedia kui valvekoer (uuriv ajakirjandus) Domineeriva ideoloogia mudel: kes maksab, tellib muusika (kinnimakstud uudised) Eliidi mudel: postipapa-ajakirjandus (harida, õpetada kultuursemaks)
,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. 3.Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandus on kommunikatsiooni viis. Saatja teade vastuvõtja. Autor teos lugeja. Need on kommunikatsiooniahela liikmed. Põhitp pööratakse tekstile või teosele. Põhituum on aga selles, et teost vaadatakse kui iseseisvat objekti, lahutatakse see ajaloolisest kontekstist. Tegelikkuses koosnes kommunikatsioonimudel seitsmest osast: saatja, saatja kood, sõnum, vastuvõtja, vastuvõtja kood, kanal ja müra. Selle mudeli järgi kodeerib saatja oma koodi kasutades teate, misjärel edastatakse see kommunikatsioonikanali kaudu (mida mõjutab müra) vastuvõtjale, kes omakorda dekodeerib sõnumi oma koodi kasutades. Kanali piiratud lainepikkuse, müra ning saatja ja vastuvõtja koodide erinevuse tõttu ei pruugi vastuvõtja saada sama sõnumit, mille saatja edastas
vastuvõtjapoolse reaktsiooni ("Mine!", stardipüstol). Vastuvõtja võib olla kas masin või organism. Tuleb eristada füüsilist e tehnoloogilist signaali mõistet humanitaar- ja sotsiaalteadustes ülekaalus olevast puhtsemiootilisest kontseptsioonist. Verbaalsel käsul on väga tõenäoliselt nii sümboli kui signaali aspekt ning kõnealune märk kõigub kahe pooluse vahel vastavalt selle üleandmise kontekstile. 6)Kommunikatsioonimudel- (7.loeng slaidid 6-12) 7)Keel ja kõne (Saussure) - Keel -- tinglikkus, kõige levinum ja kõige keerulisem semioloogiline süsteem. Vorm, mitte substants, seetõttu ei ole seotud märgi helilise olemusega. Ei ole loodud mõistete väljendamiseks. Kõne -- realisatsioon. Individuaalne, psühhofüüsiline, vaba. Muutuste allikas. Keel (langue) + kõne (parole) = kõnetegevus (langage) Märk ei seo mitte objekti ja nime, vaid mõistet ja akustilist kujundit. Tähistaja on keeles
kahesuunalisele kommunikatsioonile saab potentsiaalseid kliente paremini ostuotsustusprotsessis mõjutada, pakkuda neile uudset virtuaalset tootega tutvumise kogemust või toote kohandamise võimalusi. Samuti võimalust oma arvamuse avaldamiseks ja kommentaarideks. Millistele küsimustele peab e-otseposti kampaaniat planeerides vastused leidma? Lisaks saadetud e-postile tuleb kindlasti leida vastused ka kommunikatsioonimudeli muudele aspektidele: Milliseid standardeis sõnumeid otsepostituse kommunikatsioonimudel veel sisaldab (loosimiste puhul võiduteated, kampaania lõppemise teade vms.)? Kes tegeleb vastustega? Kuidas vastuseid käsitletakse? Mis aja jooksul peab iga päring saama vastuse? Millist vastustes sisalduvat infot peaks eriti jälgima või statistikas kajastama? Vastuste planeerimise tuleb arvestada ka konteksti. Kliendiga suhtlemine peab olema planeeritud ja vastama juba tekkinud kommunikatsioonistandardile (kasutatav stiil, kõnepruuk jms.).
hulgast algühikutest peaaegu lõpmatu hulga väljendusvõimalusi, seda loomadel ei ole. Targa Hansu fenomen: ei ole vähem imetlusväärne, kuna ei oska tegelikult matemaatikat, võib nimetada liikidevaheliseks tõlkimiseks, see, et loomad suudavad tõlkida signaale, mis inimesele kättesaadavad ei ole; analoog: narkokoerad Üleinterpreteerimine: tegelikult käib inimeste ja loomade kommunikatsioon palju lihtsamal tasandil, kui vahel arvatakse. Thomas A. Sebeoki kesksed ideed Teisendatud kommunikatsioonimudel: lisas konteksti ja koodi. Räägib ka teate interpreteerimisest. 1.Kommunikatsiooni funktsioon: miks loom üldse suhtleb – kas territooriumi kaitsmise pärast, paarilise leidmiseks, järglaste õpetamiseks vms Üks äärmus: intensionaalsed teated e signaalid – loom suunab sinna suure hulga käitumuslikku ressurssi (nt linnulaul maikuus – linnul pole peaaegu aega toitutagi, peab laulma kogu aeg) Teine äärmus: tunnused (cues) – passiivsed tunnused, mille puhul elusolend ei
tööle, peab proovima need tasandid sealt üles leida, tunnistades endale isiklikku esteetilist lähenemist materjalile. NARRATIVE AND FORMAL kuidas metalingvistilised, referentsiaalsed ja esteetilised funktsioonid toimivad tantsus. Kui tants soovib kommunikeeruda, aktiviseerida vaatajate kujutlusvõimet ja jätta neile tunne, et õhtu teatris oli õnnestunud, siis tants peab olema vaatamist, kuuulmist ja tunnetamist väärt. "Väärt" olema on muidugi suhteline mõiste, aga Jacobsoni kommunikatsioonimudel võib aidata. Nimelt kirjeldab ta kommunikatsiooni kui protsessi, mille edukus sõltub jagatud koodide olemasolus nii loojate, esitajate kui ka vaatajate seas. Olemasolevate ja toimivate koodidega mäng, nende murdmine, avardamine ja küsitlemine on koreograafi "aktsiad" loomingulisel turul. Me tunneme ära uued lahendused, interpretatsioonid, värske liikumiskeele ja originaalsuse, sest meeled tajuvad (näevad) tundmatu territooriumi kogemuse põhjal ära.
annaabi.ee 
