I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. ...
Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks.
Elika Šaškina O17-01 Kodutöö planeerimise ja ajakasutuse seminariks Analüüsisin „Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess“ faili ning hetkel olen enda arvates huvitatud õppija. Õpivajadused: 1) Õppida paremini kuulama 2) Kasutada aega mõistlikumalt 3) Osaleda seminarides ja loengutes Ootused: 1) Õpetaja on huvitava jutuga 2) Saan teada uusi ajakasutuse tehnikaid 3) Teha rühmatöid Õpieesmärgid: 1) Mitte puududa – see õpieesmärk sobib kokku ainekavas oleva õpiväljunditega, kus õpilane tunneb ära liigse stressi ja teab, kuidas sellega toime tulla ning lisaks teab erinevaid motivatsiooniliike ja oskab hinnata enda õpimotivatsiooni ehk siis õpin kuidas leida motivatsiooni, et tunnis käia.
2. Dekaan tegeleb teatud teaduskonna juhtimisega. 3. Üliõpilast nõustavad dekanaat, õppekava juht ja üleülikoolilised nõustajad(tuutorid, üliõpilasesindus, karjääriteenistus). 4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks, kus on kirjas nii kohustuslikud kui ka valikained. Selle järgi koostatakse tunniplaan. 5. Üliõpilasele on kohustuslik osalemine seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal. Esimesel semestril ka loengutes. 6. Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse. 7. Vabaõppe mooduli puhul on antud ainult aine maht EAP-des, võib valida vabaained, TTÜ teiste õppekavade aineid või teiste kõrgkoolide aineid. 8. Eeldusaine on aine, mille läbimisel on võimalik õppida mõnda teist ainet, mida ilma vastava aine eelneva läbimiseta pole võimalik võtta. 9
Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 19401941 ja 19441950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast alates teooriakateedri juhataja. Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit.
mõtled oma vajaduste, väärtuste ja huvide üle, analüüsid oma oskusi, võimeid ja isiksuseomadusi, uurid oma eriala väljundeid, edasiõppimise ja tööturu võimalusi, sead endale eesmärgid ja koostad plaani/tegevuskava. Tuleta meelde, et see tööleht on portfoolios üks olulisemaid eneseanalüüsi ja tulevikuplaanide kokkuvõtteid! Mõtteid edasiseks: Soovita edasiõpingute planeerimiseks: osale aktiivselt loengutes, seminarides ja praktikumides, planeeri oma aega, ära võta endale liiga palju kohustusi, loo oma tegevustesse kindel rütm, puhka julgesti ja küsimuste ning murede korral pöördu abi saamiseks õpinõustaja või karjäärinõustaja poole. 0 TULEVIKUPLAAN Tööleht 1. Eesmärgi püstitamine MIDA TAHAD SAAVUTADA? (töövaldkond, tegevusala või amet) Tahan saavutada hea suhte inimestega 2
Probleemlahendusoskused Probleemide ilmnedes otsin kiiresti väljapääsu, olles tihtipeale nõus järele andma kõiges lihtsalt selleks, et probleem kaoks. Selle tagajärjena jääb probleem püsima ning tihtipeale ka süveneb. Probleemide lahendamisel otsin enamasti abi teistelt, enamasti sõpradelt. Saan tihti erinevaid nõuandeid, kuid harva tegutsen nende järgi, sest mul on hirm võimalike tagajärgede ees. Usun, et seminarides õpitud win-win meetodi kasutamisel tulevikus ei kujuta probleemide lahendamine enam minu jaoks nii suurt väljakutset kui senini. Positiivsed ja negatiivsed mõtted ja tunded Seoses ülikoolis õppima asumisega on sagenenud positiivsed tunded, sest uued tutvused ning ümbrus on osutunud varasemast palju meeldivamaks. Tunnen, et sobitun praegusesse keskkonda ja seltskonda paremini. Varasematel aastatel olen paar korda käinud ka
mida tahad ja ümbritsema end meenetega ja inimestega, kes sinu unistuste elus peaksid olema. Seda põhimõtet on paljudel inimestel väga raske mõista, kuid on teaduslikult tõestatud, et selle näilise müügitriki taga on psühholoogilised tagamaad inimese mõistuses alateadvuses, mis tõesti aitavad neil saavutada seda, mida tahavad. Kõik need programmid ja teooriad on laiemates massides levima hakanud viimase aastakümnega. Just need, kus seletatakse asja seminarides lihtsalt kujul. Kui räägime inimesest kui oma õnne sepast, siis arvan, et võimalusi õppida oma elu muutma ja algust teha millegagi, on tohutult lihtsam, kui näiteks eelmisel sajandil. Kokkuvõtteks võib öelda, et õnnelikuks teeb inimesi progress ja eneseteostus. Edukaid ja õnnelikke inimesi ühendab õige mõtteviis ja arusaam maailmast. Inimesed saavad vaid hea ettevalmistuse teha ja loota ning ootama jääda, et elu
tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist “Pallas” ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. Iseseisvuse algul olid 6.a. Õpetajate seminarid Tartus, Rakveres, Tallinnas, Võrus, Haapsalus, sinna võeti algkooli järel. 1930-ndatel pidi algkooliõpetaja õppima 6 a. Algkoolis, 5-6.a. Keskkoolis ja 2.a. Tallinna või Tartu Pedagoogiumis. Gümnaasiumi e keskkooli õpetaja ettevalmistamiseks avati Tartu
Edasi sai õppida vaid saksakeelsetes kreisikoolis, gümnaasiumis ja viimasena Tartu Ülikoolis, mis oli tol ajal ainus ülikool Baltimaades. Järjest kasvava arvuga üliõpilased rajasid 1870. aastal oma Eesti Üliõpilaste Seltsi, mille värvid sinine, must ja valge said peagi rahvusvärvideks ja on seda tänapäevalgi. Üliõpilased etendasid suurt rolli ka vabadussõjas vabatahtlikena. Rahvakooliõpetajaid valmistati ette seminarides. Neist tuntuim töötas Janis Cimze juhatusel Valgas, seal said ettevalmistuse nii Eesti kui ka Läti koolmestrid. Kahjuks suleti seminar peale Cimze surma. Rahvusliku liikumise algusaastatel etendas rahva elu edendamisel kehtiva korra raames suurt rolli Johann Voldemar Jannsen. Ta sündis 16.05.1819. aastal Vana-Vändras ja õppis köstri- ja kihelkonna algkoolis. Ta töötas kantrina, köstrina, koolmeistrina, vallakooli õpetajana ja hiljem ajakirjaniku ning nädalalehe
Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. Kohustuslik kooliskäimine kehtestati talurahva jaoks alles 19.sajandi II poolel. Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880
LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk objektiivsusesse, absoluutsesse õigsusesse võiks olla lahti mõtestatav religioonina?
Mida kujutab endast Waldorf kool ? Koolis toimub õppetöö poistele ja tüdrukutele ühiselt. Alates esimesest klassis on kaks võõrkeelt (inglise-, saksa- või vene keel). Õpe toimub tsüklite kaupa, 12 klassi hõlmav ühiskool, istumajätmisest loobumine, õppetöö kunstiline kujundamine, põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia. Waldorfkoolide õpetajate ettevalmistus toimub waldorfpedagoogika seminarides üle maailma. Rudolf Steiner ise nimetas õpetamist elavaks kunstiks (õpetaja ja õpilase koosmõjuks) ning heitis kõrvale kõik dogmad, traditsioonid ja ettekirjutused. Waldorf koolides on õpetus isiksusest lähtuv, loova lähenemisega õppetööle. Tänu pidevale mitme kunstiga tegelemisele, arenevad lapses need isiksuseomadused, mis suurtes riigikoolides tihti unarusse jäävad. Võrreldes tavakoolidega, millest lähevad edukamad õpilased ülikoolidesse, ei
Hilisemalt valitud õiguaktid on ka isiklikku huvi arvestades tagapool. Selle põhjal on tegemist isiklikus plaanis õigusaktide pingereaga. Põnevamad on eespool ning vähem emotsioone tekitanud aktid lõpus. Seminaritöö koostamisel kasutasin õiguse entsüklopeedia õppeaine 2018. aasta sügissemestri Raul Naritsa loengutes koostatud konspekti ja Silvia Kaugia seminarides kirjutatud konspekte. Samuti kasutasin R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. Tr. Tallinn: Juura 2002. Vormistamisel olen aluseks võtnud Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele 2., täiendatud ja parandatud väljaanne. Koostanud Jaan Sootak. Tallinn, 2016. 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille
Seletada allikateksitde päritolu, nt millised õiguallikad, kes kirjutas Teoreetiline küsimus õigusinstituudi kohta Kaasuse lahendus Võrldus Eestiga Tohib kasutada Eesti seadusi Semestri töö (45% hindest) Kaasuse lahendamine kirjalikult (45%) Ettekanne-kohtuesinemine (arvestuslik) Enesekontrollid (peavad olema tehtud) Kontrolltöö (arvestuslik) Vikipeedia artikli koostamine (boonus) Kaasatöötamine seminarides (arvestuslik; kui kaasa ei tööta, seminari arvestatud ei saa) Kaasus-poole memorandum (29.04 moodles) Probleemi kirjeldus + õiguslikud küsimused Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja
Aastakümne jooksul ühtlustusid orkestrite koosseisud, kasutusele võeti moodsamad pillid, mängukultuur tõusis. Esile kerkisid võimekad orkestrid, kelle kontserdikavadest sai alguse tarbe- ja kontsertmuusika eraldumise pikaajaline protsess. Pillimäng orkestris oli enamasti talupidajate ja intelligentsi, ka käsitööliste harrastusala. Selles nähti lõbusat ja kasulikku ajaviidet noortele. Orkestrijuhtimisega tegelesid praktikud, kes olid muusikaalased teadmised omandanud seminarides või kihelkonnakoolides. Pasuna- ja keelpillikooride mäng kolas kõikjal, kus vajati muusikat kuulamiseks või tarbe pärast seega oli orkestrimuusika omandanud eestlaste olmes ja muusikakultuuris kindla koha. 12 7 KASUTATUD KIRJANDUS Kuusk,P.(1983). Muusikalisi lehekülgi, III. Tallinn: Eesti Raamat. Tombak, K. 20.sajandi Eesti muusika, http://www.annaabi.com/materjal-15381-20-sajandi-eesti-muusika 20.05.2009
TTÜ, kevad 2019 Olulisemad mõisted/teemad kirjalikuks arvestustööks valmistumisel (põhimõistete test, 25 p). Testi kestus: 45 min. Toimumisajad ja registreerumine on avalikustatud ÕISis Õppematerjalid: loengumärkmed, õpik A.Giddens, P.Sutton ”Sociology”, vt ka soovitusi loengumärkmete lõpus. Mõisted on grupeeritud vastavalt loengutele/loengumärkmetele Moodle’s, kuid tasub meeles pidada, et suurt osa mõisteid on kasutatud ka teistes loengutes ja kindlasti seminarides! 1. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W.Mills) Ühiskond Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) Kultuur ja selle komponendid - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega ‘
Siiski oma tunnete väljendamisega loodusliku romantika teemadel kirjakeeles, võitis Semper Adamsoni südame. Johannes Semperi ja Aurora Adamsoni abielu sõlmiti 11.august 1920. aastal Tartus. 1921. aastal sõitis Semper oma abikaasaga Berliini edasi õppima sealsesse ülikooli. Aurora Semperi kavatsused jätkata muusikaõpinguid õlikoolis said reaalsuseks. Semper aga tegeles edasised neli aastat ülikooli loengutel ja seminarides filosoofia, kirjanduse, võrdleva etnograafia, psühholoogia ja esteetika probleemidega. 1924. aastal 11.veebruar kirjutab Semper Berliinist Tuglasele, et kui ka kõik raamatud tuleks maha müüa ja asjad panti panna, on ta otsustanud maksku mis maksab Itaaliasse sõita. Marga stabiliseerumisega muutus elu Berliinis üha kallimaks ja eelkõige tundis Semper, et ta vajab muud keskkonda. Märtsi algul oli Semper juba Münchenis ja alustas reisi marsuudiga: München-Milaano-
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED TSÜS, VÕS, AÕS, PerS, PäS- HANGI! Kaasus kirjalikult; ettekanne-kohtuesinemine- kt- kaasatöötamine seminarides Rooma õiguse tähtsus · Alus mandri euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a eesti rooma õiguse retseptsiooni kaudu(nt valduse ja omandiõiguse eristamine, asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike) · Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus · Universaalsed eraõiguse pm(eriti asja ja lepinguõigus) · Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel
*Tuleb küsida 1-2 eksperdi käest või väga paljude käest. *Analüüsid – SWOT, PEST, 4 (6) Eesmärk – teadustöö kirjutamise kogemus, bakalaurusetöö kirjutamise kogemus. Anda üliõpilastele teoreetiline ettevalmistus ja reaalne kogemus ärialaste praktiliste ja akadeemiliste ülesannete lahendamiseks teaduslikel meetoditel. 2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias
Ordu loodi võitluseks protestantliku ketserlusega, tal olid suured volitused ja privileegid. Peale paljude euroopa maade said jesuiidid oma mõju alla ka Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riike. Prantsusmaal olid nad ametlikult tunnistatud roomakatoliku kiriku esindajateks ja osutusid võimsaks toeks kuninga absolutismile. Jesuiidid mõjutasid ühiskonda ka laste kasvatamisega oma õppeasutustes kolleeegiumides ja seminarides. Neil koolidel 1 Sola fide ainult usu 2 Jeesuse Selts Societas Jesu 6 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö olid head ja mugavad hooned, palju kasvatajaid ja õpetajaid, professoreid ja teadlasi. Jesuiidid andsid oma kasvandikele soliidse hariduse, range kasvatuse ja hea füüsilise ettevalmistuse
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
Panteism jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. Ratsionalism teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism Realism 1. metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu (Võrdle: idealism) 2. mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas( keskaegne realism ).( Võrdle : nominalism ) Skolastika keskaja kirikukoolides ning vaimulikes seminarides õpetatud filosoofia. Skolastika oli Euroopa filosoofias enam-vähem valitsev lähenemisviis 11.-16. sajandil. See ühendas usulisi doktriine, kirikuisade käsitlemist ning filosoofilist ja loogilist uurimist, mis lähtus peamiselt Aristotelesest ja tema kommentaatoritest substants gnosis summum bonum ülim hea, mille poole end pöörata, caritas, jumalaarmastus (augustinuse arvates) predestinatsioon ettemääratus- jumal valib inimesed, kes saavad õndsusesse, on
Eksami kordamisküsimused Eksamitöö teooria test annab 25 punkti (testis on 40 küsimust, 45 min. Moodle-i põhine, üks katse). Test hõlmab loengute ja õpikute materjali (vt. Moodle-s iga teema juures kirjas). Eksamitöö ülesanded annavad 20 punkti (4 ülesannet, 50 min. Moodle-i põhine, üks katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse
PEREKONNAÕIGUS Seminarid: kahest võib puududa, vahetused pole lubatud. Eksam: kaks kontrolltööd (teoreetiline osa + kaasus + aktiivne osavõtt seminarides annab punkte). PEREKONNAÕIGUSE ÜLDKÜSIMUSED Perekond (vt Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, www.pohiseadus.ee. ) Põhiseaduses ega seadustes pole perekonna mõistet sätestatud. Ka EIK pole andnud perekonnaelu ammendavat definitsiooni, vaid määratleb perekonnaelu mõistet faktilistest suhetest lähtuvalt. Tähendab sotsioloogiliselt partnerluse, abielu, kooselu, adoptsiooni või põlvnemise
11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13. MAJANDUSPOLIITIKA AVATUD MAJANDUSE TINGIMUSTES (XVI nädal) 13.1.Maksebilanss 13.2.Valuutakursi kujunemine 13.3.Euroopa Liidu majanduspoliitika Seminarid: seminarides, mis toimuvad õppekavas nimetatud teemadel, lahendatakse ülesandeid ja diskuteeritakse aktuaalsete majandusprobleemide üle Seminaride ajakava: Rühmadele, kelle seminaritunnid on paarituil nädalail: I nädal: teema I
·Teised kõrgkoolid- insenerid tulid Tallinna Tehnikumist (1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool), kõrgharidusega kunstnikud eraõiguslikust kunstikoolist "Pallas" ja 1938. aastast ka Riigi Kõrgemast Kunstikoolist, muusikud Tallinna Kõrgemast Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. ·Teadusseltsid- Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi.
NOV Kujutage laused skemaatiliselt: 1. Elu on lill kui homme ei saja ja keegi mind ei tüüta. ˥ (T ^S)→L 2. Kui Merike kiirustaks trolli peale, jõuaks ta raudteejaama õigeaegselt ning saaks 12.15 rongi peale. Troll aga jääb tihti hiljaks, mistõttu läheb Merike trammiga bussijaama ja sõidab maale 12.35 bussiga. M→(R^V)^T→(B^S)või T→(Õ^R) ^H→(M^B) mõlemad on tegelikult samad. 3. Eksamile pääsemiseks tuleb osaleda kõikides seminarides ja kirjutada 2 referaati. Timo puudus ühest seminaist, mistõttu ta eksamile ei pääsenud. (S^R)→E^˥s→˥E Tuleks kuidagi ära märkida, et kokku oli kaks seminari ja Timo puudus ühest, siis panen näiteks suure S asemel väikese s-i! 1. telekas ja telefon ühed targad mõlemad: D^F või T 2. sellest ülesandest ei saa ma midagi aru, mistõttu ei proovigi seda lahendada, küll eksamiks õpin selgeks ˥A→˥L^E 3
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli
õpetada eksperimendi tehnikat ja katsetulemuste töötlemist. Nende eesmärkide täitmiseks on kursus jagatud kolme ossa. Loengutes räägitakse elektrimõõtmistest ja mõõtetulemuste usaldatavuse hindamisest erinevate mõõtevahendite ja erinevate mõõtmisviiside korral. Praktikumides tuleb üliõpilasel loengus omandatud teadmiste kinnistamiseks sooritada 6 laboratoorset tööd peatükis 16 toodud nimekirjast. Seminarides õpime praktikumitöid andmetöötlusele esitatavate nõuete kohaselt vormistama kasutades inseneritarkvara paketti MathCAD. 5 Mõõtmisteooria alused MÕÕTMISTEOORIA ALUSED 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed 1.1. Mõõtmine Tänapäeval tegeldakse mõõtmisega väga erinevates eluvaldkondades: alates füüsikast ja keemiast
Kordamisküsimused, Genoomi Struktuur ja Funktsioon 2014/2015. NB! Need ei ole eksamiküsimused. Need on märksõnad, mille tausta teada. Eksamiküsimused (3 suuremat, 3 väiksemat) on pigem laiemat tüüpi ja integreeritud teadmistele suunatud. Põhinevad loengumaterjalidel ja üldisemas kontekstis seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks
Jah, vaieldav kättesaadavus (kui lugenud ei ole, siis pole kätte saanud). Etteteatamistähtajad koosolekute kokkukutsumisel Teade teele (20.02) teade kohal (kättetoimetatud) (22.02) teade käes (ooteaeg üks nädal, mil koosolekut korraldada ei tohi; aeg koosoleku ettevalmistamiseks) 23.02 01.03 koosolek 02.03 Koosolekust tuleb ette teatada üks nädal, mis peab jääma teate kättetoimetamise ja koosoleku toimumise vahele. NB! ÕKV-sid käsitleme seminarides täpsemalt. Äärenumber 987 jj õpikust. Puudusega otsused Osanike otsus üks tehingu liike, mille puhul eristatakse tehingu koosseisu ja tehingu liike. Kolme liiki puudustega otsused: Mitteotsus otsust ei saa lugeda vastuvõetuks, kuna puuduvad minimaalsed eeldused. Tühine otsus otsus on olemas, aga selle tegemisel esinesid puudused. Kehtetuks tunnistatav otsus otsus on olemas, aga selle tegemisel esinesid puudused. Kohtule tuleb esitada kujundushagi
Seepärast peavad poliitikauuringud möödapääsmatult laenama ideid, empiirilist materjali, seletusskeeme, lähenemisviise, uurimismeetodeid jms paljudest teadustest ja filosoofiaharudest. Poliitikafilosoofia kursuse saab üles ehitada kolmel viisil: ajaloolise kujunemisloona, põhiprobleemide süstemaatilise analüüsina või esimese ja teise mingi kombinatsioonina. Käesolev kursus on üks võimalik kombinatsioon esimestes loengutes ajalooline esitusviis, hilisemates loengutes ja seminarides valdavalt süstemaatiline. Kirjandust Arthur C. Danto. Ühendused maailmaga. Filosoofia põhimõisted. HL, 2000 Bryan Magee. Filosoofia lugu. Varrak, Tallinn, 2000 Jonathan Wolff. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. TÜ Kirjastus, 2005 Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. TLÜ, 2011 Esa Saarinen. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Avita, 1996 Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon. Vagabund, 2002 Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann
Russell nimetas oma vaateid loogiliseks atomismiks, ning need vaated kujunesid välja koostöös Wittgensteiniga viimase varasemal tegevusperioodil. Kaasaegse analüütilise filosoofia kõige radikaalsemaks ja ehk kõige mõjukamaks suunaks kujunes Hume'ist ja Russelli- Whiteheadi loogikast inspireeritud loogilise positivismi ehk loogilise empirismi koolkond. Vormiliselt pandi loogilise positivismi koolkonnale alus 1926. aastal Moritz Schlicki seminarides Viini ülikoolis, ning koolkond püsis Viini ringi nimetuse all kuni 1938. aastani. Viini ringi olulise liikmena võib nimetada Austria-USA semantikut ja filosoofi Rudolf Carnapit (1891-1970). Loogilise positivismi peamiseks tulemuseks on filosoofia kui sellise rolli muutumine. Loogilised positivistid nõudsid, et filosoofia peab olema teaduslik ja keeruliste maailmapiltide asemel tuleb produtseerida selget mõtlemist. Kuigi suurem
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus.
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema.
Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1
· Kodutöö/Uurimistöö (edaspidi Uurimistöö) koondmahuks on minimaalselt 20 ja maksimaalselt 25 lehekülge (tiitellehest kuni lisadeni). · Uurimistöö peab olema esitatud hiljemalt 24.novembriks 2011 elektrooniliselt Adobe PDF formaadis seminari juhendaja (vastavalt õpperühmale kas õppejõud Mait Rungi, Milvi Tepp või Virve Siirde) ja õppeaine õppejõu (Mait Rungi) e-posti aadressidele. · Parimad tööd esitatakse üliõpilaskonverentsile! · Seminarides tehakse uurimistööde kohta ettekanded (MS PowerPoint). Ettekande pikkus 7-10 min ühe rühma kohta. 1 14.11.2011 · Uurimistöö vormistatakse majandusteaduskonna metoodilise juhendi ,, ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE" alusel (hakkab ametlikult kehtima 30.jaanuarist 2012). · Nimetatud dokument asub Moodle keskkonnas,
HALDUSÕIGUSLIKU KAASUSE LAHENDAMISE METOODIKA ___________________________________________________________________________ Professionaal ei lahenda juriidilist kaasust juhusliku esmamulje põhjal, vaid süstemaatiliste testide abil järk-järgult. Metoodika on püütud välja töötada sellisena, et temast oleks võimalikult palju abi ka praktikas advokaadina, kohtunikuna või haldusametnikuna tegutsedes. Praktikas võib haldusõigusega seoses kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Seminarides õpime lahendama tüüpprobleeme, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad: 1. Millist liiki haldustegevusega (haldusakt, määrus, haldusleping, toiming, eraõiguslik tegevus, siseakt) on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 2. Kas halduse tegevus on õiguspärane? 3. Kas haldusakt kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4. Kas halduse tegevuse vastu on võimalik kasutada mõnd õiguskaitsevahendit (otsuse tühistamine, asutuse kohustamine tegevuseks, kahju hüvitamine)?
Riiklik meditsiin. Emade- ja lastekaitse. ....................52 XII. 7. LOENG (37. õ-nädal): Evolutsiooniõpetus ja geneetika (arstiteaduse arengus)..........................55 XIII. 8. LOENG (38. õ-nädal): Meditsiin ja totalitarism ........................................................................59 Kronoloogia (20. sajand)......................................................................................................................... 65 Eksamihinne moodustub: 1. Osalemine seminarides (aktiivsus + 2 tunnikontrolli tulemused) 25% 2. Kirjalik eksam (konspekti põhjal, kusjuures konspekt ega arvuti ei tohi eksami ajal laual ega kasutuses olla!) 75% Ken Kalling [email protected] 56 454 902 1 I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. ÜLDTENDENTSID LOODUSE / INIMESE KÄSITLEMISE AJALOOS
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis
aastani. Veelgi enam - normativistlik käsitlus on tunnetatav õigusteadlaste töödes isegi nõukogude okupatsiooni perioodil ning teoorias ja praktikas praegugi. See on põhjuseks, et loengumapis antakse vaid minimaalne ülevaade teistsugustel doktriinidel põhinevatest käsitlustest. Seetõttu ei tohiks ka õiguse osa loengumappi käsitada hõlmava õpiku või käsiraamatuna. Seegi loengumapp on vaid elementaarne õppeallikas abiks Õigusinstituudi õppekava loengutes ja seminarides saadud teadmiste kinnistamisel. Ühtlasi juhime Õigusinstituudi üliõpilaste tähelepanu sellele, et nii riigi kui ka õiguse põhimõistete osa kohta on erinevaid aastatel 1994 - 1997 valguskoopiatena paljundatud, köidetud või köitmata loengukonspekte. Ühelt poolt on need osutunud puudulikult viimistletuks ja kohati sisaldavad ebatäpsusi. Teiselt poolt: seoses osundatud õppeaine esimese ja neljanda kursuse programmi (õigusteooria üld- ning eriosa) tasakaalustatud