rahvastele. · Kurumäel on tamm, mille läbimõõte tüvest on umbes kaks meetrit. Usuti, et koor on tervendava mõjuga. Praeguseks on see kuivanud puuu. Puu all on ka pühakute ikoonid. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol · Rist ja kristlus on sünonüümid · Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne · Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat · Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus, igavene elu Ristipuu hingepuu · Usutakse, et hing läheb pärast surma puu sisse. · Uskumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed · Naisterahva hing siirdub lehtpuusse · Meesterahva hing lähen okaspuusse Soomeugriusundil puuduvad sakraalsed tekstid, selle asemel on suuline pärimus Puudub kindel jumal
Autonüümset märki ei saa tõlkida. Me ei saa tõlkida kivi nootidesse. monadoloogia - Leibniz tahtis kõike välja arvutada, näiteks sõnade tähendust, sünonüümia oli nagu võrrand, mida tuleb tõestada. Pakkus välja sünonüümia kriteeriumi "salva veritate": iga kord, kui me saame ühte asja kasutada teise asemel, ja tähendus säilib, on meil tegemist sünonüümiaga. Kas hunt ja susi on ikka sünonüümid? On olemas kaks erinevat semantikat, millest üks on nö sõnaraamatus kirjas olev ning teine osutus. Tõde kui tähendus ja tõde kui osutus. Jutumärkides olevad märgid, millel puudub signifikaator (tähendus), - need on puhas osutus. Näitena võib tuua sõnad see, too, mina, sina, siin, seal, nüüd, siis. Nendele sõnadele tekib tähendus alles siis, kui hakkame neid tõlgendama. Keel neelab alla puhta osutuse, kuna loob talle vastanduse (sekundaarse signifikaatori), mille abil me saame seda tõlgendada.
Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ........
Tähendus on seotud keelega läbi leksikoni ja grammatika. Lausung luuakse kõnelemise või kirjutamise käigus. Konkreetsem mõiste kui lause. Lause lausungist pärinev abstraktne grammatiline element. Lause väljendab propositsiooni. Propositsioon väide, mis kirjeldab mingit situatsiooni maailmas. Propositsiooni väljendatakse lausungiga. Propositsioonidega tehakse formaalseid operatsioone, et arutleda, väljendada tähendustevahelisi seoseid, vajadusel viia kokku semantikat ja süntaksit. Propositsiooni väljendab lause. See saab olla ainult kas tõene või väär. Loogika mitte igapäevases mõistes loogilisus või mõistus. Loogika eripära on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mitte. Loogika uurib puhast ehk abstraheeritud mõistust. Loogika on proportsioonide ehk väidete esitamise süsteem, mis teeb nendega arvutusi ja tehteid. - Samasusseadus lause on alati iseendaga identne - Vasturääkivusseadus lause ei saa olla iseendaga vastuolus
meetod pärit, kes on selle loonud, kus ja milleks seda kasutatakse? Milliseid mõisteid ja vahendeid see meetod kasutab? Mis on meetodi tugevad ja nõrgad küljed? 1. Vestlusanalüüs Vestlusanalüüs tekkis 1960ndatel Californias, Berkley ülikoolis, kui Harvey Sacks ja Emanuel A. Schegloff lõid sotsioloogias uue uurimissuuna, mis tegeleb inimese tegeliku, salvestatud ja transkribeeritud vestluse analüüsimisega. Vestlusanalüüs uurib foneetikat, fonoloogiat, morfoloogiat, sünataksit, semantikat, pragmaatikat. Tegelikult kuulub vestlusanalüüs pragmaatikasse, kuna uurib eelkõige suhtlust ja suhtluskäitumist, seda mis toimub suhtluses ja vestluspartnerite vahel. Vestlust analüüsitakse loomuliku salvestuse abil, mis on toimunud spontaanselt, mitte salvestuse jaoks esile kutsutult. Salvestatud suhtlust analüüsitakse salvestuse ja transkriptsiooni abil. Transkriptsioon püüab kajastada suhtlejate vastastikuseid mõjutusi: 1)
Näiteks nimisõnade süstemaatilised tähenduse vaheldused. Loogilist polüseemiat kandvate sõnade õige tähendus on tuvastatav üksnes konteksti abil. Pustejovsky väidab, et kuigi tavapärase leksikoni ülesehitusest piisab kontrastiivse mitmetähenduslikkuse väljendamiseks, on selle abil võimatu haarata polüseemia tegelikku olemust. Et kompositsioonilisust säilitada, tuleb rikastada kompositsiooni väljendamise semantikat. 4. Igaüks, kes on võõras kultuuris suhelda püüdnud, teab hästi, et vaid grammatikast ja sõnavarast õnnestunud vestluseks ei piisa. Oluline on ka suhtluspädevus, oskus keelt vastavalt situatsioonile ja eesmärgile kasutada. Suhtluspädevuse rollile keelekasutuses juhtis tähelepanu juba antropoloog ja sotsiolingvist Dell Hymes (1972) ning tänaseks on välja arenenud terve hulk teadusharusid, mis tegelevad kultuuridevaheliste erinevustega suhtluses
sõltuvusega. Üks Hjelmslevi kuulsamaid raamatuid on "Üldine käändeteooria", kus väidab, et igas keeles on üle 200 käände, neist lihtsalt realiseeritakse vähe. Universaalsete käänete leidmise meetod on väga erinev sellest, kuidas omistatab käändeid deskriptiivne metoodika. Konstruktsiooni aluseks on usk, et kääne tähendab ruumilist suhet. (Alati ilmselt siiski mitte - omastav, osastav, saav...) Sapirist ja Whorfist sõltumata analüüsib keele semantikat ja jõuab samade tulemusteni, näidates, et iga keele semantiliste suhete maatriks on unikaalne ja üleminek ühest keelest teise ei ole anult formaalsete vahendite vahetamine, vaid üleminek ühest maailmapildist teise. Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone nagu käänded, sugu jne. Hjelmslev formuleerib sellele toetudes oma teooria grammatilisest opositsioonist, mis erineb Praha lingvistide variandist
sõltuvusega. Üks Hjelmslevi kuulsamaid raamatuid on "Üldine käändeteooria", kus väidab, et igas keeles on üle 200 käände, neist lihtsalt realiseeritakse vähe. Universaalsete käänete leidmise meetod on väga erinev sellest, kuidas omistatab käändeid deskriptiivne metoodika. Konstruktsiooni aluseks on usk, et kääne tähendab ruumilist suhet. (Alati ilmselt siiski mitte - omastav, osastav, saav...) Sapirist ja Whorfist sõltumata analüüsib keele semantikat ja jõuab samade tulemusteni, näidates, et iga keele semantiliste suhete maatriks on unikaalne ja üleminek ühest keelest teise ei ole anult formaalsete vahendite vahetamine, vaid üleminek ühest maailmapildist teise. Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone nagu käänded, sugu jne. Hjelmslev formuleerib sellele toetudes oma teooria grammatilisest opositsioonist, mis erineb Praha lingvistide variandist
See võimaldab tehingute kas ei või õnnestub ühe piirneb aega, vastab taotluse reaktsiooniaeg nõuetele. 2.6 Viies kiht Seansikiht, on koht, kus taotluse reageerimise teenused on toimitud. Lisaks saadab vastuse, protokoll salvestab selle, nii et kui uuesti tuleb mööda, vastuseks saab pahaks kohaldamata vaja uuesti arvutada ja taasesitada. 2.7 Kuues kiht Kuues kiht (joonis 2.7)- esitlus kiht, kasutatakse koos Echelon kirjastaja- abonendiandmeidi mudeleid. Esitlus kihi kaudu kodeerib semantikat edastatud andmete rakenduse kihte. Samuti viib tunnus andmevälju. 2.8 Seitsmes kiht Rakenduse kiht, tagab et andmed nimetataks võrgu muutujateks. Võrgu muutujate rakenduse kohaselt nimetatakse andmete liigid, mis sisaldavad semantika kaugemale minevaiid täisarve ja Boole'i. Näiteid võib olla temperatuur Celsiuse kraadides kas kõrge või madala piiratud, samuti kindlaks määratud väärtusest kehtiv või mitte
4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine).(seotud nimetamisega 5. Sümboolsete koordinatsioonide tasand (E): intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine.( selle tasandi kahjustusel jääb maha üldine areng- intellektipuuded) · 1-3 nö tehnilised tasandid- kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded · 4-5 kõne mõtestatust ja semantikat reguleerivad tasandid-keelepuuded ¤ Aju juhtiv roll kõnetegevuses: 3 funktsionaalset ajuplokki, kuue piirkonna funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Dünaamiline piirkond(otsmikusagara I käärus)-ütluse planeerimine; ütluse/teksti mõistmine. (PAT-raskused ütluse moodustamisel/mõistmisel) Broca piirkond(otsmikusagar)-ütluste grammatiline ja motoorne/häälduslik(kõneliigutuste järjestamine)plaan. (PAT-agrammatism, häälduspuuded/kordused/silbid. kirjutamis- lugemispuue)
keele oskaja, kumb ebaehtne. Turingi testi loogika kohaselt peaks nüüd väitma, et nad mõlemad oskavad hiina keelt. Nad on suutlikkuselt samaväärsed. Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti. Arvuti on võimeline kokku liitma kaks arvu kui talle need koos plussmärgiga esitatakse (2 + 2), kuid ta mõistab ainult selle süntaksit, mitte semantikat. Seega väidab Searle kindlalt, et inimvaim pole arvutiprogramm. Siiski ei välista ta vaimu esinemist masinatel täielikult. Lihtsalt praegused arvutid pole selleks võimelised, ei sa välistada, et kunagi ka tähendust mõistvad arvutid luuakse.
põhjal kindlaks teha, kumb on tõeline hiina keele oskaja, kumb ebaehtne. Turingi testi loogika kohaselt peaks nüüd väitma, et nad mõlemad oskavad hiina keelt. Nad on suutlikkuselt samaväärsed. Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti. Arvuti on võimeline kokku liitma kaks arvu kui talle need koos plussmärgiga esitatakse (2 + 2), kuid ta mõistab ainult selle süntaksit, mitte semantikat. Seega väidab Searle kindlalt, et inimvaim pole arvutiprogramm. Siiski ei välista ta vaimu esinemist masinatel täielikult. Lihtsalt praegused arvutid pole selleks võimelised, ei sa välistada, et kunagi ka tähendust mõistvad arvutid luuakse
12 Formaalne aritmeetika: Naturaalarvude aksiomaatikast · Esimest järku teooria semantika on teooria omaaksioomide kõikides mudelites tõesuse semantika: (valem on semantikas tõene, kui ta on tõene omaaksioomide igas mudelis). · Naturaalarvude puhul on loomulik selle asemel vaadelda ühes konkreetses mudelis tõesuse semantikat ja ka siin püstitada küsimuse aksiomaatika korrektsusest, mittevasturääkivusest ja täielikkusest. · Et on aksioomide A1A7 mudel, siis on teooria korrektne. · Täielikkuse kohta tõestas K. Gödel 1931. aastal aritmeetika mittetäielikkuse teoreemi: kui formaalne aritmeetika on mittevasturääkiv, siis 1) leidub valem, mis on mudelis tõene, aga pole formaalses aritmeetikas tuletatav; 2) ka lõpliku (või üldiselt lahenduva)
et naine peab oskama õunakooki küpsetada 3.Vaadata tulemusi 4.Otsusta, mida teha. Siin võivad mängu tulla shakeholdersid 65. Luchinsi katse mõte. Anumate algoritmid Tekib kindel ül lahendamise viis. Lahendad 7 ül ühtmoodi ja proovid ülejäänud 3 ka nii lahendada, kuigi võib olla palju lihtsam viis. so rigiidsus 66. Keel: morfeem, foneetika, süntaks, semantika, pragamaatika. Morfeem- väiksem ühik, mis muudab sõna tähendust, semantikat. Nt maja, majad, mjandus Foneetika-keele helilised ühikud. Vastsündinu kuuleb kõiki foneeme, aga peale emakeele omandamist kaob võime eristada võõrkeele foneeme Süntaks- lause ehitus. (Keele produtseerimisel fonoloogia ja süntaks) Semantika- sõnumi tähendus Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine 67. Keel ja loomade kommunikatsioon. 3 erinevust 1
Eesti Keele Instituut-keeleteaduse uurimisastus. 2009 ,,Eesti keele seletav sõnaraamat". On koostatud ka neljaosaline vene-eesti sõnaraamat, kaheosaline eesti keele kirjeldav grammatika, tegeleti keelekorralduse, õigekeelsuse ja terminoloogiaga (haridus, sõjandus, lennundus on hetkel olulisimad),uuritakse murdeid, kogutakse kohanimesid ja eesti murdeid, koostatakse murdesõnastikke, välja on antud ka soome-eesti suursõnaraamat,uuritakse sõnavara ajalugu, uuritakse semantikat ja arvutilingivistikaga seotut, Tallinna Ülikool-M.Hint uuris fonoloogiat ja morfoloogiat, Helle Metslang lauseõpetust, Martin Ehala on üksi või koostöös õpilastega välja andnud mitmeid emakeeleõpikuid koolidele, Krista Kerge on uurinud sõnamoodustust ja allkeelte tekstilisi omadusi. Tallinna ülikool on kujunenud keele õppimise, õpetamise ja eesti keele kui teise keele uurimise keskuseks. 14. Keele struktuuri uurimine: Foneetika-Paul Ariste
erinevate nähtuste vahel. Teab ja oskab seletada õpitud füüsikaliste nähtuste praktilisi rakendusi; teab füüsikalisi suurusi ja nähtusi või omadusi, mida suurus iseloomustab. Seostab omavahel erinevaid füüsikalisi suurusi ja oskab kasutada vastavaid mõõtühikuid. Oskab käsitseda mõõteriistu ennast ohustamata ja mõõteriista säästvalt; teab koolifüüsikas käsitletavaid seadusi ja seaduspärasusi, seadusi väljendavaid seoseid ja mõistab nende semantikat. Oskab analüüsida ja hinnata seaduse rakendatavust praktikas; saab aru mudelite abist ja tähtsusest loodusobjektide uurimisel ning mõistab mudelite paratamatut piiratust ja pideva arengu vajadust; seostab eksperimentaalses uurimistegevuses teoreetilisi teadmisi praktikaga, omandades kogemusi ja oskusi loodusteadusliku uurimismeetodi ning teadusliku järeldamise kohta. Teadvustab loodusteaduslikku meetodit kui ühte olulist teadmiste omandamise viisi;
V1.0 30.10.2007 Helena Jürgenson Funktsionaalsesse vaatesse toodud kasutuslugu ,,Deklaratsiooni loomine". Täiendatud kontseptuaalset klassidiagrammi ja lausendeid. Täiendatud andmemudelit Täiendatud objektide ja atribuutide semantikat Lisatud CRUD maatriks V1.1 4.09.2008 Rain Öpik Kohandatud 2008a. sügissemestriks V1.2 2.10.2008 Rain Öpik Seisundidiagrammi täpsustus. V1.3 23.10.2008 Rain Öpik Kontseptuaalse klassidiagrammi täpsustamine, lausendite parandamine.
2 Entsüklopeediline semantika Evensi jt järgi jaotatakse tähendused formaallingvistikas sõnastiku omadeks ja entsüklopeedilisteks. Sõnastiku omad on need, mida uurib semantika. Entsüklopeediline vaade, aga ei kuulu traditsiooniliselt lingvistikasse. Kognitiivne lingvistika, aga hakkab tähenduste uurimisel kasutama entsüklopeedilist lähenemist. Evens jt toovad välja viis põhjust, mis selline käik on õigustatud. (Evens jt 2007: 10) · Ei saa eristada semantikat ja pragmaatikat Evensi jt järgi heidab kognitiivne semantika kõrvale väite, et pragmaatikal ja semantikal on kaks erinevat uurimisala. Kognitiivne lingvistika leiab, et teadmised sõnade tähenduste kohta ja teadmised, kuidas sõnu kasutatakse, kuuluvad mõlemad semantika alla. (Evens jt 2007: 11) · Entsüklopeedilised teadmised on struktureeritud Evens jt( 2007: 11) leivad, et entsüklopeediline teadmine, mis kuulub ühe sõna juurde ei ole kaos
tõeline hiina keele oskaja, kumb ebaehtne. Turingi testi loogika kohaselt peaks nüüd väitma, et nad mõlemad oskavad hiina keelt. Nad on suutlikkuselt samaväärsed. Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti. Arvuti on võimeline kokku liitma kaks arvu kui talle need koos plussmärgiga esitatakse (2 + 2), kuid ta mõistab ainult selle süntaksit, mitte semantikat. Seega väidab Searle kindlalt, et inimvaim pole arvutiprogramm. Siiski ei välista ta vaimu esinemist masinatel täielikult. Lihtsalt praegused arvutid pole selleks võimelised, ei sa välistada, et kunagi ka tähendust mõistvad arvutid luuakse
muul moel. Ristipuude ümbrusest ei ole kombeks korjata marju, seeni jmt. Ristimärk – püha märk Ristimärk on eelkristlik sümbol, mis on tähendanud surematust, elu, hinge, keha. Nelikjaotus – neli aastaaega, neli ilmakaart, neli ürgainet Hea õnne märk – plussmärk Võllapuu – ohverduse ja piinamise sümbol Ristiusu tähtsaim sümbol. Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne. Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat. Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus, igavene elu. Ohver ristipuule Lepitus- ja mälestusohvrid (pahatahtlikule) surnu hingele. Tõrjemaagilised toimingud Rituaalne söömine-joomine Ristipuud läbi aja Varaseimad teated juba 17 sajandist (von Brand, Adam Olearius) Süsteemsed teated 19 sajandi II poolel ERA kogudest (M. J. Eisen, Hurda kogud jne) Soomlaste kirjalikud teated 13. sajandist. Traditsiooni õitseaeg 1800 aastate paiku, tava hääbus 19/20 sajandi vahetusel
Nativistide põhiseisukohad: Kõne baas on bioloogilist päristolu ja ei ole lapse kogemusest sõltuv. Kõigi laste kõneareng on sarnane, sõltumata keelest, ligkaudu ühes ja samas vanuses võetakse kasutusele ühesõnalause ja kahesõnalised struktuurid. Laps peab omandama emakeele muutereegilid, et moodustada pindstruktuuri lauseid, kuid see on seostud aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Nende teooria järgi semantikat õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas, samuti sooritatakse alati ühes ja samad muuteoperatsioonid,nagu teeb arvuti. Keskse üksusena vaadeldakse lauset ning muuteoperatsioonide omandamist käsitsetakse lapse aktiivse ja konstruktiivse tegevusena, mitte lihtsalt maatkimisena. Kognitivistide põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub
kasutusel). Eraldi peaks tähelepanu juhtima artiklile "Autori surm" (67); see viimane toob välja lugeja tähtsuse teoses. Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia , klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960- 70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale. Algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Jonathan Culler - Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav)
TRAKTOR ei ole ka teede jaoks ja alati ei sisalda juhti JALGRATAS ei oma iseseisvat liikumapanevat jõudu ega transpordi muud kui juhti Semantika põhimõisteid: - (tähendus)väli kirjeldusmeetod, kus me eeldame, et tähendused moodustavad tasapinnalise kontiinumi; hulk sarnase tähendusega sõnu (nt värvinimetuste väli); - Polüseemia mitmetähenduslikkus; erinevad tähendused saab viia kokku ühele alusele. Üks sõna, palju tähendusi (nt ajama). Huvitab semantikat kõige rohkem. - Homonüümia vorm sama, tähendus erinev; - Sünonüümia vorm erinev, tähendus sama; - Metafoor tähendusülekanne. Üht objekti/nähtust nimetatakse teise nimea. Mõned omadused kanduvad üle (nt jalg, käsi miski on vihma käes). Üks tüüpilisemaid polüseemia tekkimise võimalusi. - kujundskeem (ehk skeemkujutlus) kirjeldab mitmekülgseid tähendusi. Väga
mitmeid tunnuseid, näiteks järgmised: 1. Enamik perifeeriast on hilistekkeline, autoriloomingu ja/või trükistest pärineva ainese osakaal on siin silmapaistvalt suur; sellest kerkib omakorda välja eriti hilistekkelisi sarju (nagu keerdküsimustüübid Mis on kõige suurem...?; Mis vahet on...?; Mis ühist on...? jts.). 2. Perifeeria on tugevasti orienteeritud koomikale ja naljale. 3. Kui "päris"- mõistatustes valitsevat poeetilist semantikat võib üldiselt lugeda metafoorseks, siis perifeerias nähtuvad tähendusmängud on hoopis teistsugused ja salakavalad; tihti ei jäeta siin vastuse õigeks ära arvamiseks õieti mingit võimalust. 4. Mõned osad perifeeriast ei eelda nähtavasti üldse mõistatamist kui sellist, vaid on loomuldasa kas mingi absurdile, kalambuurile vms rajatud lühijutu "pauseeritud" esitused või mingite verbaalsete, graafiliste, pantomiimiliste vm
ning Saksa-Austria-USA filosoofi, loogilise positivisti Rudolf Carnapi (1891-1970) tööd tõid udusesse pilti vajalikku selgust. Kuigi sõna ``loogika'' tähendusväli on jätkuvalt üpris avar ja ka kitsamas mõttes ei ole loogikud sugugi ühel nõul, millist formaalset sßuteemi võib loogikaks nimetada ja millist mitte, ollakse enam-vähem ühel meelel, et iga formaalne loogikasüsteem peab sisaldama kolme järgmist komponenti: süntaksit, tuletamisreegleid ja semantikat. · Süntaks on reeglite süsteem, mis määrab ära antud loogika poolt vaadeldavate väidete keele, s.o. milline väide üldse on nimetatud loogika väide ja milline mitte, tõesusest ja tuletatavusest sõltumatult. · Tuletamisreeglite süsteem on iga loogika kõige olulisem osa. Reeglid jaotuvad eeldusteta aksioomideks ja juba tuletatud väidetest uute väidete tuletamise reegliteks. Reeglite süsteem määrab, millised väited on antud
ja järjestamine). nimetamine nt. 5. (E) Sümboolsete koordinatsioonide tasand: intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine. Algul lastel puudub, kannatab intellektipuudega lastel. · 1-3 nö tehnilised tasandid (et ütlus SAAKS VÄLJA ÖELDUD, nt kui tehtaks lõtva keelde imesüst, siis oleks ilus ja mõtestatud kõne)- kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded · 4-5 kõne mõtestatud ja semantikat reguleerivad tasandid (keeleüksuste kasutamine) ehk keelepuuded Järeldused: · Üht liigutust (komponenti) reguleerib mitu komponenti, tasandit. · Kõrgema tasandi juhitud(sama) liigutus on enam teadlik. · Juhtivaks ei pea olema kõige kõrgem tasand. Näit sõna järelkordamine tähendust kõrvale jättes (juhtiv C-tasand) · Harjutades tuleb vilumus. Kasvab madalama tasandi osakaal- nt häälikuseade
Kõik muu on see, mis ei mahu analüütilise filosoofia alla. Tema arvates on need pisiasjad, millest ei saa rääkida (armastus, ilu, headus jm need on pseudoprobleemid). Wittgenstein kirjutas teose nö tagurpidi: keelest psüühika; psüühikast peegeldused jne. Quine jätkab teatud mõttes sama problemaatikat. Wittgenstein loob keelemängud. Quine arvestab nendega. Signifikatiivne semantika on üks keelemäng, nagu ka tõlkimine. Signifikatiivset semantikat on võimalus tõlkida ka teise keelde. Tal on tähestik (tähendused) ja grammatika. Quine lähtub Carnapist; referent sõltub signifikaadist. Loogilisel positivismil tekkis ka Soome koolkond. Jaakko Hintikka pseudo; Jumal ei loonud korraga maailma. Ta on universumi mõistus. Tal on projektid valmis, mida luua. Enne loob ta meie aktuaalse maailma. Mis on meie aktuaalse maailma homne?? Iga signifikatiivne süsteem loob oma maailma. Ta realiseerub võimalikus maailmas
(1970 "S / Z" - Balzaci teose analüüs, poststrukturalismi definitsioonina kasutusel). Eraldi peaks tähelepanu juhtima artiklile "Autori surm" (67); see viimane toob välja lugeja tähtsuse teoses. Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia , klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960-70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale. Algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20
Kõik muu on see, mis ei mahu analüütilise filosoofia alla. Tema arvates on need pisiasjad, millest ei saa rääkida (armastus, ilu, headus jm need on pseudoprobleemid). Wittgenstein kirjutas teose nö tagurpidi: keelest psüühika; psüühikast peegeldused jne. Quine jätkab teatud mõttes sama problemaatikat. Wittgenstein loob keelemängud. Quine arvestab nendega. Signifikatiivne semantika on üks keelemäng, nagu ka tõlkimine. Signifikatiivset semantikat on võimalus tõlkida ka teise keelde. Tal on tähestik (tähendused) ja grammatika. Quine lähtub Carnapist; referent sõltub signifikaadist. 18 Loogilisel positivismil tekkis ka Soome koolkond. Jaakko Hintikka pseudo; Jumal ei loonud korraga maailma. Ta on universumi mõistus. Tal on projektid valmis, mida luua. Enne loob ta meie aktuaalse maailma. Mis on meie aktuaalse maailma homne?? Iga signifikatiivne süsteem loob oma maailma
tähelepanu juhtima artiklile "Autori surm" (67); see viimane toob välja lugeja tähtsuse teoses, Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia, klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960- 70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale, algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20
sõltuvussuhteid. Keele variatiivsus on peamiseks uurimisobjektiks. eeldab, et sama keelevarianti kõnelevad inimesed kuuluvad ühte. Keeled peegeldub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused) - eesmärk on selgitada keelte sutruktuuri võrdlemise teel, kas maailma tuhandeid keeli võiks jagada üldisemateks keeletüüpideks. Uuritakse semantikat, fonoloogiat, morfologiat, süntaksit Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus. Eestikeelsed etnonüümid kirjutatakse väikese algustähega. Enda kohta käibel olev rahvanimetus ehk endanimetus on näiteks lätlastel latviesi, poolakatel polacy ja eestlastel eestlased (varem maarahvas). Maailma keelte arvandmete suhe :6000 -7000 elavat loomulikku keelt (Karlsson 2002 (Grimes
(((Poor) (John))((runs) (away))) S = lause ehk algsümbol NP = nimisõnafraas VP =verbi fraas Adv = adverb SÜNTAGMA fraad Lucien Tesniere (1893-1954) Ta lõi oma strukturaalse süntaksi. Tema meetod on perem kui senised. See on parem, sest ta seob semantikat ja süntaksit kokku. Ideaalne lause on samas ka situatsiooni kirjeldus. Maagiline ruut (,,sator") See on üks kõige kuulsamaid tekste, kuid samas me ei tea, millest see räägib. Seda on leitud ka Eesti territooriumil nõidumisprotseduurides. Selle umbkaudne tõuse võib olla et ,,Külvaja Arepo künnab põldu/töötab. Kuid see võib vastata sellele ainult siis, kui see on ladina keeles. Joonis Maagiline ruut Sator
põlve edasi neid teadmisi. Ka pühade puude austamine on väga suur. Usutakse, et saab puule oma haigust üle anda. Nt Kuremäe tamm. Puust möödudes löövad nunnad ette risti, sest sealt on üks püha ikoon leitud. Ristimärk ja ristiusk Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol Rist ja (k)ritus – sünonüümid Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meelepatrandus, ohverdus, pääsemine jne Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus jne Kihnu naiste kindad olid ära korjatud, sest sinna oli sisse kootud haakrist. Viiskand tähendab ka nurka. Neil on olnud kaitse funktsioon kurja silma eest. Rõngasristid võib seostada maailma puuga. Triskele ja kaheksakand sümboliseerib soomeugri rahvatele tsüklilist ajaarvamist, kõik kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes.
meie peas. Kognitiivse lingvistika uurijad usuvad, et meie peas on skemaatilised vormid. · Polüseemia mitmetähenduslikkus; üksuse tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud. Tekkis sünonüümia vastandina. METAKEELED · Kopmonendid · Joonised · ,,mappingud" metafoorsed ülekanded · Skeemid · Primitiivid = NSM · võrgustikud Komponentanalüü Vt õpikust semantikat juurde!!! Kasutatakse lähedase tähendusegasõnade võrdlemisel. Elus Inimene Maskuliinne täiskasvanud Inimene + + 0 0 Mees + + + + Naine + + - + Poiss + + + -
· Roll valdavalt poliitiline ning puudub oma osa EL õigusloomes, s.t ei saa langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid 29 · Lissaboni leping: loodi Euroopa Ülemkogu presidendi / eesistuja ametikoht (Herman van Rompuy). Ametiaeg 2,5 aastat. Ülesanne: "tagada Ülemkogu töö ettevalmistus ja järjepidevus ning püüda liikmesriikide hulgas leida konsensus" Nõukogu(d) - pisut semantikat... · Euroopa Nõukogu = Council of Europe (NB! Ei ole Euroopa Liidu institutsioon...) · Euroopa Ülemkogu = European Council · Euroopa Liidu (EL) Nõukogu / [EL] Ministrite Nõukogu = Council of European Union (EU) / Council of Ministers [of the EU] Euroopa Parlament kronoloogia 1952 "Parlamentaarne Assamblee", 78 liiget 1957 142 liikmesriikide parlamentide poolt delegeeritud saadikut 1973 Taani, Iirimaa ja Suurbritannia ühinemine: 198 saadikut
Nimelt väidab see teooria, et sisuline õiguse ja tegelikkuse üle otsustamine ja vahendamine kantakse seadusest õiguse konkretiseerimisele ja seetõttu pole legaalsus seotud mitte enam seadusega, vaid see tehakse kindlaks metoodika abil. 2.1. Praktilise semantika juriidilise aspekti tähendusest Eesti õiguskorras Praktilise semantika uurimisaineks on praktilised keelereeglid, mis on olemas tänu inimestevahelisele kommunikatsioonile. Ilma selleta praktilist semantikat ei ole, praktilised keelereeglid ei saa eksisteerida teoorias. Praktilise semantika järgi ei ole õigusnormi tekst ja õigusreegel samad asjad. Reegel on midagi rohkemat kui tekst. Õigusnormi tuvastamine sisaldab ka tegelikkust. 3. Grammatilise tõlgendamise võimalustest Tõlgendamise viisid jagunevad 2 rühma: 1) subjektiivsed tõlgendamise viisid; 2) objektiivsed tõlgendamise viisid; Subjektiivsel tõlgendamisel püütakse teada saada ajaloolise seadusandja poolt kunagi seaduse
puhul söömaaegu pidada. Juba vanal ajal oli kombeks kääpal surnutele toidu/joogi jätmine juba eelkristlik tava. Setod on õigeusklikud võrukesed, kes paluvad eesti keeles vene jumalat, umbes 10 000 inimest peavad end setodeks. Venemaa tunnistab neid alates 2010 aastast oma põlisrahvana. Ristimärk on ristiusu tähtsaim sümbol; rist ka kristlus on sünonüümid. Sümboliseerib ristiusus usku ja armastust, jumalikku tarkust, ohverdust jms. Sisaldab ka ristiusueelset semantikat. Mordvalased Mordvalaste alla kuuluvad ersa ja moksa keeli kõnelevad rahvad, kes elavad Venemaa aladel. Niisamuti, nagu setud on hoolimata vene naabrusest suutnud säilitada oma arhailise kultuuri ning arendada seda oma rada pidi, on ka mordvalased Venemaa ainus põlisrahvas, kes on suutnud läbi viimase aastatuhande püsima jääda Moskvast vähem kui poole tuhande kilomeetri kaugusel. Mordvalaste kultuur võib aidata meil oletada, mis oli Venemaal tuhat aastat tagasi, enne venelasi.
maandumine/seismine on teine asi juba. (,,Haldur Õim"- uuri kes too veel on Milleks mida tehakse? oLi mingi korraldus ja siis poiss jooksis kuuri juurde. Et isa palus puid tuua, poiss jooksis kuuri poole.) Kõne mõistmine sõltub tuletamisest, aga see omakorda sõltub, mis teadmised sel peas on, mida ta oma (kogemusest) teab. Kui on keerukas lause kuskil tekstis, sis tuleks see osadeks jaotada. Ehk KOHANDAMINE keerulise lause asendamine mitme lihtsaga. Vähe on tihti semantikat ja pragmaatikat, aga formaalset asja oli liiga palju. Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust!! Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt ,,tõmba õpetajale joon alla" . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine/lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist. Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne mõtesatud tajumine ja mõistmine
<
varasematele kogemustele. Ootused vormivad sageli selle tähenduse, mida me tajutavast keelest tuletame. Ühel juhul lähtume semantilisest praimingust, kus teatud mõisted praimivad mälu nendega seotud mõistetega seoses. Teisel juhul kasutatakse kontekstiefekte, mille korral teatud kontekst soodustab sellega seotud või sarnaste mõistete meenutamist. Ülalt alla töötlus tähendab ühtlasi üldiselt üksikule tüüpi lähenemist. Kontekst ei mõjuta mitte ainult üksiksõnade semantikat, vaid ka fraaside ja lausete semantikat, mis ulatub kaugemale lauset moodustavate sõnade semantikast: "Sellele firmale tõmmati vesi peale" "Vanamees viskas vedru välja" "Talle mastakse kuus tuhat viissada" Tähenduse tuletamiseks tuleb tihti vaadata morfeemidest ja sõnadest kaugemale, arvestades morfeemide kombineerimist lausetes ja suuremates keelelistes ühikutes. Keele struktuur ehk süntaks Süntaks on sõnade ja fraaside lausetesse ühendamise reeglistik
kasutusele võtmine ligikaudu ühes ja samas vanuses jne. Seega selgituse rõhuasetus on kõikide laste kõnearengu sarnasusel. Erinevalt biheivioristidest pööratakse enam tähelepanu sellele, kuidas laps mõistab kõnet. Nativistliku teooria järgi on lapsel siiski vaja ka õppida — omandada emakeele muutereeglid, et moodustada pindstruktuuri lauseid. Kuid ka see seostatakse aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Semantikat aga põhimõtteliselt õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas. Kognitiivsete teooriate esindajatest on tuntumad J. Piaget, L. Võgotski, J. Bruner, D. Slobin jt. Nad väidavad, et keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust ja et intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. J. Piaget järgi on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem
Lastekirjanduse eripära juurde kuulub, et lastekirjanik peab looma adressaati silmas pidades. Lastekirjandus on erinev täiskasvanute kirjandusest, ta on kirjutatud erineva auditooriumi jaoks, kellel on erinevad oskused, vajadused ja lugemisviis (Hunt 2005: 3). Eriti tuleb arvestada lapse keelekompetentsiga. Keeleline lihtsustamine võib puudutada morfoloogiat (kasutatakse vähem omadussõnu ja rohkem tegusõnu), süntaksi (lause on lühike), kõneviisi (kaudse kõne vältimine) ja semantikat (võõrsõnade ja erialaterminite vältimine). (Ewers: 2000: 211). Lapsepärane stiil kasutab samu keelelisi nähtusi (olgugi et keelekõla ja rütm mängib stilistilisel tasandil suuremat rolli). Kui keeleline lihtsustamine tugineb kõnekeele esmasele, puhtalt keelereeglitele tuginevale struktuurile, tugineb stilistiline lihtsustamine kõnekeele sekundaarsele, kunstikavatsuslikule ülesehitusele. (Ewers 2000: 212)
loodusseadustega. Kuid füüsiliselt võimalik peab olema loogiliselt võimalik. Mis ei ole loogiliselt võimalik, see on loogiliselt võimatu. Loogiliselt võimatud on kõik propositsioonid, mis sisaldavad loogilist vastuolu. Loogiliselt paratamatud on kõik sellised propositsioonid, mis ei saa olla väärad, nt see, et ühevärviline auto on roheline või ei ole roheline. Selliseid olukordi on kergem mõista, kasutades võimalike maailmade semantikat.5 Võimalikke olukordi, kuidas asjad ja asjaolud võiksid olla, nimetatakse võimalikeks maailmadeks. Võimalik maailm on mingite asjaolude täielik kogumik, milles vaadeldaval propositsioonil on kindel tõeväärtus. Loogiliselt võimalik on kõik see, mis kehtib vähemalt ühes võimalikus maailmas (ja alati ka see, mis kehtib tegelikult, tegelikus maailmas). Loogiliselt võimatu (mittevõimalik) (võimatu) on see, mis ei ole tõene mitte üheski võimalikus maailmas
tavad ning allikateks erinevad loendid ja registrid. Euroopa Liidu hiljutine laienemine ja selle võimalik jätkumine tähendab, et ka uurimuse ulatus peaks tulevikus suurenema. Hetkel saab Parlamendi Ülemkoja Raamatukogu ametlikke väljaandeid praegusest viieteistkümnest Euroopa Liidu liikmesriigist, kuid kümnest järgmisest riigist veel mitte. Sarnastes oludes, üle-euroopaliste ja riiklike ametlike teatajate (mida ajakohastatakse, kuid mille tekstide indekseerimisel rakendatakse semantikat kehvasti) ja laserketastel saadaval olevate õigusalaste andmekogude (mida indekseeritakse semantiliselt ja kus andmed on korrastatud otsingusuunitlusega, kuid mida ajakohastatakse harvem) taustal tundub, et Interneti-allikate roll on keskne, olgugi et sellise väite esitamisel tuleks olla ettevaatlik. Riikide valitsused ning valitsustevahelised ja valitsusvälised organisatsioonid kasutavad informatsiooni levitamiseks üha enam ülemaailmset arvutivõrku mõnikord
annaabi.ee 
