Demokraatia (0)

Demokraatia
Demokraatia on poliitiline režiim ehk valitsemisvorm , mille võimukasutust kontrollib rahva tahe . Demokraatia on kõikjal meie ümber.
Demokraatiat leidub igal pool meie ümber. Demokraatia avaldu ka näiteks selles, et üks linn või vald ei tee eelistusi lasteaia kohtade jagamisel ainult oma vallas või linnas sissekirjutatud lastele, vaid annab võimaluse ka väljastpoolt linna või valda tulijatele-tahtjatele.
Kõik inimesed on võrdsed seaduse ees. Kõigil on võrdne ligipääs võimule, nende õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatlikule ühiskonnale on iseloomulik huvide ja arvamuste vaba võistlus, kompromisside otsimine, oma seisukohtade esitamise ja kaitsmise võimalus. Võib vaielda arvamuse üle, neid muuta või omaks võtta.
Järjest rohkem laskutakse koolis õpetaja ja õpilase vahelisse dialoogi, lastakse osaleda õpilastel reeglistiku väljatöötamisel ja otsuste tegemisel. See on õpilasele väga oluline, sest elus tulebki rinda pista probleemidega, võtta vastu otsuseid ja teha koostööd. Kooli ülesandeks ongi anda õpilasele kogemus, et ta oskaks neis protsessides edaspidises elus osaleda. Osades koolides on antud lastele sõnaõigus kaasa rääkida, milliseid riideid võib kanda, see tähendab kaasa rääkimist otsustes, mis puudutavad probleemseid kohti ja olukordi. On väga oluline anda võimalus lastele väljendada oma suhtumist ja õppida seda tegema nii, et teised haiget ei saaks. Kui laps esitab oma arvamuse, tuleb tal lasta seda ka põhjendada, et miks ta nii arvas . Laste kaasamine elu kujundamisse on olulisel kohal ja see paneb neid mõistma, et nende seisukohti kuulatakse ja nendega arvestatakse.
Kodune demokraatia seisneb näiteks selleski kui enne tähtsate otsuste vastuvõtmist arutatakse need läbi pere kõigi liikmetega ja kui juhtub olema eriarvamusi , siis püütakse leida selles külmuses kompromiss , mis sobib kõigile osapooltele.
Näiteks arstiteaduses tuleb seda palju ette. Näiteks puuetega või kroonilist haigust põdevale inimesele öeldakse koos diagnoosiga kaasa ka soovitus, et ärge hakake enda peale liigselt kulutusi tegema kuna nagunii ei ela te kauem kui 10 aastat või vähem või siis ei suuda te elada täisväärtuslikku elu nagu teevad seda teised inimesed. Kui lapsel on mõni puue või haigus mida ei saa ravida, siis ütleb arst et teda ei ole mõtet kooli panna, sest ta ei ela nagunii üle 20 eluaasta. Isegi kui ta peaks 20-selt surema siis ei tohi temale seda kohe kindlasti ütelda. Ja tihtipeale juhtub nii et arstide diagnoos ei pea paika ja laps võib elada kauem kui 50 eluaastat ja rohkemgi veel. Aga surm tuleb alles vanaduse kui ta on juba kusagil sotsiaalmajas või vanadekodus. Ja arst kes ei taha meid kuidagi saata oma muredega mõne eriala arsti poole, pusib ise ravida ja tihtilugu katsetab patsiendi peal erinevaid uusi ja vanemaid ravimeid mis võiksid aidata. Aga haigel on ometigi õigus saada kõikvõimalikku arstiabi . Niisiis , igal pool kus peaks olema demokraatia seda ikka püütakse kuidagi piirata. Tihtilugu on see kellegi teise huvides ja kaotajaks jääb ikkagi tavakodanik.
Näiteks on valimistel iga kodaniku kohus ja õigus minna valima , et samuti kaasa lüüa riigi valimistes. See on meie endi huvides , et me valiksime. Kedagi ei saa sundida , et ta valima läheks, aga siis ei tohiks tal olla ka õigust valitsust kritiseerida ja valitsuselt midagi nõuda. Paljud inimesed ei ole üldse poliitikaga kursis. Seepärast ongi hea, et otsuseid teevad ainult need, kes on sellel alal kompetentsed. Riik peab kaitsma ka nende kodanike huve, kes valimas ei käi. Nii et ka valimas mittekäinud kodanik võib valitsust kritiseerida. Tihtilugu kirutakse riigikogu, kelle meie, kodanikud ise oleme valinud, muretsetakse et nad ei kuula valijaid ja peavad silmas ainult omakasu. Aga võiks ju suhelda selle kanditaadiga, kelle oleme valinud, uurida, kuidas ta ametis hakkama saab ja näiteks kirjutada talle, kui ta on aidanud vastu võtta seadusi, mis näiteks perekonna olukorda halvendab. Nii et demokraatia on kõikjal meie ümber. Ta on olemas nii tööl, kodus kui ka mujal.