James Cook (0)

Pärnu Ühisgümnaasium
James Cook
Goegraafia
Koostaja :Karl Tulmin
Klass: 7B
Juhendaja : Marge Kurm
Pärnu 2012
James Cook
James Cook sündis Yorkshire lähedal väikeses külas. Ta veetis oma lapsepõlve maapoisina. Tema perekond oli suhteliselt vaene ja ta oli harjunud elama ka kitsastes tingimustes. James läks külakooli õppima ja teda polnud põrmugi vaja õppimisel tagant kihutada. Eriti huvitas teda matemaatika ja muud teadused. Jamesi isa tahtis, et poisist saaks ärimees. Ta oli öelnud: "Poisist peab saama ärimees, sest temal on arvude jaoks andi". Nii läkski James ühe kaupmehe juurde katsetele. Jamesile tundus alguses, nagu oleks ta sattunud paradiisi, nimelt koht kus ta tol ajal kaupmehe ametit õppis asus mere ääres. Õpipoisiks olemine aga ei olnudki nii lihtne, sest kaupmees osutus väga rangeks, jõhkraks ja alkoholilembeseks ning peksis poissi sageli.     "Ma ei jää siia mitte ühekski tunniks enam, ei, seda ma ei tee," mõtles James iseendas , kui oli teeninud 18 kuud kaupluses , kus ta pidi kogu aja puhastama poodi, küürima põrandat ja jooksma valju peremehe käsul siia ja sinna. Nii ta põgeneski poest ja läks ühte rannaäärsesse väiksesse linna, kus ta sai ühele söelaevale tööle, sest ta jättis endast tõelise meremehe mulje. James oli harjunud elama kitsastes tingimustes ja ta sai merel suurepäraselt hakkama. Ta huvitus navigeerimisest ja teistest laeva juhtimiseks vajalikest teadmistest. Mõne aja pärast said kõik aru, et ta on sündinud meremeheks ja nii ta saigi väga noorelt kaubalaeva tüürimeheks. 1755 . aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. Ta alustas teenistust sõjalaeval madrusena, kuigi oli kaubalaeval olnud tüürimees.Mõnepäevase teenistuse järel avastasid ohvitserid, et tegemist ei ole tavalise vabatahtlikuga, vaid kogenud navigaatorige, kes ei tunne laeval ainult kahureid. Kuid selleski asjas tegi ta kiireid edusamme ja tõusis lühikese aja pärast juba kapteni abiks ja hiljem isegi admiralilaeva kapteniks. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Sõites piki Newfoundlandi rannikut omandas ta navigeerimis oskused, mis talle tulevases elus kuulsust tõid. Sel ajastul oli elu laevas väga karm ja mehi karistati eksimuste eest väga karmilt ning sageli ka ebaõiglaselt. Seetõttu olid sagedased meremeeste mässud. Cook oli küll karm, kuid erakordselt õiglane kapten ja seetõttu kuulus talle meeskonnaliikmete austus ja täielik usaldus ning mässumõtteid kellelgi ei tekkinud. Vabadel hetkedel tegeles Cook pidevalt ka õpingutega. Ta õppis palju matemaatikat ja astronoomiat. 176. Aastal abiellus ta Elizabeth Batts`iga. 5. Augustil 1766 oli päikesevarjutus, mida ta jälgis Newfoundlandil. Tema vaatlused äratasid peale avaldamist suurt huvi teadlaste hulgas ja teda peeti lisaks ka väljapaistvaks matemaatikuks ja astronoomiks.
1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja dokumenteerida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 Plymouthi sadamast teele, pardal 94 meeskonnaliiget ja teadlast. Nii algas tema esimene ümbermaailmareis.
Cook oli oma meeskonna suhtes väga nõudlik. Meeskonnaliikmed pidid sööma tervislikku toitu ja iga päev ennast pesema. Ta teadis, et nii saab vältida ohtlikke haigusi, nagu näiteks skorbuut .
Nad sõitsid ümber Horni neeme ja saabusid 11. aprillil 1769 Tahitile, kus nad vaatlesid Veenust ja tutvusid kohaliku elanikkonnaga. Seal saabus Cookile teade, et ta peab üles leidma muinasjutulise lõunamandri ja selle Inglismaale                                               anastama. Ta lahkus Tahitilt 13. juulil. Järgmisena avastas ta Seltsisaared ja purjetas Uus- Meremaale , mille ta avastas koosnevat kahest suurest saarest . Seal tekkis Cooki meeskonnal konflikt kohalike elanikega, mille käigus pidid nad koha-              likke elanikke tulistama. Endeavour veetis Uus- Meremaal mõne kuu, mille ajal  tõestati, et see ei ole suure lõunamandri osa.
9. aprillil 1770 jõudis Cook Austraaliasse. Sõites ümber Austraalia juhtus neil õnnetus, mis oleks ekspeditsiooni katastroofiga lõpetanud. Endeavour sõitis otsa Suurele Vallrahule.Meeskonnal oli tükk tööd, et laev korallriffi pealt ära saada ja lekkiv laev ära parandada. Peale kuudepikkust purjetamist Austraalia rannikul jõudis Cook otsusele, et tegemist ei ole suure lõunamandriga.
Siis sõitsid nad Jaavale, läbi Austraaliat ja Uus - Guinead ühendava väina tõestades, et need on kaks erinevat maad. Siis äkki puhkesid meeskonnas 
malaaria ja düsenteeria. Hoolimata Cooki jõupingutustest ei saanud neist haigustest hoiduda. Suri 30 meest. Järelejäänud meeskond jõudis Inglismaale tagasi 13. juulil 1771
Üks asi jäi Cooki siiski piinama . Ta tahtis teada kas lõunapoolkera veel avastamata osa koosneb ainult määratust hulgast veest või on seal siiski mõni manner. Inglise mereministeerium otsustas, et ta peab minema ja sellele küsimusele vastuse leidma. Talle tehti kohustuseks see maa, kui see eksisteerib, kuninga nimel üle võtta. Cook ei uskunud, et eksisteerib 7. Maailmajagu, kuid Mereministeeriumi survel võttis ta pakkumise vastu. Talle anti kaks uut laeva Resolution ja Adventure . 1772 aasta 13 juulil asus Cook kahe laevaga Plymouthi sadamast teele. Sajakonna päeva pärast oli Cook Aafrika lõunatipus ja nad sõitsid edasi lõuna poole, kuid kuna läks liiga külmaks pidid nad tagasi põhja poole suunduma. Märtsis jõuti Uus-Meremaale, seal pani ta maha inglise koduloomi ja istutas juurvilju, et saared muutuksid asustamiseks kõlbulikumaks. Uus-Meremaalt suunduti uuesti niikaugele lõunasse kuni meeskond enam külmale vastu ei pidanud. Cook pöördus õnnetult Tahitile. Uuesti lõunasse sõites sattusid nad suure tormi kätte. Vaatamata sellele jätkas Cook sõitu lõuna poole kuni jõudis jääni. Ta arvas , et see jää ümbritseb lõunanaba või on mingi eurooplastele tundmatu saare osa. Igatahes edasi enam minna ei saanud. Ta sõitis Lihavõttesaartele ja sealt edasi lääne suunas uurides Tuamotu saari, Tongat, Fidžit ja lõpuks jõudes Vanuatule, sealt sõitis ta edasi Uus-Kaledooniasse ning lõpuks sõitis läbi Drake 'i  väina Atlandi ookeani. Cook oli sõitnud ümber Antarktika , kuid seda teadmata otsustas ta, et vanadel kaartidel kujutatud Lõunamandrit ei ole olemas ja sõitis tagasi Inglismaale. James Cook jõudis Plymouthi tagasi 1775. aasta juulis. Tema teine reis kestis kolm aastat ja 18 päeva. Sellel retkel kaotas Cook ainult neli meest.
Cook ei suutnud kaua tegevusetult istuda ja ta hakkas planeerima uut ekspeditsiooni. Selle mõte oli otsida teed Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani (Loodeväil). Juba 1776 aasta suvel läks Cook jälle merela. Seekord olid laevadeks Resolution ja uus laev Discovery. Ta sõitis Vaiksesse ookeani, tegi peatuse Uus-Meremaal. Edasi purjetas Tahitile ja sealt edasi põhja poole, avastades Cooki saared ja Jõulusaare. Ameerikat nägi ta 1778. aasta märtsis ning avastas Hawaii saared. Kogu suve uuris Cook, Ameerika rannikut, sõitis siis ümber Alaska Poolsaare ja läbi Beringi väina Põhja-Jäämerre. Seal ei näinud ta midagi muud peale jää ja otsustas lõuna poole tagasi minna, et järgmisel  kevadel uuesti Loodeväila otsima tulla. Otsides kohta kus maabuda, sattus Cook Hawaiile. Seal kuulutati ta kohaliku rahva poolt jumalaks ja teda võeti vastu suure külalislahkusega. Kuu aja pärast mõistis Cook, et ekspedit -siooni peab jätkama ja 1779. aasta 4. veebruaril lahkus Cook oma laevadega Hawaiilt. Kuid laevad sattusid tormi kätte ja Cook oli nädala aja pärast sunnitud Hawaiile tagasi minema. Jälle koheldi teda kui saagikusjumal Lonoikamakahiki't. Kuid siis suri üks Cooki meeskonnaliige, kes oleks pidanud surematu olema, kuna ta oli jumala kaaskonnast ja kohalikud hakkasid aru saama, et Cook ei ole mingi jumal. Cook saarel olemise aeg varastati ühelt tema laevalt paat . Cook otsustas pealiku pantvangiks võtta, et siis annavad vargad paadi tagasi. Tema plaan ei läinud täide ja tekkis rüselus, mille käigus James Cook surmati. James Cook suri 14. novembril 1779, 51 aastaselt. Meeskonnal õnnestus   põgeneda ja nad jõudsid tagasi koju 1780. aasta augustis.                                  
Tema reisidest on palju materjali, sest on säilinud tema reisipäevikud, mis praegu asuvad Inglismaa Rahvuslikus Meremuuseumis .
James Cook oli väga oluline inimene maadeavastamise seisukohast . Tänu tema reisidele avardusid inimeste teadmised Vaikse ookeani kohta ja märgatavalt suurenesid Inglismaa koloniaalvaldused.
Kapten Cooki reisid
James Cook võttis osa kolmest suurest avastusretkest. Peale selle osales ta veel sõjaretkedel ja paljudel lühematel kaardistusretkedel sõja ajal Põhja-Ameerika lähistel.
Esimene tema pikematest retkedest toimus aastatel 1768-1771. Cook oli just saanud leitnandi auastme ja asus juhtima laeva Endeavour. Selle reisi vältel transportis ta paljud Inglise astronoomid äsja avastatud Tahiitile, et nad saaksid vaadelda, kuidas Veenus läheb Päikese eest läbi. Peale seda suundus Cook Uus-Meremaale. Ta sõitis ümber Uus- Meremaa mõlema suurema saare ja avastas, et Uus-Meremaa ja Uus- Guinea ei olegi suure lõunamandri osa nagu arvati. Seejärel asus ta ise lõunamandrit otsima. 1770. aastal avastaski Cook Suure Vallrahu ja Austraalia idaranniku täpsemalt Bontany Bay lahe. Ta nimetas avastatud maa New South Walesiks ehk Uueks Lõuna-Walesiks. Tagasi Inglismaale jõudis ta alles 1771. aastal. Seal edutati Cook komandöriks. Selle reisi käigus oli ta teinud ka ringi ümber maailma.
Teine retk toimus aastatel 1772-1775. Ta oli küll juba avastanud ühe lõunamandri - Austraalia, kuid paljude inimeste arvates oli Austraalia liiga väike, et tasakaalustada Euraasiat ja Põhja-Ameerikat põhjapoolkeral. Niisiis asus Cook oma laevadel Adventure ja Resolution uuesti suurt lõunamandrit otsima. Seekord uuris ta Antarktise ümbrust, kuid pidi külma kliima tõttu tagasi pöörduma. Seda, kui lähedal oli James Cook teise mandri avastamisele, aitavad meil mõista tema enda kirjutatud laused: ,,Köied kui traat . Purjed kui metallplaadid’’. See tähendab, et purjed ja köied olid nii kõvaks külmunud, et neid andis metallplaatide ja traadiga võrrelda. Peale Antarktika jäämassiivide uurimist suundus ta Vaiksesse ookeani. Avastas seal hulgaliselt saari, aga mitte ühtegi suurt mandrit. Kui Cook 1775.a. tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänest-itta sõites. Samal aastal sai ta Coopley aumedali selle eest, et ta oli tõestanud, et mingit lõunamandrit ei eksisteeri. Autasu hulka kuulus ka kuninglikku õukonda pääsemine.
Kolmanda reisi võttis Kapten Cook ette 1776. aastal. Selle ekspeditsiooni käigus üritas ta leida ühendusteed Atlandi ja Vaikse ookeani vahel põhja pool Kanadat. Kohe reisi alguses avastas ta Sandwichi saared, mis nimetati hiljem ümber Havai saarteks. Peale Havai saarte avastamist kaardistas Cook Põhja-Ameerika läänerannikut kuni Beringi väinani välja. Siis pidi ta tagasi pöörduma, sest seal tulid talle vastu jääpangad ja ta ei saanud edasi sõita. Ta pöördus tagasi Havai saartele, kus teda oli koheldud nagu jumalat. Kuid seekordse külaskäigu ajal tekkis pärismaalaste ja inglaste vahel tüli, mille käigus kapten James Cook jõhkralt tapeti. Juhita jäänud meeskond ei pöördunud kohe tagasi Inglismaale, vaid tegi veel tiiru Beringi väina lähistel. Alles siis sõideti mööda Aasia idakallast tagasi kodumaale.