Elu teke (0)

K�ik elusolendid koosnevad rakkudest. Lihtsamad eluvormid on �herakulised organismid, kes paljunevad 2-ks jagunemise teel. K�rgemad organismid, nagu ka meie ise, on nagu rakkudest koosnevad linnad, kus eri rakkude grupid t� idavad eri funktsioone ning on omavahel �hendatud keerukate kommunikatsioonis�steemidega. K�ik praegu eksisteerivad elusorganismid (ning k�ik neid moodustavad rakud ) arvatakse p�rinevat �hisest eellasest . Elu tekke k�simus on tegelikult k�simus sellest, kuidas tekkis esimene rakk . Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja t�idetud paljude spekulatsioonidega. See on m�istetav, sest pole �htset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on �hel arvamusel k�ll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. �rgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Ettekujutus kaasaegsetest organismidest lubab oletada, et elu tekkele pidid eelnema (v�i sellega kaasnema) j� rgmised s�ndmused: pidid olnud moodustunud pol�meerid (RNA) mis olid v�imelised isereplitseeruma. pidi tekkinud olema mehhanism , mille abil RNA suunas valgus�nteesi (geneetiline kood). Kuna geneetiline kood on praktiliselt �hesugune k�igil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni v�ga varajasel etapil. pidid olema tekkinud molekulid, ( lipiidid ) mis moodustavad membraani ja eraldama muust keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad m�koplasmad, ilma kestata bakterid , kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime v�i loomarakkudel. Nende diameeter v�ib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku. Esimesed rakud meie planeedil v�isid olla veelgi lihtsamad. Igatahes k�ik praegu elavad rakud kasutavad DNA-d p�riliku info salvestamiseks, elu algetappidel arvati selleks olevat RNA. T�htis verstapost raku (elu) evolutsioonis on ca 1.5 miljr. aastat tagasi, kui toimus �leminek v�ikestelt, lihtsa sisestruktuuriga rakkudelt, nn prokar�ootidelt, keerukamatele rakkudele, millest koosnevad k�ik hulkraksed organismid. Neid rakke nimetatakse eukar�ootseteks. K�ik praegu eksisteerivad organismid ongi kas pro- v�i eukar�oodid. Definitsiooni j�rgi eukar�ootidel on rakutuum (kreeka k. caryon), mida prokar�ootidel pole. Kuigi prokar�ootidel on suhteliselt lihtne ehitus, on nad biokeemiliselt v�ga mitmekesised . Neil v�ib leida k�iki p�hilisi ainevahetuse radasid, kaasa arvatud kolme p�him�ttelist energiatootmise protsessi: gl�kol��s, hingamine (oks�datiivne fosfor ��limine) ja fotos�ntees. Eukar�ootsed rakud on suuremad ja keerukamad, nad sisaldavad rohkem DNA-d. DNA on eraldatud membraaniga �mbritsetud tuuma, ts�toplasma sisaldab palju teisi membraaniga �mbritsetud organelle. Eukar�ootide mitokondrid ja kloroplastid on enam-v�hem kindlasti varasemate prokar�ootide j�reltulijad, kes on asunud s�mbiontidena elama suuremasse anaeroobsesse rakku. Eukar�ootsetes rakkudes on ka keerukas eri t��pi valgulistest filamentidest koosnev ts�toskelett, mis aitab organiseerida raku sisestruktuuri ja on osa rakkude liikumist tagavast masinav�rgist. Eu- ja prokar�ootide p�hilised erinevused on summeeritud tabelis Miks eukar�ootsed rakud on evolutsioonis olnud edukamad ? Vastust tuleb otsida ilmselt nende k�rgemas organiseerituses, kindlad ainevahetusprotsessid on eraldatud rakkudes eri kompartmentidesse. Eriti oluline on ilmselt see, et energiatootmine toimub kindlates organellides (mitokondrid ja kloroplastid). Seet�ttu raku v�lismembraan pole enam koormatud energiatootmisega tegelevate ens��midega, nagu see on bakteritel. See v�imaldab raku v�lismembraanil t�ita uusi funktsioone, tegeleda v�liskeskkonnast tulevate signaalide vastuv�tmisega ning rakkude omavahelise �ratundmisega. See k�ik aga on aluseks hulkraksete organismide tekkel.