Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1-2 aastase lapse mänguoskused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

1-2a LAPSE MÄNGUOSKUSED


12-16 elukuud
Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel – uurimis -, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele.
   Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid – näiteks selliseid nagu „kare“ ja „sile“, „suur“ ja „väike“. Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik.
   Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette . Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmiselt oluline. Kõige rohkem on lastel kasu tundlikust partnerist, kes saab aru, millal on õige aeg kaasa lüüa ja aidata ning millal laps omapead maailmaga tutvuma jätta. Etendamismängu arengut saab täiskasvanu soodustada lapsele võimalikke tegutsemisviise ette näidates. Kõigi mänguliikide puhul on omal kohal täiskasvanu sobiv keeleline mõjutus (Terane Laps Dr Sally Ward 2000).
16-20 elukuud
Kiirelt arenevad erinevad mänguliigid ning kõik need aitavad last maailma tundmaõppimisel. Kuna laps õpib väga kiiresti, peab tal olema lai valik mänguasju ning võimalus kogeda paljusid erinevaid olukordi . Talle meeldib mängida nii omaette kui ka koos kaaslastega. Väga tähtis on lapse mängusoovidele vastu tulla. Tavaliselt annab laps sulle selgesti märku, kui ta sind mängukaaslaseks soovib.
Uurimismäng
12-16 elukuud
Laste kasvanud käeline osavus võimaldab neil nüüd oma mänguasjade kallal palju keerulisemat uurimistööd läbi viia kui varem. Enne püüdis laps esemete selliseid põhiomadusi nagu suurus, kuju ja tekstuur selgeks teha neid raputades, patsutades ja suhu pannes. Ehkki laps kasutab veel nüüdki palju vaatamist ja katsumist , laseb suurenenud intellektuaalne võimekus ja parem kontroll oma keha üle tal kasutada ka märksa keerukamaid ja laialdasemaid uuringuid . Talle hakkab huvi pakkuma asjade kokkusobitamine. Ta laob asju üksteise peale ning näeb palju vaeva, et lihtsaid kujundeid sobivatesse avadesse paigutada. Laps on asunud välja selgitama objektidevahelisi suhteid. Talle meeldib ikka veel asju mahutitesse panna ja sealt välja võtta, lelusid üksteisest eemale lükata ja neid seejärel jälle kõrvuti panna. Kõik need tegevused aitavad lapsel välja kujundada selliseid mõisteid nagu „suurem“ ja „väiksem“, „sees“ ja „all“.
   Laps teeb nüüd esimesi katseid kasutada tööriistu, näiteks taob mänguhaamriga puupulka aukudega alusesse. Selliste tegevuste kaudu hakkab tal välja kujunema algeline arusaam põhjusest ja tagajärjest. Laps näeb, et mida rohkem pulka taguda, seda sügavamale see läheb.
   Lapsel tekib uudishimu ka salapärase täiskasvanute maailma vastu. Et seda rahuldada, on ta innukas „kaasa aitama “ sellistes koristustöödes nagu põrandapühkimine ja tolmuvõtmine.
16-20 elukuud
Sa märkad, et lapse kontroll oma keha üle, käeline osavus ning silmade ja käte koordinatsioon on märgatavalt paranenud ning võimaldab tal teha rohkelt põnevaid avastusi. Ta tegeleb nüüd korraga mitme esemega. Ta oskab klotse nii laduda , et need tasakaalus püsivad, ning saab aru, millised tükid on mosaiikpildi tühiku täitmiseks liiga väiksed või liiga suured ja et tükkide asendit muutes, näiteks neid teistpidi keerates, saab neid omavahel paremini sobitada.
20-24 elukuud
Laps on nüüd kirglik uurija, kelle soov maailma mõista näib oleval piiritu . Ta uurib huviga erinevaid materjale ning see aitab tal nende omadusi tundma õppida. Lapse suurenenud käeline osavus ja võime pikemalt keskenduda võimaldavad tal nüüd rõõmu tunda ka sellistest leludest, millega mängimine on keerulisem ja nõuab paremat kontrolli oma käte üle.


Suhtlusmäng
12-16 elukuud
Laulud ja salmid, mis saadavad näiteks sõrmemänge, on endiselt väga populaarsed . Lastele meeldivad kõige rohkem lihtsa meloodiaga laulud, milles räägitakse neile tuttavatest inimestest, asjadest ja tegevustest. Neile teevad palju nalja ka erinevaid kehaosi käsitlevad laulud ja salmid ning nad tahavad, et neid üha uuesti ja uuesti korrataks.
16-20 elukuud
Suhtlemist hõlmavatel salmidel ja laulumängudel, millega laps on tutvunud juba eelmiste elukuude jooksul, on tema mängudes endiselt tähtis koht, aga kui ta enne eelistas neis turvaliselt ootuspäraseid kordusi, siis nüüd meeldivad talle üllatused ja vahel naudib ta isegi täielikku kaost. Talle teeb nalja, kui sa mõnikord teeskled, et sul midagi valesti läks. Laps on nüüd täieõiguslik mängukaaslane, kes sageli ohjad enda kätte haarab. Sa märkad, et talle meeldivad rollivahetustega mängud, näiteks peitusemäng ja taga ajamine.
20-24 elukuud Üks selles eas laste lemmikmänge on täiskasvanute „aitamine“ mitmesugustes igapäevastes toimingutes. Et oma tegevuse tähendust paremini mõista, lülitavad lapsed need toimingud ka oma mängu. Mida enam täieneb lapse arusaamine maailmast, seda sobivamal viisil hakkab ta kasutama esemeid ja materjale. Ta teab nüüdhästi, et kahvli ja taldriku koht on laual, ning sätib nuku padja ja teki nukuvoodisse. Talle meeldivad lelud, mis on täiskasvanute tarbeesemete väikesed koopiad, näiteks triikraud ja triikimislaud.
Ei tohi unustada,et siin esitatud staadiumid kirjeldavad keskmist arengut. Iga laps areneb oma tempos , jõuab mõnes valdkonnas võib-olla eakaaslastest ette, teises aga jääb maha. Ära muretse ega tunne masendust, kui su lapselei ilmu kõik nimetatud tegevused täpselt kirjeldustes mainitud vanustes.
Käte-silmade koordinatsioon
15.-18. elukuul
  • Näeb seost oma käe liikumises ja selle tagajärgede vahel. Näiteks tõmbab soovitut mänguasja enda poole liigutamiseks selle külge seotud nöörist.
  • Meeldib pliiatsite või värvidega paberile juhuslikke märke teha.
  • Hakkab ise käte ja lusika abil sööma.
  • Hoiab mõlemas käes kahte väikest eset korraga.
  • Tahab end ise riidesse panna.
  • Vasakau või parema käe eelistamine võib selgelt ilmneda.
  • Oskab käsi plaksutada.

19.-21. elukuul
  • Meeldib tegeleda modelleerimismaterjalide ning liiva ja veega, vormida kujusid ja joonistada liivale.
  • Meeldib veeretada, visata ja võib-olla isegi püüda nii suuri kui väikesi palle, kuigi suurt palli on tal kergem kinni püüda.
  • Laob väikesi puuklotse üksteise otsa, ehitab kuni viiest klotsist koosneva torni.
  • Valab vett korralikult ja täpselt ühest nõust teise.
  • Teeb pliiatsiga paberile järjest sihikindlamaid jälgi.

22.-24. elukuul
  • vaatab mitu minutit raamatut, uurides iga pilti ha osutades huvi äratavatele kujutistele, keerab ise lehti.
  • Püüab enda riietamisel ja lahtiriietamisel järjest rohkem osaleda.
  • Kasutab pöialt ja nimetissõrme edukalt väikeste objektide haaramisel.
  • Võtab sinult esemeid vastu ja ulatab tagasi.

1-2 aastase lapse mänguoskused #1 1-2 aastase lapse mänguoskused #2 1-2 aastase lapse mänguoskused #3 1-2 aastase lapse mänguoskused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristi048 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

1-2 aastase lapse areng
23
ppt

1-2 aastase lapse areng

1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni).

Lapse areng, jälgimine ja analüüs
MÄNGU ARENGU TREPP
7
docx

MÄNGU ARENGU TREPP

MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust ­ jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine ­ täiskasvanu 2

Alusharidus
Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule
17
docx

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju

Pedagoogika
Lapse areng
28
doc

Lapse areng

Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib

Lapse areng
Lapse arengu pretanaalne periood
19
doc

Lapse arengu pretanaalne periood

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu..........................................................................

Alushariduse pedagoog
Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani
13
doc

Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani

...............................10 5 ­ 7 AASTASTE KÕNE ARENG.............................................................................................................................10 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Antud referaat annab lühikese ülevaate lapse kõne arengu tähtsamatest etappidest. Referaat kirjeldab lapse kõne arengut sünnist kuni seitsmenda eluaastani. Lapse kõne arenguetappidega peaks olema tuttav nii lapsevanem kui ka õpetaja. Selleks, et analüüsida lapse arengut ning seda vajadusel toetada, kui lapsel tekib raskusi või areng pole eakohane. Kõne areng on seotud kõne täiustumise, sõnavara (aktiivne ja passiivne) laienemisega ning hõlmab ka suhtlemisoskust. Laste sõnavara kvaliteet ja suurus määratlevad enamasti

Eelkoolipedagoogika
Mängud
102
doc

Mängud

Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA

Mäng
Arengupsühholoogia loengukonspekt
15
docx

Arengupsühholoogia loengukonspekt

J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid.

Arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun