Dekameroni novellide kokkuvõte (4)

Kärt Johanna Ojamäe 10A

Kokkuvõte

Novellid raamatus „Dekameron“ rääksid peamiselt armastusest, truudusest, petmisest ja teistest pattudest, mis olid sel ajastul eriti taunitavad. Sageli pääses peategelane, kes just kõige rohkem patustas, karistuseta ja mõnikord sai isegi erilise kohtlemise osaliseks või lausa pühaku staatuse.
Esimene novell , mille ma lugesin , rääkis mehest, kes oli suli. Ciapperello, see oli ta nimi, ei käinud kunagi kirikus ja elas oma elu vastupidi jumala õpetusele. Arvati, et pärast surma läheb ta otsejoones põrgusse. Ciapperello oli ka väga kaval, kui ta surema hakkas, laskis ta enda juurde kutsuda munga . Munk küsis temalt küsimusi ja Ciapprello luiskas nii mis jaksas, nii et lõpuks jäi temast mulje kui väga jumalakartlikust ja süütust inimesest. Kui ta suri, korraldati talle uhked matused ja lõpuks kuulutati ta isegi pühakuks. See lugu näitab, et kuigi Ciapperello oli tühipaljas suli, võitis ta läbi valede paljude inimeste austuse ja kuulutati isegi pühakuks.
Minu teine loetud novell rääkis mehest, kes oli küll jõukas kuid ihkas rohkem varandust ja seetõttu kaotas kogu oma vara. Ahnus on üks seitsmest surmapatust. Kuigi see mees tegi pattu , siis elas ta õnnelikult ja sai pärast veel rikkamaks kui oli enne.
Kolmas novell rääkis abtist, kes ihaldas ühte abielunaist. Oma tahtmise saamiseks mõtles ta välja plaani, mis selle naise abikaasa mõneks ajaks kõrvaldaks. Samal ajal, kui naise mees arvas , et viibib puhastustules, lõbutses abt tema naisega. See lugu näitas selgelt, et mungad ja eriti mungakloostri ülem, kes sel ajal pidasid end lihtinimestele suureteks eeskujudeks , olid just kõige suuremad patused.
Neljas novell, mida lugesin rääkis noorest naisest, kelle armsama mõrvavad tema endi vennad. Tütarlaps, suurest kurbusest, kaevab oma armsama pea maa seest välja, paneb selle savipotti ja nutab selle kohal iga päev. Vennad saavad tema saladusest teada ja võtavad temalt peaga poti ära. Seepeale sureb tütarlaps kurvastusse. Selleski novellis jäävad tõelised süüdlased karistuseta ja tütarlaps, kes kannatas kõige rohkem, lahkub elust.
Viies novell räägib samuti armastusest. Gianni tabatakse tüdrukuga, keda ta palavalt armastab , kes aga vahepeal on kuningas Friedrichile kingitud. Armunud paar seotakse tuleriidale, et nad ära põletada. Õnneks tunneb üks aadlik Gianni ära ja räägib kuningale , keda ta mõrvata kavatseb. Saades teada kui kõrgest soost nad on, mõtleb kuningas ümber ja halastab neile. Selles novellis saab aru, et kui sul oli positsioon või nimi ühiskonnas, siis oli sul palju kergem hakkama saada.
Kuues novell rääkis kahest väga andekast mehest. Üks oli suurepärane maalikunstnik ja teine tark seadustetundja. Õnnetuseks olid nad oma välimuselt väga inetud. Koos teel olles ütles üks järsku naerdes teisele, et mõni võõras vastutulija ei oskaks arvatagi, et ta suurepärane maalikunstnik on. Teine vastas talle, et teda nähes ei arvaks keegi, et ta lugedagi oskab. See lugu näitab, et inimest ei tohiks hinnata tema välimuse järgi, sest koleda koore all võib peidus olla andekas inimene.
Üks seitsmenda päeva novell räägib naisest, kes petab oma meest. Mees tuleb, aga üks päev varem koju ja naine on sunnitud oma armukese vaati peitma . Mehele räägib ta, et tahab vaadi maha müüa ja ostja on seal sees, et see üle vaadata. Mees jääb loomulikult uskuma. See novell räägib truudusetusest ja sellest kuidas jällegi naine karistuseta pääseb.
Novell, mida lugesin kaheksandast päevast, räägib kavalast sitsiillannast, kes petab rikkalt kaupmehelt palju raha välja. Hiljem maksab mees talle kätte, samamoodi nagu peteti teda ja naine jääb ilma kogu oma varast.
Üheksas novell, mida lugesin räägib daamist, kellel on kaks austajat. Kahjuks ei armasta naine kumbagi ja mõtleb nendest lahti saamiseks kavala plaani. Plaan õnnestub ja naine saab oma tülikatest austajatest lahti.
Viimase päeva novell, mida lugesin, räägib kuningast , kes on armunud ühte neiusse. Kuningas otsustab tüdruku röövida ja räägib oma kavatsustest krahv Guidole, kes teeb talle selgeks, et uue kuningana on see tegu mõtlematu ja toob talle ainult hukatust. Kuningas mõistab, et krahvil on õigus ja paneb oma armastatu paari teise mehega. See lugu räägib, kuidas kuningas sai endast võitu ning oma suuremeelsuse tõttu suutis loovutada oma armastatu teisele mehele.
Enam-vähem kõik need novellid räägivad pattudest ja kuidas nendesse suhtutakse. Autor on kirjeldanud selle aja elu kui elu, mis on täis patte ja pettusi, mis mitte alati ei saa karistatud. Ka mungad ja nunnad ei ole alati süütud jumalateenrid, vaid ka nendel on patte. Kuigi arvatakse, et nemad on kõige süütumad ja alandlikumad jumalasulased on just nemad need kõige suuremad patustajad. See pani mind mõtlema, et kui valelik, liiderlik ja petlik maailm olla võib. Võib-olla tahtiski autor tutvustada meile elu mitte nii ilusat poolt. See paneb mõtlema, et kas ka tänapäeval on maailm selline ja me ei oska seda näha või ei taha seda näha.