sündi. Mõistete ,,seksuaalne" ja ,,genitaalne" vahel tuleb selget vahet teha. Esimene on laiem mõiste, mis hõlmab palju tegevusi, millel pole genitaalidega mingit seost. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu täidab kehapiirkondade stimuleerimisest tuleneva naudingu funktsiooni tegemist on funktsiooniga, mis hiljem saab naudingut taastekitava funktsiooni iseloomu. Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist. Kõigepealt ei allu lapse seksualiteet veel elu edasiandmise eesmärgile, mille teenistusse ta astub alles pärast. Lapse seksualiteedi ülesandeks on saavutada mitmesuguseid lõbutundeid. Viimaseid kutsume analoogiate ja sidevuste põhjal seksuaalseiks lõbutundeiks. Infantiilse seksuaallõbu
Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. Alkohol kahjustab: vaimseid võimeid, sh mälu; südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine; hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas; surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket; suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet; suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust; muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks Alkohol on just eriti halb noortele, kuna alkohol kahjustab noore inimese organismi täiskasvanuga võrreldes kahekordselt, ka aju. Sellist alkoholikogust, mis arenevat aju üldse ei kahjustaks, ei ole. Purjus noor on konfliksem, satub sagedamini õnnetusse või kuriteoohvriks, kui purjus täiskasvanu
suurendamine. See distsiplineerib inimest, kui ta suudab üks kuu hoida enda kiusatusi ja harjumusi muuta. Paastumisel on ka füüsiline väärtus inimese seedimissüsteem saab kuldse võimaluse puhkamiseks. Tihti annavad arstid oma patsientidele nõu vähem ja väiksemas koguses süüa või siis kaalu alandada. Islamis on paastumine hea, kaitsev ja tervendav ravi seedimissüsteemile. Prohveti õpetuste kohaselt on paastumisel ka seksuaaltungi alla suruv toime ja see fakt on tänapäeval meditsiiniliselt tõestatud. 8. Leia 10 tõde toitumisest! 1. ,,...ja söö ja joo ja ära üle pinguta. Tõesti , Ta ei armasta liialdajaid." 2. Moslemitel on lubatud süüa nende lubatud loomade liha, mis on tapetud kas kristlaste või juutide poolt. 3. Masstoodangu liha süüa ei tohi. 4. On oluline, et loomast lastaks veri välja (muidu veri tardub lihaskiudude vahel) ja
kuuluvad vaid kodusfääri, aga mehed kuuluvad üldisesse sfääri. o Meeste homoseksuaalsust peetakse eriti alandavaks. o Mehed peaksid püüdlema ja sarnanema hegemoonilise maskuliinsusliku mehega ehk suutma rõhutada hierarhilisust, sugupoolestunud võimu, domineerima ning oskama välja näidata oma füüsislist jõudu. o Naine on mehe juures nn „passiivne“ ning laseb end „panna“. Seega ei tohi mees sarnaneda sellele. o Seksuaaltungi rahuldamiseks on söövititud aastasadade väitel abielu. o Traditsionaalsest vahekorrast loomuvastasus on rangelt keelatud nii meditsiinile, riigi tasandile kui ka religiooni tasandile lähtudes. Onaneerimine, vahekord loomadega, mitteprokreatiivne heteroseksuaalne akt. Kuritegu ja karistus Homoseksuaalseid mehi karistati paigutades neid eraldi koondus laagristesse, kus viidi läbi nende peal erinevaid eksperimente, mis oleksid raviks homoseksuaalsuse
Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-
Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised Psühhodünaamiline - S. Freud – lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) – inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport’i mõju – sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme seadumust: ekstravertsus-
Lev Võgotski (1869-1934) · Sotsiaalse arengu teooria · Sotsiaalsed kontaktid · Õpetaja · Lähima arengu tsoon John Dewey (1859-1952) · Aktiivõpe · Probleemipõhine õpe Humanism · Kasvu- ja arengupotentsiaal · Õppijakesksus · Koostöö · Toetamine · Kogemuslik õppimine Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg S. Freud Psühhoseksuaalne areng Freud on valinud oma arenguteooria aluseks seksuaalsuse ehk seksuaaltungi kui ainsa inimest motiveeriva jõu E.Erikson Psühhosotsiaalne areng Piaget Kognitiivne arengu teooria Kohlberg Kõlbelise arengu teooria Keele omadused ja struktuur. Mõisted. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. · keel · kõne suuline / kirjalik Keele omadused · Konstruktiivne ja loov · Struktureeritud · Mõtestatud · Osutav · Inimestevaheline suhtlemime Keele struktuur · Foneemid
kaitsmist. Eitamisena tõlgendatakse mitmesuguseid traumeerivatele elusündmustele ja katastroofidele järgnevaid reaalsuse eest põgenemise sümptomeid. Eitamisele lähedane mõiste on keeldumine, mis tähistab mõne välisilmast pärit tõsiasja tagasilükkamist. Eraldi kohal on sublimatsioon (Sublimierung; sublimation). Freud ei pidanud seda kaitseks, vaid arengumehhanismiks. Sublimatsioon ehk õilistamine on seksuaaltungi või agressiooni transformeerimine selliseks tegevuseks, millel pole enam ilmselget seost algse tungi - 12 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © seksuaalsuse ega hävitamisega. Vahel peetakse sublimatsiooni aga küpseks kaitseks. Sublimatsiooni vähesus võrreldes teiste kaitsetega on kõikide psüühiliste häirete ühine tunnus
Tel 445 9920, 527 4703 Tel 325 5220 ALKOHOLI LIIGJOOMINE PÕHJUSTAB ALATI TERVISEPROBLEEME! Alkohol kahjustab vaimseid võimeid, sh mälu. Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine. Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas. Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket. Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet. Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust. Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks. NÕUANDED MÕISTLIKULE ALKOHOLITARVITAJALE Juues või pakkudes alkoholi, pane lauale alati ka vesi või mahl, et janu kustutamiseks ei kasutataks alkoholi. Kui jood alkoholi, söö piisavalt, siis püsib alkohol pikemat
> Id (Miski) -> Ego ( Mina) -> Superego (Ülimina) Id on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Ego on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada.
- puhkuse ja une võimaldamine väsinult - rännutung: ringiliikumuse ja uute muljete saamise soov. Tung (проникновение) Tung tekib diferentseerimata, hähuselt tajutud vajaduse alusel ning väljendub püüdes asuda kohe seda vajadust rahuldama. Kui tungi kohene rahuldamine pole võimalik, toob see kaasa organismi aktivatsiooni üldise tõusu, mis võimaldab suurendada soovitud objekti saavutamise tõenaosust. S.Freud rõhutas käitumise põhiregulaatorina seksuaaltungi (libiidot). Psühhoanalüüsis on arvatud keskseks tungiks ka hävitamistungi(surmatungi). Vajadused(potrebnosti) Loomade käitumiste juhivad instinktid ja nende alusel tekkinud vilumused. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on aga tema vajadused. Vajadust on vaadeldud organisrni sisemise rahn ja rahuldatuse seisundi iseloomuiiku hairena, mis sunnib teda tasakaalu taastamiseks teatud laadi aktiivsust üles näitama
Tekib neuroos - idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid. REICH, Wilhelm - 19. Sajandi Austria päritolu psühhiaater ja psühholoog. Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskkonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. REICHI JÄRGI ISIKSUSE STRUKTUURIS 3 KIHTI: 1. Pealispinnaline kiht - vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 2. Vahekiht - antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud
looduses valitseb harmoonia enda ja teiste eest hoolitsemine mille aluseks on armastus inimene kui loomupäraselt sotsiaalne naudib seltskonda armastuse laiendamine kaasinimestelt riigile riik peab olema hea ning tema aluseks peab olema kodanike armastus riigi vastu sellised riigid ei sõdi, vaid austavad üksteise õigusi ideaalideks üleüldine inimarmastus, inimkonna sõprus üksikisikute vahelise armastuse lätteks teise voorus harmooniline isiksus ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ei ole vastuolu universaalse inimarmastusega eesmärgiks on universaalne harmoonia Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest iga inimene on kordumatu indiviid ideaal oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine armastus on selle tulemus ja tingimus armastus seob kogu loodust ja inimkonda Schlegel ainult läbi armastuse ja sellest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene
,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus
psühholoogiliselt määravate tegurite koosmõjul. TÄIENDAVAT ALKOHOLI KOHTA ALKOHOL ON KAHJULIK! · Alkohol kahjustab vaimseid võimeid sh mälu · Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine · Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas · Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket · Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet · Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsus. · Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks MÕNED ARVUD · Eestis tarvitatakse täiskasvanud inimese kohta aastas 1315 liitrit absoluutset alkoholi (koguselt võrdub see näiteks 2630 liitri viinaga). · 380 surma aastas on juhuslikust alkoholimürgistusest tingitud, selle näitaja poolest on Eesti
5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Inimene on loomupäraselt sotsiaalne, naudib seltskonda. Armastus laieneb ka riigile aluseks mitte hirm, vaid kodanike armastus riigi vastu ehk patriotism. Ideaalideks "inimkonna sõprus" või "üleüldine inimarmastus". Üksikinimestevahelise armastuse läte on teise inimese voorus. Harmooniline isiksus: ühendab enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse ühes objektis. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Iga inimene on kordumatu. Ideaal: oma ainulaadsete eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tingimus ja tagajärg. Hegel: iga inimene on iseenda mõõt, kordumatu indiviid. Schlegel: ainult läbi armastuse ja armastusest teadlikkuse kaudu saab inimesest inimene. Armastus on terviklik ja väljendub ka meie meelelises
Riigi teeb heaks kodanike armastus riigi vastu patriotism. Ideaalis peaks selline riik olema vabariik, kus kõik kodanikud valitsevad iseenda üle, ei ole kõrgemat võimuomajat. Sellised riigid ei sõdi, sest respekteerivad ka teiste riikide õigusi. Ideaaliks on inimkonna sõprus. Inimesed armastavad üksteist, sest nad näevad teises samu voorusi. Tunnete harmoonia. Tõsiselt harmooniline inimene suudab ühendada enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse üheks objektiks. Selline nägemus koondab aristotellikud, stoistlikud, platonlikud ja pauliinlikud elemendid augustiinlike vastu. 6. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Inimene peab arendama välja enda ainulaadse tundemaailma. Armastus on tingimuseks, et see saaks toimuda. Teisalt on armastus ka tulemus. Romantikud seavad armastuse kõrgemale igasugustest ühiskondlikest vajadustest või riigi nõuetest
Rõhutatakse inimese seesmist aktiivsust ja huvi. Õppimise konstruktivistlikud mudelid toovad välja uute teadmiste ja skeemide aktiivse loomise. 10. Isiksuse erinevad käsitlused. Erinevad intelligentsusteooriad. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teooria kirjeldab kolme
seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Freud mõtleb libiido all objektile suunatud seksuaalenergiat Regressioon tagasipöördumine (nt vanemate lahkumineku korral võib laps hakata taas pöialt imema) Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu). Seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest. Väikelapsel seksuaalsuse faasid: oraalne (sünd1,5 a) väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde anaalne (1,5-3 a) seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia falloline (4. aastast) huvi suguelundite vastu, nt arstimängud latentne piirkond konkreetne huvipiirkond puudub puberteet taas domineerib suguorganite piirkond
seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale; inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Freud mõtleb libiido all objektile suunatud seksuaalenergiat Regressioon tagasipöördumine (nt vanemate lahkumineku korral võib laps hakata taas pöialt imema) Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu). Seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest. Väikelapsel seksuaalsuse faasid: oraalne (sünd1,5 a) väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde anaalne (1,5-3 a) seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia falloline (4. aastast) huvi suguelundite vastu, nt arstimängud latentne piirkond konkreetne huvipiirkond puudub puberteet taas domineerib suguorganite piirkond
Uurimaks pärilikkuse komponenti, on võrreldud lapsevanemaid ja lapsi, õdesid-vendi, kaksikuid. Adopteeritud laste uurimused annavad informatsiooni keskkonna rolli kohta kogupotentsiaali realiseerumisel. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Erinevad lähenemised · Psühhodünaamiline - S. Freud lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon · Tunnusjoonte lähenemine (trait theories) inimest saab iseloomustada stabiilsete tunnusjoonte kombinatsiooniga. Gordon Allport'i mõju sõnavaraanalüüs, näitas, et inimest on võimalik iseloomustada piiratud hulga omadussõnadega. Raymond Cattell kasutas faktoranalüüsi ja leidis 16 isiksusefaktorit. Hans Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte
siseelundite talitluse regulatsioon sõltuvalt emotsionaalsest seisundist, haistmisega seotud reflekside regulatsioon valu ja mõnutunde tajumise regulatsioon; hüpotalamuse ja vöökääru talitlus on seotud näiteks rahuldustunde tajumisega nii seksuaalses mõttes kui ka toitumise kontekstis üldise emotsionaalse seisundi, une ja ärkveloleku regulatsioon. Kahjustused limbilises süsteemis võivad põhjustada ohjeldamatut aplust söömisel ning seksuaaltungi ja aktiivsuse suurenemist, normaalse hirmu- ja vihareaktsiooni kadumist, mälu nõrgenemist. +Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Vaheaju asetseb keskaju ja ajupoolkerade vahel. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel
ALKOHOLI LIIGJOOMINE PÕHJUSTAB ALATI TERVISEPROBLEEME! · Alkohol kahjustab vaimseid võimeid, sh mälu. · Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine. ·Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas. Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket. · Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet. · Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsust. · Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks. 6. Hingamiselundite iseloomustus. Olulisemad hingamisteede infektsioonid. Hingamiselundid moodustavad hingamisteed ja kopsud. Hingamisteede hulka kuuluvad: ninaõõs, neel, kõri, hingetoru ja bronhid.
· Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus. Peamised tungide grupid on seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Neid on nimetatud ka elu- ja surmatungideks. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaarsetes ja sekundaarprotsessides mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta reaalsust ega loogikat; tegelikkust asendab fantaasia, soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed mõtlevad primaarprotsessides unes, loomingulises inspiratsioonis või patopsüühilistes seisundites.
õigusrikkumisi. Ise nad saavad aru, et käituvad õigusvastaselt ja on natuke mures selle pärast. Pääsetee sellest on olemas ja selleks on see, kui nad tabataks õiguskaitseorganite poolt ja seeläbi nad saaks lunastada oma õigusvastased teod ja võiks oma käitumise üle edaspidi uhkemad olla. Miks inimene libedale teele üldse satub? libido seksuaaltung inimene ei erine loomariigist mitte millegi poolest eriti tema seksuaaltungi arvestades. Inimene on tavaline loom, kes väga hea meelega oma seksuaaltungi pidevalt rahuldaks. Selle juures on aga 1 probleem inimene on sotsiaalne loom, ta on ühiskonnas, kus sotsiaalne kontroll toimub pidevalt ja see ei lase inimesel on libidot vabalt realiseerida ja sellest tekivad inimese psüühikas tugevad pinged, mis peavad kuidagi leevenduma. Kuna inimene peab oma libido jätma unarusse, võib tema käitumine libido kompenseerimiseks liikuda kahte võimalikku
kehalis-kineetiline, peronaalne. Isiksus Isiksust saab määratleda püsivate käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogumina, mis sarnastes tingimustes sama isiku puhul tõenäoliselt kordub. Psühhodünaamiline lähenemine - S. Freud - põhiküsimus: „Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?“ Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Lahendamata konfliktide mõju käitumisele; seksuaaltungi rõhutamine; psühhoseksuaalse arengu etapid ja fiksatsioon. Carl Gustav Jung pööras tähelepanu igas inimeses peidus olevale kollektiivsele alateadvusele, mis on psüühikas ladestunud arhetüüpidena ja mis ilmekalt väljenduvad müütides ning inimkultuuris kasutusele võetud sümbolites. Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid
suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. W.Reich. (1897-1957). Freudomarksism. Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet. Reichi järgi isiksuse struktuuris 3 kihti: 1. Pealispinnaline kiht- vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega. 2. Vahekiht-antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid. 3
aluseks jaotus mõnuprintsiibiks ja reaalsusprintsiibiks nauding on ajutine, sõltub sellest, milline on ärritus, millise pinge toob ja milline on leevendus. Pinge ise on mittenauditav. Naudinguprintsiibi takistuseks on kolm potensiaalset valuallikat inimese jaoks – kehaline nõrkus, võimetel piirid; looduse ülemvõim – kohtume loodusseaduste ülemvõimuga; sotsiaalsed piirid ühiskonnas – miski mis mõnuprintsiibi realiseerimist piirab nt ei saa seksuaaltungi rahuldada niisama lihtsalt. Mõnuprintsiip on midagi, mis on inimese jaoks juhtiv ja ähvardab tuua inimestele kannatusi. Siin tuleb mängu reaalsusprintsiip kui vastukaal – väldime ebameeldivat ja mittenauditavat. Võimaldab meil ellu jääda kuigi tegemist on sisuliselt repressiooniga ehk ihade allasurumisega. Herbert Marcuse käsitluses oli liiase repressiooniteooriat, ühiskond kehtestab ebaõiglased normid, mis inimesi häirivad ihade avaldumisel.
· Millised on põhilised isiksuseteooriad? 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks see, mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud., aukohal motivatsiooniküsimus. Motivatsiooni käsitletakse psüühhilise tegurina, mis domineerib bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudistlikust seksuaaltungi kultusest arendasid tema õpilased välja uued samasse kategooriasse kuuluvad teooriad. Jung pööras tähelepanu kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid pidasid tähtsaks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid. 2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut
erogeenseid piirkondi. (primaarsed genitaalid, suu, pärak, sekundaarsed, selg, tuharad, rinnad, rindkere). Oma põhilised seisukohad esitas 1940. aastal "Visandis psühhoanalüüsist". Seksuaalsus ei ole täiskasvanuea küsimus, vaid väljendub juba imikueas. Freud eristas mõisteid seksuaalne ja genitaalne. Laps on sündinud potentsiaaliga õppida ja areneda erineval moel seoses erinevate seksuaalsete orientatsioonidega. Seksuaaltungi mahasurumine võib põhjustada 6 ängi, depressiooni, häireid. Siiski ei olda osaga tema vaadetest nõus (nt peenisekultus). Kõik pioneerid olid väga entusiastlikud arstid, kes tegelesid laiemalt kõikide nende küsimustega, mis puudutavad seksuaalsust. Kõik uurimused põhinesid patsientide uurimisel, laiendasid patsientide põhjal tehtud järeldusi normkontingendile.
Maskuliinsus ja feminiinsus mehelikkus-naiselikkus Agressiivsus kui psüühiline dimensioon. 39 Isiksuse teooriad : Psühhodünaamilised Motivatsiooni küsimus on psühhodünaamilistest teooriates aukohal. Inimese olemust ja motivatsiooni tuuma otsitakse (ja leitakse) tema alateadvusest. Kuulsaim ja mõjukaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudi õpilased arendasid seksuaaltungi kultusest välja uued õpetused. Jung pööras põhitähelepanu igas inimesed peidus olevale kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel.. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm). Tunnusjoone teooriad isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte
kogemusi ja riski. Maskuliinsus ja feminiinsus mehelikkus-naiselikkus Agressiivsus kui psüühiline dimensioon. Isiksuse teooriad : Psühhodünaamilised Motivatsiooni küsimus on psühhodünaamilistest teooriates aukohal. Inimese olemust ja motivatsiooni tuuma otsitakse (ja leitakse) tema alateadvusest. Kuulsaim ja mõjukaim on Sigmund Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Freudi õpilased arendasid seksuaaltungi kultusest välja uued õpetused. Jung pööras põhitähelepanu igas inimesed peidus olevale kollektiivsele alateadvusele. Adler rõhutas oma individuaalpsühholoogias võimu ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel.. Neofreudistid liikusid sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks 34 sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm).
" ning selle seletab ta lahti nii, et kunagi on elu tekkinud eluta ainest mingitel kindlatel tingimustel ja ta usub, et see algolek on kuskile meie sisse kirjutatud ning seega püüab keha sinna olekusse tagasi saada. -) Seksuaal- ja agressiivsustung on läbi põiminud ja usub ka, et kõige julmemas agressiivses teos võib olla jälg seksuaalsusest. Freudi ajal räägiti peamiselt seksuaaltungist, kuid pärast Freudi surma, on rohkem rääkima hakatud just agressiivsus tungist. -) Seksuaaltungi energia liibido; agressiivsustungil oma nime ei ole. * ,,Tootem ja tabu" sisuliselt vastus Jungile, et ka Freud suudab kirjutada Jungi meelis teemadel ehk Freud üritas seletada ühiskonna ja religiooni teket. -) Raamat põhineb müüdil, mis võis kunagi juhtuda või mitte kunagi meie eellased elasid ürgkarjas, keda juhtis tugev isane kõik emased olid ta naised ja mehed ta pojad. Ühel päeval sai poegadel isast kõrini, nad tapsid ta ja sõid ta ära ning alguse sai suur orgia
,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus
Üksikisikute vaheline armastus Augustinus, Hobbes: tugev ilmalik võim, „hirmuvalitsus“ Üksikisikute vahelise armastuse läte? Prantsuse teoloogilised moralistid (jansenistid, nt Pierre Nicole, Blaise - teise inimese voorus ehk tunnete harmoonia Pascal)– kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile (nt kaubandus, kombed). - harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes Kuidas toimib? objektis Vastus: „Valgustatud“ enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma - ei ole vastuolus universaalse inimarmastusega (maiseid) eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi Eesmärk: universaalne harmoonia
Sellised riigid ei sõdi, sest respekteerivad ka teiste riikide õigusi. Sealt jõutakse üleüldise inimarmastuseni, inimkonna sõpruseni.. Üksikisiku armastus sellises kogukonnas ei saa algust omandamise tungist vaid teise inimese vooruslikkust, ehk kahe inimese tunnete harmooniast. Inimesed armastavad üksteist, sest nad näevad teises samu voorusi. Tõsiselt harmooniline inimene suudab ühendada enesekeskse seksuaaltungi ja teisele suunatud hingelise armastuse üheks objektiks. (Selline nägemus koondab aristotellikud, stoistlikud, platonlikud ja pauliinlikud elemendid augustiinlike vastu.) 25. Herder ja romantikud (Novalis ja Schlegel) armastusest Nad rõhutavad, et iga inimene on kordumatu indiviid, kordumatu tunnete maailmaga. Ideaaliks või eesmärgiks on oma kordumatute eelduste väljaarendamine. Armastus on selle tulemus ja ka tingimus
Märts 2009 a. 32 Vägistamist on alati hinnatud üheks kõige raskemaks isikusevastaseks kuriteoks ja seepärast on karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt. Teisiti see ei ole mõeldav, kuna seksuaalsuhted mängivad inimese ja ühiskonna elus küllaltki olulist rolli, avaldades mõju ühiskonna kultuuritasemele. Sugutung on üks elu põhiinstinkte. Loomulikult ei karista seksuaaltungi eest, vaid selle tungi raguldamise ühiskonnavastase vormi eest.76 Vägistamist on alati hinnatud üheks kõige raskemaks isiksusevastaseks kuriteoks ja seepärast on karistatud ja karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt. Vägistamine on rünnak inimese ühe põhilise inimõiguse - seksuaalne enesemääramisõiguse vastu. Seksuaalne enesemääramisõigus on isiku õigus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub
stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Üksikisikute vaheline armastus ei ole suunatud omandamisele, ei saa alguse omamise tungist · Üksikisikute vahelise armastuse läte: teise inimese voorus. Tunnete harmoonia tuntakse teises inimeses ära samad voorused, mis on iseendas ja see viib armastuseni. · Harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes objektis. · Ei ole vastuolus universaalse inimarmastusega · Eesmärk: universaalne harmoonia · Alexander Pope, Essay on Man (1734): "Look round our World; behold the chain of Love, combining all below and all above." Armastusest romantismiajal · Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) ehk Novalis (1772-1801) · Friedrich Schlegel (1772-1829)
Süütundega kurjategijad kelle probleemiks see et nende psüühikast tulenevate häirete tõttu ei ole nad võimelised endast võitu saama, ja panevad paratamatult toime järjest uusi õigusrikkumisi, ise saavad aru et valesti käituvad. Saavad aru et pääsetee olemas, selleks oleks see kui nad tabataks, seeläbi nad saaks lunastada õvastased teod ja võiksid ise enda üle uhkemad olla. Libido - seksuaaltung. Inim tavaline loom kes väga hea meelega oma seksuaaltungi pidevalt rahuldaks. Probleem selle asja juures see et ta on sotsiaalne loom, on ühiskonnas täita erinevaid ül ja toimib sotsiaalne kontroll ja see ei lase inimesel oma libidot vabalt realiseerida, sellest tekivad inim psüühikas tugevad pinged mis peavad kuidagimoodi laabuma. Kuna inim peab oma libido jätma unarusse, võib tema käitumine selle kompenseerimiseks liikuma kahte erinevasse suunda: kas ühiskonnale tulutoovaid tegevusi või ühiskonnale ohtlike tegude sooritamine. 4.3
· mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad. Seksuaalsus on laiem mõiste ja hõlmab toiminguid, kus genitaalid ei osale. Varasem periood. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 6 · inimese vaimne kosnstitutsioon ei ole ühesugune kogu elu jooksul ning see sõltub kuidas laps saab oma sugutungi liibidot rahuldada. Siin ilmneb evolutsioonteooria mõju Freudi töödes. Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu). Samas: seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest, ehk siis see kuidas ta seda väljendada saab. Seda väljendust kontrollivad kultuurilised normid ja tõkestused. Väikelaps ei saa oma seksuaalsust normaalselt rahuldada, vaid peab seda tegema ebaloomulikul kujul enne kui suguline rahuldamine jõuab genitaalideni, täidavad selle rahuldamise funktsiooni teised kehaosad. Vaatame siis faaside kaupa, millised kehaosad seda funktsiooni täidavad.
annaabi.ee 
