Kodanikuühiskonna peamised rollid (0)

Q: Kui me jätame hätta kõige väetimad siis mis oleks meie riigi tulevik?

Vastus leiad õppematerjalist: Kodanikuühiskonna peamised rollid

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui me jätame hätta kõige väetimad siis mis oleks meie riigi tulevik?

1. Kodanikuühiskonna peamised rollid on:
Avaliku arutelu väljatooja

Telliskivi Selts - Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parendamine nende väärtuslikku miljööd säilitades, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine .

Kakumäe Rahva Selts - On Kakumäe piirkonnas tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on parandada ja elavdada antud piirkonna elukeskkonda.

Karlova Selts - Eesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevdada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti.
Võimu kontrollija

SA Eesti Koostöö Kogu - Korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötab selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi.

SA Poliitikauuringute Keskus Praxis - Aitavad kaasa ühiskonnaelu oluliste probleemide lahendamisele. Koostavad tõenduspõhiseid analüüsitöid, loovad tulevikuvisioone ja monitoorivad regulaarselt mitmesuguste poliitikameetmete ellurakendamist.
Teabe vahendaja

Eesti Ämmaemandate Ühing - Organisatsiooni põhieesmärgiks on ämmaemanduse arendamine. EÄÜ korraldab iga aasta mais aastakonverentsi. Iga kolme aasta tagant toimub aastakonverentsi raames kongress , mis on organisatsiooni kõrgeim otsustuskogu.

Terve Eesti Sihtasutus ( TESA ) - Eesmärk on aidata kujundada tervist toetavamat käitumist Eestis ja vähendada ärahoitavaid surmi. Terve Eesti Sihtasutuse eksperdid modereerivad ja juhivad vestlusringe eri formaatides neil teemadel , mida valdame: alkohol , lapse seksuaalne areng ning HIV ja seksuaaltervis .
Poliitilisse ellu kaasaja

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO - TALO osaleb sotsiaalpartnerina seadusloomes, poliitikate kujundamises, arendab üleriigilisi kollektiivseid töösuhteid ning peab töötasuläbirääkimisi valitsuse ja teiste volitatud tööandjate ühendustega.

Eesti Ametiühingute Keskliit - Esindab töötajate huve üleriigilistel palgaläbirääkimistel ning peab kahe- ja kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja valitsusega.

Eesti Tööandjate Keskliit - Nende eesmärgiks on esindada ja kaitsta oma liikmete huve suhetes seadusandliku ja täitevvõimuga ning töövõtjate esindajatega, samuti esindada liikmesorganisatsioone rahvusvahelisel, üleriiklikul ja regionaalsel tasandil.
Teenuse osutaja

MTÜ Lapsevanemad narkomaania vastu LNV- Abistada narkomaanide lähedasi inimesi selleks, et nad oleks omakorda toeks narkosõltuvusest vabanejale. Õpetada tugiisikuid, kes saavad abistada ja toetada narkomaanide lähedasi ja narkosõltuvusest vabanejaid osutades neile psühholoogilist abi ja tugi.

VARJUPAIKADE MTÜ loomade varjupaigad - Aidata loomad koju tagasi, leida omanikuta loomadele uued armastavad kodud ja teavitada inimesi soovimatute lemmikloomade arvukusest.
Huvitegevuse keskkond

MyDance Tantsuklubi - Tekitavad ja suurendavad lastes armastust tantsu vastu ning soodustavad tervislikke eluviiside harjumusi.

Noored Toredate Mõtetega MTÜ - Eesmärgiks on lastele ja noortele arendavateks tegevusteks tingimuste loomine läbi avatud noorsootöö meetodi. Koos Anne noortekeskusega on korraldatud mitmeid aastaid koolinoorte moekonkurssi MOEKE ja noorte amatöörfilmifestivali NAFF.
Kasvataja ja arendaja

SA Kiusamisvaba Kool (KiVa) - Programm sisaldab nii ennetustööd kui kiusamisjuhtumite lahendamise mudelit, tegevustesse on kaasatud kooli personal, õpilased ja lapsevanemad. See on aidanud oluliselt vähendada koolikiusamist ning koolist väljalangevust.

MTÜ Vanaajamaja - Tegeleb Eesti taluarhitektuuri ja traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega. Nende eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust vanade majade hooldamisel ja taastamisel, aidata kaasa traditsioonilise taluarhitektuuri heaperemehelikule arendamisele.
2. Meie arvates peaks rohkem tähelepanu pöörama raske haigusega lastele, kes vajavad kallist ravi, kuid nende pere pole võimeline seda maksma. Inimesed peaksid rohkem toetama abivajavaid lapsi, mitte ainult jõuluajal, vaid ka aastaringselt .

See probleem peaks ühiskonnale korda minema kuna endast nõrgemaid inimesi tuleb aidata ning lapsed on eelkõige kõige vähem süüdi selles, et nii raske haigus just neid valinud on ja tihtipeale ei jäägi neil muud üle kui loota vabatahtlikele annetajatele, et saada leevendust oma haigusele või parimal juhul terveks saada.

Sihtrühmaks, kes aidata võiks on eelkõige hea sissetulekuga täiskasvanud, kuid aidata võivad loomulikult kõik, kel vähegi rahalisi võimalusi on.

Eelkõige tuleks mõelda inimlikust küljest. See on karm saatus, et just nemad on sattunud raske haiguse kätte. Ka nemad tahaksid oma elu nautida nagu teised lapsedki. Kui meie haiguse küüsi sattunud lapsi rahaliselt toetaksime, oleks neil palju suurem võimalus selleks.

Muidugi jah, ka riik on väga suure rahalise aluse pannud sellele, et lapsed saaksid rahalist toetust sellise olukorra puhul. Kuid väga tihti on haigused erakordsed ning ravi saamiseks tuleb minna välismaale või osta väga kalleid raviaparaate, eriravimeid, eritoitu jne. Selle eest ei suuda tihti laste haigekassa tasuda. Siin tulebki mängu kodanikuühiskond ja see, et me võiksime ühtselt võtta ette projekti ning aidata neid, kellel seda väga vaja oleks. Kuna meie sihtmärk on just lapsi aidata, siis lapsed on ju meie tulevik. Kui me jätame hätta kõige väetimad, siis mis oleks meie riigi tulevik?
5) Arvame et ei ole raske, kuna need inimesed kellel rahalised võimalused on, siiski loodetavasti aitavad.
MITTETULUNDUSÜHINGU PÄIKSEKIIR ASUTAMISLEPING
Renate Reigam ( isikukood 6000134578 elukohaga Tallinn), Iris Kübarsepp (isikukood 6001145634 elukohaga Tallinn) ja Sandra Melani Mellikov ( isikukood 60011113244 elukohaga Tallinn), edaspidi asutajad sõlmisid mittetulundusühingu asutamislepingu järgmistel tingimustel:

Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Päikesekiir.

Mittetulundusühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn, Kaameri 15.

Mittetulundusühingu eesmärgiks on aidata abivajavaid haigeid lapsi.

Asjutajad kohustuvad tasuma kõik asutusega seotud kulud.

Asutajad määravad mittetulundusühingu liikme(te)ks:
Renate Reigam - i.k: 6000134578 elukohaga Tallinn
Iris Kübarsepp - i.k: 6001123456 elukohaga Tallinn
Sandra Melani Mellikov - i.k: 6001352783 elukohaga Tallinn
6. Asutajad kinnitavad asutamislepingu lisana mittetulundusühingu põhikirja.
Asutamisleping on sõlmitud 15.03. 2017
MITTETULUNDUSÜHINGU PÄIKSEKIIR PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühing Päiksekiir on avalikes huvides tegutsev organisatsioon , mille asukohaks on Tallinn.
1.2 Ühingu põhikirjaline eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ega jaotamine. Mittetulundusühing kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.3 Ühingu eesmärgiks on rahaliselt aidata ning toetada haigeid lapsi, mille saavutamiseks teostatakse muuhulgas järgmisi tegevusi:
1.2.1 ostetakse haigetele lastele vajalike tarvikud nende tervise parandamiseks;
1.2.2 tehakse koostööd toetavate sponsoritega;
1.2.3 korraldatakse erinevaid lastele suunatud üritusi ja tegevusi.
II LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
2.1 Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes on valmis aktiivselt kaasa lööma ühingu eesmärkide elluviimisel ja täidab põhikirja nõudeid. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab ühingu juhatus. Uusi liikmeid võetakse vastu isiku avalduse alusel.
2.2 Ühingu liikmel on kõik seadusest tulenevad õigused ja õigus saada juhtorganitelt igakülgset teavet ühingu tegevuse kohta.
2.3 Ühingu liige on kohustatud:
2.3.1 järgima ühingu põhikirja;
2.3.2 aitama saavutada ühingu eesmärke;
2.3.3 võtma osa käikudest haiglatesse;
2.3.4 maksma ettenähtud liikme- ja sisseastumismakse;
2.3.5 andma ühingule enda tõepärased andmed.
2.4 Ühingu sisseastumis - ja liikmemaksu suurused kinnitab üldkoosolek.
2.5 Ühingu liige võidakse ühingust välja arvata, kui ta:
2.5.1 ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu või sisseastumismaksu;
2.5.2 on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane;
2.5.3 ei ole järginud ühingu põhikirja ja ei ole tegutsenud selle järgi;
2.5.4 ei ole tegutsenud ühingu eesmärkide huvides, vaid omakasupüüdlikult;
2.5.5 on tegutsenud ühingu nime taga illegaalselt .
III JUHTIMINE
3.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek vastavalt seadusele, kus võivad osaleda kõik ühingu liikmed.
3.2 Üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuste vastuvõtmisel lähtutakse seadusest. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust.
Otsustamisel võivad osa võtta kõik ühingu liikmed. Nõutav häälte hulk otsuste tegemisel peaks olema ⅔ kogu liikmeskonnast. Otsustamise protsess põhikirja muutmisel peab nõus olema enam kui pooled ühingu liikmetest.
3.3 Ühingu juhatus valitakse kolmeks aastaks ja sinna võib kuuluda üks kuni kolm liiget, kelle määrab üldkoosolek. Otsuste vastuvõtmisel peavad kohal olema kõik juhatuse liikmed (3 inimest).
IV ÜHINGU RAHALISED VAHENDID JA VARA
4.1. Ühingu rahalised vahendid moodustuvad:
4.1.1 sisseastumis-ja liikmemaksudest;
4.1.2 sponsorite ja eraisikute annetustest;
4.1.3 korraldatud üritustest sisselaekunud tuludest.
V TEGEVUSE LÕPETAMINE
5.1 Ühingu tegevus lõpetatakse vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
5.2 Ühingu tegevuse lõpetamise korral antakse järelejäänud vara üle mittetulundusühingute ja sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja liikmeks olevale sarnase eesmärgiga organisatsioonile või avalik-õiguslikule juriidilise isikule.
4. Meie tegevuseks on haigete laste abistamine nii rahaliselt kui ka neile tegevusi pakkudes . Ostes neile raviaparaate, ravimeid ja ravitoitu. Tuues nendeni haiglasse kultuuri(teater, kino , raamatud, mänguasjad jne). Probleemi lahendamisel kasutab meie loodud mittetulundusühing selliseid kodanikuühiskonna rolle nagu nt. teenuse osutaja ja kasvataja ning arendaja.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 4 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Iriskubarsepp Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Juriidiline isik

Sisukord: Sisukord:.................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................2 Juriidilise isiku mõiste...............................................................................................................3 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime............................................................................................3 Juriidiliste isikute liigid............................................................................................................. 3 Täisühing ........................................................................................................................................................ 4 Usaldusühing ....................................................................................................

Õigusteadus

100

doc

Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks

Õigus alused

doc

Ühinguõigus

Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,

Õiguse entsüklopeedia

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused

345

docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele.

Turismiettevõtlus

Rohkem sarnaseid