roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimuld Leetunud mullad Alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld. A-horisondile järgneva väljauhtehorisondi E paksuse järgi ning A- ja E-horisondi suhte
4)KLIIMA temperatuur ja sademed 5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad.
sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi. [1] Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus KI leetjas muld Profiil: A-El-Bt-C või A-ElB-B- (BC)- C; võib esineda ka üleminekuhorisontidega profiile A- El-Bt-C ja A-AEl-B-C. A-El-Bt-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all asub hele, kollakashalli või pruunikaskollaka värvusega lessiveerunud horisont, mille all on savistunud pruunikas või punakaspruun tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb lähtekivim, mis on sõltuvalt moreenist kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun [1,2] Ko leostunud muld Profiil: A- Bw- C, võib esineda ka üleminekuhorisonte (ABw või BC). A-Bw-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all paikneb metamorfne sisseuhtehorisont ehk akumulatsioonihorisont, mis on savistunud ja pruuni värvi ja sellele järgneb karbonaatne lähtekivim. [1,2]
Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30...60 cm sügavusel ning mulla ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) olemasolu. Selliste muldade puhul on juhtivaks mullatekkeprotsessiks savistumine. Tüüpprofiil: A-Bw(Bwt)-C. Huumushorisont ja sellele järgneb pruun savistunud horisont ning sellele järgneb lähtekivim kas saviliiv või liivsavi. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid tavaliselt mullaharimisel see takistuseks pole. Sellele on iseloomulik struktuurne, vett ja õhku
Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Gleistunud leetjas muld (KIg) Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. Kihisemine 60(50)-100 cm. Leostunud gleimuld (Go) Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa.
keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid. (väiksematel geogr laiustel:) 7.ferralisatsioon- toim ekvator. vööndis, kus soojas, niiskes kliimas mood murenemiskoorik intensiivse
Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1 1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri
v°_1ls_140-60/r_3ls_1 nõrgalt raudkiviveeriseline kerge liivsavi tüsedusega 40-60 cm, selle all tugevalt rähkne (sisaldus 20-30% mulla mahust) kerge liivsavi. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Tasane reljeef ning väga korrapärane kuju. Leostunud mullad Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veereziim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. Leetjad mullad
oksüdeerumisprotsessid, toimub org aine mineralisatsioon (aeglane põlemine, ei toimu huumuse akumuleerumist, Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Leostumine vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja (fulvohapped lagundavad mulla mineraalosa v.a. kvarts). Protsessi tulem: muld vaesub Ca, Mg, Fe, K-st ja teistest elementidest. Lagundatakse huumus või kõduhorisondi all olevast kihist mulla sekundaarsed ja primaarsed mineraalid, v.a kvarts
Eluviaalsest horisondist on savi- ja tolmuosakesed osaliselt ümber paigutatud järgnevasse tekstuursesse sisseuhtehorisonti. (Mullateadus 2012) Leostunud muld – Ko Leostunud mullad on kujunenud tugevasti karbonaatsetel (rähksel) lähtekivimil ja nende pindmine osa on vähemalt 30 cm tüseduselt vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab neil muldadel kas Bw- või BC- horisondist, tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. (Mullateadus 2012) Hinnang kasutussobivusele Rähkmuldade (K) viljakus kõigub suurtes piirides. Nende muldade hulka kuuluvad ühed kõige halvema viljakusega automorfsed mullad, aga ka ühed viljakaimad mullad. Põlluna kasutamisel on rähkmuldade haritavus otseselt seotud korese hulga ja kujuga. Kõige rohkem takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu. Raskesti on haritavad väga õhukesed
on eluvio-akumulatiivne profiil, G(I)-muld on küllastumata. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti
cm. Profiilis eluviaalne horisont. Lähtekivimiks: kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun moreen. Metsad sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüübis. Salu ja laanemetsad, kuusk, vähem mänd, kask ja haab. Rohumaad pärisaru- voi palurohumaad. pH 5,8-6,1, looduslikel 5,1-5,8. . Leostunud mullad- Kujunenud karbonaatsel mulla lähtekivimil, kuid savistumise käigus on karbonaadid ülemistest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Iseloomulik savistunud profiili olemasolu. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun voi pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad. pH 6,5-7 põldudel, metsas 6,0-6,5. Veerežiim võrdlemisi stabiilne: ei kogune ülavett ega ulatu rippuvat kapillaarvett. Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine
liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine algab 30-60 (70) cm sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud. Mullaprofiil koosneb tavaliselt horisontidest ABw(Bwt)-C. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid mullaharimisel see takistuseks ei ole. Iseloomulik on struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbi laskev ja annab seega mullale taimekasvatuse seisukohalt väga head omadused. Saviosakeste kuhjumine tuleneb kohapeal tekkinud savimineraalide ladestumisest mulda seoses karbonaatsete kivimite murenemise ja karbonaatide leostumisega. Selle horisondi pruunika värvuse tõttu on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwthorisont on tavaliselt järgnevast C-horisondist (lähtekivim) raskema lõimisega. BC-horisont on vähem savistunud
Kruusakas-liivakas lõimis tüsedusega 60-80cm, millele järgneb kruus Kolme suurima osatähtsusega mulla iseloomustus ning tüüpprofiilid. Leostunud gleimuld - Go Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. AT(A) - toorhuumuslik horisont gleimuldades Bmtg - metamorfne horisont rähksetes (K) ja leostunud muldades (Ko)
häiritud (Penu. 2006). Leostunud mullad on saviliiv- liivsavimullad, millel on hea looduslik drenaaž. Kihisemine algab 30-60 (70) cm sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid mullaharimisel see takistuseks ei ole. Iseloomulik on struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun,punakaspruunvõi kollakaspruunmetamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbi laskev ja annab seega mullale taimekasvatuse seisukohalt väga head omadused. Leostunud saviliiv- ja liivsavimullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust tagavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon ja suhteliselt kõrge huumusisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga
mullareaktsiooni edasist hapestumist. 48. Lessiveerumine. ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 49. Savistumine. bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 50. Näivleetumine
taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12.Leostumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis?vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes
taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12.Leostumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis?vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes
A huumushorisont Ea leethorisont Bhs- huumus-raud illuviaalne horisont C- mulla lähtekivim Muldade omadused 5 Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, põhjapoolses osas esineb üks suurem sopsitus. Leostunud mullad - Ko Leostunud mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Keemine algab tavaliselt 30-60cm sügavuselt. Leostunud muldadele on iseloomulik pruuni savistunud horisondi(Bw) esinemine huumushorisondi ja lähtekivimi vahel. Sokolaadipruun Bw-horisont on tekkinud savistumise tagajärjel ja on vett ja õhku läbilaskev, ning annab mullale head taimekasvuomadused. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on savistumine. Lähtekivimiks on Kesk-Eestis kollakashall ja Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt rähkne moreen. Mulla veereziim on stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega muld.
glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.[5] Go: Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- 5 BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. [3] AT või A ehk toorhuumuslik horisont või huumushorisont- AT on liigniiskete muldade ülemine,
Veereziim võib ebastabiilne olla ka kergematel lõimiste. Leetjate muldade looduslik drenaaz võib olla mõningal määral takistatud tänu tihenenud mullahorisontidele. Leetjad mullad on hästi õhustatud, eriti aga ülemises osas ning seal domineerivad hapendustingimused. Tänu heale õhustatusele soojenevad nead kevaditi normaalselt. Muldkatte läbiuhtumisel kevaditi ja sügiseti eluvieeruvad nende pindmisest osast välja ibe- ja savisosakesed, paiknedes umber tekstuursesse savistunud sisseuhtehorisonti. Leetjate muldade Bt-horisondi kobestumist soodustab selle talvine läbikülmumine [2 lk 34]. 3.7 Leetjate muldade viljakus, kasutamine ja kaitse Leetjad mullad on kõrge produktiivsusega mullad, sest looduslike (metsa) muldade aastafütoproduktiivsus ulatub enamasti piiridesse 12-14 Mg ha-1 a-1. Nendel kasvavate kuuse- ja männipuistute boniteediklass on kõrge IA-II. Haritavate leetjate muldade boniteet on keskmiste lõimiste korral piirides 50-55 hindepunkti
Hästi õhustatud, hea läbilaskvusega. Kiire soojenemine. Saagirikkad (Kartul, Teravili). Boniteet- õhematel 25hp, tüsedamatel 50hp. Metsad tuuleõrnad. Lageraie lubatud. Sanitaar- ja hooldusraided lubatud. Kihisemine metsas kõrgemal kui 30cm. Alternatiiviks veeris, klibu ja karb.mullad. Wakt=100-110mm Leostunud mullad (Ko) (küllastunud mullad) Kujunen. karbonaatsel C-l, kuid savistumise käigus on karbunaadid ülesmitest kihtidest leostunud. Kihisemine sügavamal kui 30cm. Savistunud profiili olemasolu. Hõlmavad 10% põllumaast. Järvamaa, L-Viru, Jõgevamaal. moreen. Enamus kasutuses põllumaana. Metsa-sinilille kasvukohatüüp. Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Väga saagirikkad. Lähtekivimiks põhiliselt moreenid. Liikuvat K raskema lõimisega, kohtai ka P. Veereziim stabiilne ei kogune ülavett. Lõimis: sl, l, kr. Harimiskindlad. Tervaili,Kartul, Põldhein. Hea veeläbilaskega. pH 6,0-7,0. Wakt=140- 160mm Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Karb
Väljauhtumisega seotud soojusreziimist tulenevaid hapendus ja protsessid- leostumine-vees lahustuvate soolade taanusreaktsioone mullas.Hapendusprotsessid ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus- savistumisega-savistunud Bm horisnodi ülekaalus hapendusprotsessid;madal temp.ja teke.Pole mingeid horisonte näha. kõrge niiskus-ülekaalus Lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste taandusprotsessid.Taandusreaktsioonid ümberpaigutamine murenemata mullas:1)hapniku loovutamine 2)vesiniku kujul.Mullaprofiili allosas esineb liitumine 3)elektroni liitumine MULLA kindlasti"keemine" Leetumine-mulla
sekundaarseteks savimineraalideks ja nende kuhjumine. Protsessi käigus muld rikastub peene ja keskmise tolmu, ibe ning raua ja alumiiniumhüdroksiidide hüdraatidega Vaja: karbonaatset lähtekivimit, kus niisked perioodid vahelduvad kuivadega ning ph on neutraalne või selle lähedane, pikk pos temp kliima, et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline Tekib BW-kakao või sokolaadipruun värv. Tekib Baf horisont huumuse ja näivleetunud hor vahele Savistunud mullakiht raskem võrreldes lähtekivimiga. Ferraliidistumine- mtp troopikas ja lähistroopikas. Eelsused: muld rikastub Al ja Fe hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudetakse lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Mg ja CA. Arnebe kõrge temp ja niiskuse juures. Parasväätmes pruuni või kollaks värvuse moodi. Tekib ferralic horisont. Sooldumine- muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav kompleks sageli Na-ga
CaCO3 CaHCO3 CaCO3 Savistumiseks on väga soodne parasniiske mereline kliima, ka lähistroopiline kliima. 4. pH neutraalne või selle lähedane võimaldab saviosakeste koagulatsiooni Olulised: kihi sügavus, mis on aluseks sooladele v. bikarbonaatidele Savistunud mullamass vaesub alustest ja rikastub alati Fe ja Al poolest. Kui palju neid ühendeid on vees ja mil määral võivad välja sadeneda Savistumise tulemusena suureneb alati neelamismahutavus, eripind ja veehoiuvõime. Milline on soolade katioonide ja anioonide koosseis Savistumise tagajärjel: 1. savistunud mullakiht muutub võrreldes lähtekivimiga raskemaks muutus lõimises võib Eluvioakumulatiivsed protsessid olla ühe või mitme astme võrra:
5. Muldkatte koosseis Kadrina vald asub Kesk-Eesti leostunud ja leetjate ning ka Põhja-Eesti rendsiinade ja mitmesuguste gleimuldade valdkondadesse (Mullateadus, õpik kõrgkoolidele). Piirkonnas leidub enamasti leostunud muldasi, rähkmuldasi ja gleimuldasi ( T. Kikas ja P. Penu ). Leostund mullad on tugevalt karbonaatsetel lähtekivimitel kujunenud. Keemine algab 30-60 cm sügavuselt. Leostunud muldadele on tihti iseloomulik Bw ( pruuni savistunud horisondi, cambic ) esinemine. Rähkmullad on karbonaatsetel rähk-või veerismoreenil. Neid iseloomustab väga tugev karbonatsus, lühike profiil ja kivisuse paljusus. Kadrina valla põllumaad on enamus suure kivisusega, ning keemine on neil kõrgemalt, kui 30 cm. Kuigi need mullad on keskmise lõimisega, võivad osa neist olla sademevaesel perioodil põuakartlikud. Viimase sügavkaeve, põllumaa kaeve mulla nimetus oli rähkmuld, ning seal nähti, kuidas vihmaussid olid mulla liigse
ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist. Mineraalainete kogunemine-savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“ Leetumine-mulla mineraalosa lagunemine fulvohapete toimel ja laguproduktide profiilist välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine
mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspôhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusrezhiim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt seotud hügroskoopsusveega. Nn
mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] õhuke org. aine kiht või turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] hallikad/valged/kollakad Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspõhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusreziim. Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Sama lugu on ka füüsikaliselt
hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53. Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt
(muld on märg). pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. Ei peegeldu mullaprofiilis, mullaprofiil on diferentseerumata III Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1.leostumine vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse (küllastumisele vastupidine protsess). Protsess profiilis ei ilmne. Kindlaks saab teha 10%-lise HCl-iga. Kombineerub savistumisega savistunud Bm horisondi teke. 2.lessiveerumine E selle all mõistetakse ibe (<10-3 mm) ja kolloidosakeste ümberpaigutumist mulla ülemistest kihtidest laskuva veeliikumise poolt alumistesse mullahorisontidesse mehaaniline ümbepaigutumine. See toimub osakeste muutumatul kujul. Protsessi toimumiseks peab olema laskuv veeliikumine, nõrgalt happeline reaktsioon ja profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel
keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 63. Lessiveerumine Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bthorisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 64. Savistumine Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 65. Näivleetumine
mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 53. Savistumine- on bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes
Levinud on peamiselt Harjumaal, Läänemaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal, vähemal määral Raplamaal ja Hiiumaal. Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Ko - Leostunud mullad Levik: Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. KI - Leetjad mullad Leetjad mullad hõlmavad ~2% kogu maafondist ja ~6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL). Lähtekivimiks tavaliselt kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C.
Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis kasu- tatakse kihisemise määramist soolhappega
toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine - mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 - muld on küllastunud. 1. Väljauhtumisega seotud mullatekkeprotsessid 1. leostumine - küllastumisele vastupidine protsess. Peegeldumine mullaprofiilis - kasu-tatakse
hapestumist. 2. Lessiveerumine ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 3. Savistumine bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise
Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. · Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. · Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. · Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. · Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. · Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. · Lähtekivim [C] · Aluspôhi [D] · Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi esineb mullas seotud ja vaba veena ning veeauruna. Keemiliselt seotud vesi kuulub huumuse ja mineraalide koostisse ja taimed seda kasutada ei saa
horisont). Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Ka osa Eestimaa muldadest on kujunenud leetumisprotsessi tagajärjel. Laialdasemad leetunud muldade levikupiirkonnad asuvad Lõuna-Eestis, Peipsi järve ääres ja Vahe-Eestis. Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid-osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Lessiveerumise tagajärjel kaovad pindmistest horisontidest peened osakesed ning seega ka mitmed elemendid. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis-
Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid- osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis-keemiliste jõudude toimel liituvad, moodustades savihorisondi.
leidu. Gleistunud rähkseid muldi on ca 1,6% maast ja 2,1% põllumaast. II Tüüp Pruunmullad Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1. Leostunud mullad K0. Hõlmavad ca 4,2% kogu maast ja 9,7% põllumaast. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine. Tüüpprofiil: A-Bm-C. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem. Mullareaktsioon neutraalne või nõrgalt happeline. Küllastusaste kõrge, üle 80...90%. Veereziim stabiilne ja peamiselt parasniiske. Universaalse kasutussobivusega. Puistu boniteet I-II klass. Haritava maa boniteet alates 40 kuni üle 60 hp. Levikuala peamiselt Kesk-Eestis. 2
Laguproduktid liiguvad sügavuse suunas. mulla kihti tekib valkjas toitainete vaene ja ilma mikroobideta e. surnud kiht. Muld mutub happeliseks. Tekitavad eelkõige okaspuud. Nende varis jätab mulda palju happelisi aineid f) lessiveerumine protsess, kus sademete veega peened savi osakesed ja ibe kantakse sügavamatesse mulla kihtidesse. Savirikkad sügavamad kihid muutuvad vettpidavaks ja mulla ajutiselt või alaliselt märjaks muld on savistunud g) gleistumine- leiab aset veerikkas ja hapniku vaeses keskkonnas, kus mikroorganismid oma elutegevusega muudavad Fe2O3 liikuvaks FeO ks. FeO ühineb savi mineraalidega ja mulda tekkivad hallikad, sinakad või glei osad. Gleist tekib mulda vettpidav ja õhu liikumist takistav mulla kiht. 4)Kamar- karbonaatmullad Kamar-karbonaatmullad on kõrge karbonaatsusega, muldade areng vältab veel pinnakihtide karbonaatidest leostumise staadiumis. Alltüübid.
peaaegu üldse kaitstud. Liivadel olevad leetunud gleimullad (Lääne- ja Vahe-Eestis, Hiiumaal, Peipsi ääres ja mujal) erinevad leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldadest ainult huumushorisondi olemasolu poolest. Keemilised saasteained satuvad hõlpsasti põhjavette. Mõnevõrra paremad on moreensel lähtekivimil paiknevad leetunud gleimullad, kuid neid on Eestis väga vähe. Leostunud ja leetjad gleimullad on pidevalt liigniisked savistunud horisondiga mullad, paiknevad karbonaatsetel moreenidel ja neid õhukeselt katvatel keskmise ja raske lõimisega veesetetel Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis. Nende võimalik viljakus säilib suhteliselt hästi ka ebakvaliteetselt tehtud kultuurtehniliste tööde korral. Vajavad kuivendamist mitte ainult põllumajanduskõlvikutel, vaid ka metsamaadel. Põhjavett suudavad nad õhust ja inimtegevusest tuleneva saastamise eest kaitsta märksa tõhusamalt kui leetunud gleimullad,
annaabi.ee 
