ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsi...
rahvuslased, see väljendub ka tema loomingus ja selle mõistmises Õppis Bonni, Göttingeni ja Berliini ülikoolis 1816 - esimesed luuletused ,,Ein Traum, gar seltsim", ,,Mit Rosen, Zypressen" (kasutas pseudonüümnime) 1817 - hakkas avaldama luulet 1822 - esimene raamat - lüürikakogu ,,Gedichte" (,,Luuletused") 1827 - võitis tunnustuse koguga ,,Laulude raamat" Menu saavutas proosasarjaga ,,Reisipildid" 1844 - tippsaavutuseks satiirilised poeemid ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt" ja ,,Ajalaulud" Oli tihedalt seotud ka muusikaga (kommenteeris muusikateoseid, huvi muusika vastu kajastub luules, luuletusi on palju viisistatud) Eeskujuks ajakirjandusele kuni tänapäevani ning paljudele 19. ja 20. sajandi kirjanikele http://galerii.kirmus.ee/nypli/gustav-wulff-ois/looming/heinrich-heine/ https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Heine
Pilet nr. 14 Mihhail Bulgakov 1891-1940 · Bulgakov sündis Kiievis.Kultuurses ja vaimulikus perekonnas. · Lõpetas Kiievi Ülikoolis arstiteaduskonna. · Töötas kolm aastat arstina, siis siirdus Moskvasse ja elatas end ajakirjades följetoni kirjutamisega(lühilood,terava keelelised,satiirilised) · 20-tel aastatel hakkas kirjutama ka näidendeid ja jutustusi.Nendes oleva riigi vaenuliku hoiaku tõttu ei suhtunud võimud ja kriitikud neisse hästi.Need keelati,konfiskeeriti ja hävitati. · Välismaa emmikrantlikus väljaannetes saatis Bulgakovi teoseid väga suur edu, kuid Nõukogude Liidus oli ta soovimatu nähtud. Tema loomingu paremiks Venemaal ilmus alles 1960-tel aastatel. Looming Bulgakov kirjutas följetone,näidendeid,jutustusi ja romaane.
,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
14.saj-eelrenessanss 15.saj-vararenessanss Antiigi mõju oli suurim arhitektuuris. Arhidektuurimurrang- Filippo Brunellschi. Edaspidi oli eeskujuks tema kavandatud Firenze toomkuppel.15.saj tähtsaimaks keskuseks Firenze. Madalmaades- Lisaks seinamaalile ka tahvelmaal, eriti portree, altarimaalid. Graafika kogus populaarsust. ,,Genti altar" Jan van Eyck(Putini näoga mehe maal). Hieronymus Bosch-sürrealist, palju religioosseid, allegoorilisi pilte erootiliste detailidega (grotesksed, satiirilised) 16.saj.kõrgrenessanss Uueks keskuseks sai Rooma. Peetri kirik( Bramantle- Michelangelo). Püha õhtusöömaaeg.-"Üks teist reedab mind". Da Vincil õnnestus erinevaid karaktereid liita maaliliseks tervikuks. Algul viljeles ta freskomaali, aga need ei säilinud hästi. Looming oli väikehulgaline. Raffael oli loov talent, maalis harmoonilisi madonnapilte. Viis ellu renessansi ideaali, ilusad inimesed ilusas keskkonnas. Tuntuks sai monumentalistina.
*Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast *Oli tähtsaimaid Venemaa moderniseerijaid, orienteerus Lääne-Euroopale Vene kirjandus XVIII sajandil *Trükiti raamatuid *Trükiti õpikuid *Trükikunst jõudis Venemaale juba XVI saj keskel *1703. esimene vene ajaleht ,,Vedomosti" *1703- hakati ehitama Peterburi linna (pealinnaks 1712) *1724 loodi Peterburi Teadiste Akadeemia
pärast. Tutvus Balakireviga ja pühendus koos temaga tõsisele muusikale. Rahaliste raskuste tõttu hakkas ametnikuks. Samal ajal töötas oma esimese ooperi ,,Salambo" kallal. Suri oma 42. sünnipäeval alkoholismist tingitud epilepsiasse. Looming Alustas entusiastlikult mitmeid projekte, kuid vähesed viis lõpule. Teoste ainestik sageli ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Teda huvitas talupoja saatus. Rahvaluulet kasutas palju. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Tal on kolm suurt ooperit ,,Boriss Godunov" (selles lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi), ,,Hovanstsina" ja ,,Sorotsinski aastalaat". Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Peamised zanrid Rahvuslik ooper Klaveriteosed Laulud(,,Kirp'', ,,Vaeslaps'') Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov" 1872 soololaulude tsükkel "Lastetuba"
,,arabeskid" . '35a algab vene naturalism. '36a ilmub ,,revidents". Elu kõige tähtsam teos: romaan ,,surnud hinged", novell ,,sinel", jutustus ,, tarass bulba (1841)" ,,portree (1842)" ,,Õhtud" ,,Arabeskid" ,,Mirgorod" ,,Surnud hinged" ,,Tarass bulba" Peterburi jutustused Elujaatav hoiak, poeetilised kirjeldused, inimesed Kirjeldused satiirilised, grotestsed.. inimene on on vabad, avatud silmapiir, tegevuskohad küla, jõe ahistatud, tegevuskohaks: linn või siseruumid, kõik kaldad, elu on loomulik ja vaba, inimene on on võlts, inimene on bürokraat, ametnik väärtused: kangelasmeelne, väärtused : uli,jõud, armastus, näilised, raha, karjäär, ordenid, inimsuhete asemel julgus, vaprus, kodumaa armastus suhted inimeste valitseb egoism, puuduvad tõelised armusuhted vahel : sügavad ja avameelsed
Hindemith leidis, et helilooja peab kirjutama nn tarbemuusikat (Gebrauchsmusik), mida saaksid asjaarmastajad esitada kodudes ja koolides. Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju (harmoonia,
Anton Tsehhovi humoristlikud ja satiirilised novellid Aastast 1880-1888 Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal. 1879 lõpetas gümnaasiumi ja astys Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ülikooliõpingud on kajastunud ka mitmetes teostes. Kirjanduslikku tegevust ajendas perekonna majanduslik kitsikus. Tsehhovi humoristlikud novellid minetavad kiiresti oma meelelahutusliku laadi. Need on lõbusad ja äärmiselt teravmeelsed, kuid Tsehhovi elu-ja inimestekäsitlus kujuneb juba
Segane aeg: 1)teeb rahva õnnelikuks, romantiline 2)kohutav, eirab probleeme, kurb. Kirj teose, mida peetakse suure kirjaniku languseks aastal 1847- ,,Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega". Haigestub vaimuhaigusesse ja sureb 52.aaastal. ,,Õhtud külas Dikanka lähedal" ,,Arabeskid" Peterburi jutustused ,,Mirgorod" ,,Surnud hinged" ,,Tarass Bulba" *elujaatav hoiak *kirjeldused on satiirilised, *poeetilised kirjeldused grotesksed *inimesed vabad *inimene on ahistatud *silmapiir avar *tegevuskohaks linn v siseruumid- *tegevuskohad- külad, kui värskes kabinet, korter õhus siis jõekallastel *kõik on võlts *elu loomulik, vaba *inimene ametnik, bürokraatiast *inimene on kangelasmeelne sõltuv *väärtused on jõud, ilu, julgus, *väärtused on näilised raha,
Orkestri teostest tähtsamad on ,,Öö Madriidis", ,,Aragonia Jota". Romansid on laulvad ja romantilised ja neist tuntumad on ,,Lõoke" ja ,,Ma meenutan üht kaunist hetke" Modest Mussorgski (1839-1881) Tema muusika teemad on seotud talupoegadega ja rahvalauludega. Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalzanr on domineeriv zanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu. Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid. Ta on kirjutanud mõned ooperid nagu ,,Boriss Godunov", ,,Naisevõtt", ,,Hovanstsina". Kuid tema kuulsaim teos on instrumentaal klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt", mille ta kirjutas 1874. aastal. Satiirilistest lauludest tasub ära märkida teose ,,Kirp",
Hurdale asuvad Põlvas ja Tartus. · Jakob Hurda bareljeef asub Otepää kirikus. · "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" · Köler (18261899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. · Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. · Csise Jaani kiriku altarimaal Johann Köler (1858) · Eduard Bornhöhe (18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus
poliitika teemadel.1726 tegi ta satiirilise graveeringu peanimister Robert walpole-st (The Punishments of Lemuel Gulliver) Ta maalis ka maale mis edastasid moraalset lugu. Nägu näiteks The Harlots Progress (1732), The Rake's Progress (1733-35) ja Industry and Idleness (1747). 1730-nentateks aastateks oli ta tuntud kunstnik. 1724, A Just View of the British Stage Teda huvitas tänava olustik ning talle meeldis teha erinevatest inimestest skitseeringuid.Tema varajased tööd olid satiirilised nägu näiteks The Lottery (1724); The Mystery of Masonry brought to Light by the Gormogons (1724); A Just View of the British Stage(1724); Masquerades and Operas (1724).1726a valmistas ta 12 suurt graveeringut tellimustööna Samuel Butler's Hudibrasele.Ning ta hindas neid oma parimateks raamatu illustratsioonideks. The Assembly at Wanstead House. Earl Tylney and family in foreground
kasutamine ja traditsioonilise harmoonia eemaletõrjumine kutsus tolleaegsete muusikute seas esile terava kriitika ning loomulike kõneintonatsioonide kasutamine ooperites lõi suure vastuolu tolle aja konventsioonidega(selge eristusjoon retsitatiivi ja aaria vahel) Mussorgski teosed kriibivad kõrva ebatavaliste kõlavärvidega. Mussorgski elu ja loomingu motoks: Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks. Muusika on allutatud sisule. Teemad elulised, sageli satiirilised. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia. Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile. Harmoonia on ebareeglipärane. Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid(Soololaul ´´Kirp´´) 2.2 Elulugu Modest Petrovits Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus Karevo mõisas. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta lõpetas junkrukooli 1856 Peterburis(vt. pilt 8). Karjääri alustas ta kui ohvitser keisriarmees. Kuid
armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega. Ette kandis koor, kes laulis, tantsis. Hümn, ood, epiniikoin. Esindajad: 1)Tyrtaios- teemad vaprus, sõjalised vägiteod, poliitika, häbivääristas reetmist, argust, kirj marsilaule 2)Anakreon- õukonnalaulik, luuletas veinist, lõbusatest armuseiklustest, kaunitest naistest, jõudeelust. Kirjutas jumalate auks hümne. Eleegiad, epigrammid. 3)Gaius Gatullus- satiirilised luuletused 4)Sappho- koondas enda ümber tütarlapsi, kellele õpetas kombeid, muusikat, luulet, tantsu. Osa luulest pühend vennale, tütrele. Pühendas abiellunud tütarlastele. Luues väljendas õnne, igatsust, südamevalu. Säilinud kaks tervikluuletust, katkendeid, õnnetu armastuse tõttu enesetapu 5)Alkaios- poliitiline luule, võitlusluule, armastusluule, hümnid jumalatele, veini ülistamine.
See ei saanud valmis ning veidi enne surma, depressioonis, põletas kirjanik ka käsikirja) 8. Ivan Andrejevits Krõlov · 13. veebruar 1768/1769 -21. november 1844 (Tema eluloost pole palju teada ja tihti kaheldakse selleski, kas ta sündis 1768. või 1769. aastal. 13.veebruaril Moskvas ja suri 21. novembril 1844 Peterburis) · Mälestussammas(Talle on püstitatud mälestussammas Peterburi Suveaias) 9.Krõlovi looming · Draamad ja satiirilised komöödiad (Ivan Krõlov alustas kirjutamist draamade ja satiiriliste komöödiatega. Ta andis välja satiiriajakirja Potsta duhov aastal 1789, koos radikaalsete literaatidega satiiriajakirju Eritel, aastal1792 ja Sankt- Peterburskii Merkurii, aastal 1793. · Valmid(19. saj alguses sai I. Krõlov tuntuks valmikirjanikuna. Esimene kogu oli aastal 1809 23 valmiga, mis pälvis kiirelt tunnustuse. Väga menukad olid ka järgmised valmikogud. I
Pärast seda hakkas tema loomingu viljakaim ajajärk. · Wilde armastas kirjutamise lõpetada nii-öelda ühe sõõmuga ja nii on tema teosed suhteliselt väikesed. · Pariisis lõi ta luuletuse ,,The Harlot's House" ja näidendi ,,The Duchess of Padua", mille ta lõik kindlale näitlejale, kes seda nõrgaks pidas ning näidend ise oli ka edutu. · Wilde muinasjutud on kogutud proosaraamatutesse ,,The Happy Prince" ja ,,A house of Pomegranats". · Satiirilised novellid: ,,Lord Arthur Savile's Crime". · 1890.aastal ilmub ,,Dorian Gray portree" · Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A woman of no Importance" (1893), ,,The Importance of Being Earnest" (1984) ja ,,An Ideal Husband". Nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. · Wilde oli moejünger, võluja, sübariit, maiasmokk, kunstnik, kunsti toetaja, kirjanik,
vaimustusega omaks revolutsioonilised ideed. Reaalsed kunstivaated. Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.
tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud · Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle- euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja-püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid mõjuvad kaunis kalgilt, neis petetakse,
Carmina Burana loomisega 1937 oli Orffi muusikastiil välja kujunenud. Orff oli rahvusvahelise autoriteediga ja väga kuulus helilooja. Tema Schulwerk on tõlgitud rohkem kui 16 keelde. Alates 1961 juhatas Salzburgis Orffi instituuti "Mozarteumi Akadeemias. " Suri 1982 Münchenis. "Carmina burana" 1934-36 aluseks 13.saj. rändüliõpilaste ja nende õpetajate rändmunkade luulekogud, mis leiti Baieri Alpides asuvast Benediktbeuerni kloostrist. Kogumikus on moraal-satiirilised, armastuse,- joogi- ja mängulaulud. Sellest hargneb sümboolne elukarusell, mida raamib süngelt suurejooneline saatusekujund - Fortuna imperatrix mundi - saatus , maailma valitseja. Teos on ladina ja keskülem saksa keeles. "Schulwerk" on pedagoogiline kogumik, mis pakub musitseerimisvõimalusi laulu alal, rütmipillidel, plaatpillidel, plokkflöödil, hiljem lisanduvad ka klaver ja keelpillid. Selle teosega pani Orff aluse originaalsele õpetussüsteemile, kus on ühendatud kõne,
Paljude tema teoste keskne teema on õigusteta talupoja saatus. Mussorgski helikeel on väga piltlik (ooperites kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, kirikukellade ehedad tämbrid jne), ta kasutab palju kõneintonatsioone. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne ta eiras rangeid harmoonia reegleid. Looming põhineb rahvalaulu elementidel- kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Teosed on satiirilised ja sotsiaalsed. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: ,,Vaeslaps", ,,Hällilaul Jerjomuskale", ,,Kalistrat", ,,Seminarist", populaarseim on ,,Kirp" (õukonna 7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad
14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid. Arvo Valton: „Kaheksa jaapanlannat“ – satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume („Viimne reliikvia“). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat. 15. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi laine, följetonistlik proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism.
TUNNIKONTROLL NIMI Kustuta ära valed vastused 1. Byron on sündinud a) Londonis b) Pariisis c) Sotimaal 2. Luuletuses "Laps olla muretuna veel" jutustab autor a) reisist Hispaaniasse b) lapsepõlvest Londonis c) lapsepõlvemälestustest Sotimaal 3. Byroni luuletused on a) lüürilised b) satiirilised c) sürrealistlikud 4. Byron kirjutas poeemid a) "Childe Haroldi palveränd" b) "Metsavaim" c) "Korsaar" 5. Ida-poeemide läbivaks teemaks oli a) eksootika b) kaasaegne Venemaa c) Inglismaa loodus 6. Byroni kangelane on a) uhke üksikmässaja b) pessimist c) melanhoolne unistaja 7. Byroni lähedaseks sõbraks ja mõttekaaslaseks oli a) Heine b) Goethe c) Shelley 8. Byron on kirjutanud värssromaani
Pulmalaulud Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. JUTUTRADITSIOON Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle-euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja- püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid
aastal vähemalt ühe vähenõudlike lugejate maitse järgi loodud romaani. ,,Mul ei ole muusat," kuulutab ta avalikult. ,,See tähendabki olla professionaalne kirjanik." Üks meeldejäävamaid kujusid romaanis on hädafilosoof Francis Marloe, kelle järelsõna on hiilgav paroodia kõlupäiste Freudi järgijate psühhoanalüütilistele oopustele. Nagu Murdochi romaanides üldse, nii põimuvad siingi traagilised ja satiirilised, dramaatilised ja koomilised elemendid, kohati balansseerib kirjanik lausa melodraama ja kriminaalromaani piirimail. 8 LÜHIKE ÜLEVAADE SISUST Bradley Pearson on minategelane. Toimunu ajal on ta 58 aastane. Ta on väga kinnine ja enesesse tõmbunud mees. Kohati tundub Bradley lausa külma ja ükskõiksena. Näiteks kui tema õde sureb, siis ei mõtlegi ta tagasi sõitmisele, vaid tunneb rõõmu Julianiga olemise üle
Carmina Burana loomisega 1937 oli Orffi muusikastiil välja kujunenud. Orff oli rahvusvahelise autoriteediga ja väga kuulus helilooja. Tema Schulwerk on tõlgitud rohkem kui 16 keelde. Alates 1961 juhatas Salzburgis Orffi instituuti "Mozarteumi Akadeemias. " Suri 1982 Münchenis. "Carmina burana" 1934-36 aluseks 13.saj. rändüliõpilaste ja nende õpetajate rändmunkade luulekogud, mis leiti Baieri Alpides asuvast Benediktbeuerni kloostrist. Kogumikus on moraal-satiirilised, armastuse,- joogi- ja mängulaulud. Sellest hargneb sümboolne elukarusell, mida raamib süngelt suurejooneline saatusekujund - Fortuna imperatrix mundi - saatus , maailma valitseja. Teos on ladina ja keskülem saksa keeles. "Schulwerk" on pedagoogiline kogumik, mis pakub musitseerimisvõimalusi laulu alal, rütmipillidel, plaatpillidel, plokkflöödil, hiljem lisanduvad ka klaver ja keelpillid. Selle teosega pani Orff aluse originaalsele õpetussüsteemile, kus on ühendatud kõne,
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
Humoristlikluul-d: Kuningajutt; Suur maalritöö 1979 ,,Krõlli- raamat" kogu 1979 ,,Oma olemine, turteltulemine" Talve luul-d: ,,Pika kelguga laulud", ,,Nääripähklid" 1974 ,,midrimaa" kogu, varasem luule 1983 ,,Suur suiselepapuu" kogu, hilisem luule Heljo Mänd 1957 ,,Oakene" värsid kõige väiksematele 1958 ,, Tarkus tuleb tasapisi" 1958 ,,Pidu vihma ajal" värsslugu 1961 ,, Silm juhib sammu" kooliealistele lastele kogu, satiirilised luuletused: telefonitõbi; Närilised; kaks vedamikku 1965 ,, Vikerkaare all" kogu 1967 ,,Ringmäng" kogu Luul-d: Hiire hüppamine; Karujõmmi unelaul; Tihni-Tähni; Ega ma ei sega? 1958 ,,Metsalilled" kogu 1969 ,,Mere taga, metsa taga" 1970 ,,Jorrupõrnikas" 1971 ,,Seitse paid" 1973 ,,Pillerpall" valikkogu 1973 ,,Linalakk ja Rosalind" valikkogu 1976 ,,Tuulekassid" 1981 ,,Luuleveski" Kaks viimast rahvalaulu poeetikat kasutatud
William Kent, kes on tuntud kui inglise pargi rajaja. Kent rõhutas, et looduses pole sirgjooni. Inglise park oli väga juhuslik, üksikud puud või puuderühmad. Hoolikalt pügatud muru, looklevad teerajad. Basseine pole, on olemas ojad, purskkaeve pole, selle asemel on looduslikud kärestikud ja kosed. Maalinkunst Kõrgtasemel kunst elustus 18.saj. Sellest ajast tuntuim kunstnik on William Hogarth, tema eeskujuks oli madalmaade realistlik kunst. Maalid on jutustavad ja satiirilised. Ta kritiseeris kõike mis oli taunitav. Õlimaalid ja vasegravüürid. Kuulsaim pildisari ,,Moodne abielu". Selles sarjas näitab ta, et raha pärast kokkulepitud abielud lõppevad katastroofiga. Ta on väga detailitäpne, kuid jääb maaliliseks. 18.saj II poolel töötab inglismaal rida portretiste, kelle looming sarnaneb rokokooga. Pastelsed toonid, kujutatud läbi õhu. Portreed erinesid prantslastest täielikult. Inglismaal teovõimelised, loomulikud ja väärikad isiksused. Tuntumad
naabritele reparatsioone. Frigyes Karinthy (1887-1938) kirjanik, luuletaja, ilukirjanduse tõlkija, kriitik, XX sajandi humoristliku kirjanduse rajaja · Eesti keeles ilmunud: Palun, härra õpetaja! · aastast 1908 publitseerib Nyugatis , valmistus õpetajakutseks, aga tema huvid jagunesid juba noorpõlves kirjanduse ja loodusteaduse vahel · erakordselt mitmekülgne ja omapärane kirjanik, kõige parema huumoritajuga kirjanik · satiirilised romaanid, jutustused ja artiklid: kodanliku ühiskonna silmakirjalikkuse, tüüpide ja tavade naeruvääristamine Tuntud teosed - jutustustekogu: Kapillaar kirjanduslike paroodiate kogu: Nii kirjutate teie - Reis ümber minu pealuu Mihály Babits (1883-1941) luuletaja, proosakirjanik, ilukirjanduse tõlkija, kirjandusteadlane, Nyugati toimetaja : Kurgkaliif .. 1919. aastal lühemat aega Budapesti ülikooli kirjandusprofessor
Hispaania ja Euroopa kirjanduse suurkujud. Gongora oli peamiselt luuletaja, teised olid rohkem mitmekülgsemad. Ajaliselt on kõige varasem Gongora. Oli vaimuliku ametis oma kodulinnas Cordobas. Oli Madridi õukonnas samuti preestriks. Eelistas elada endassetõmbunult. Mitte hoolida välisest näivusest ja ilmakärast- see oli tema peamine filosoofia. Tollased suurimad luuletajad ei olnud üheplaanilised: mitte ainult lüürilised luuletajad, vaid ka satiirilised. Samuti pilkeluuletused. Silva riim- silbid vahelduvad korrapäratult. Seega on vorm mõnevõrra vabam. Gongoro loob gongorismi. See on hästi hämar stiil. Gongoro tõlkimine on väga raske. ,,Soledades" on harukordselt keeruline. See kõik põhineb mütoloogial, mütoloogilised vihjed. Kaasaeg on läbi põimunud mütoloogilistest paralleelidest. Näitavad igavikulist momenti. 11.10.10 Suurimad luuletajad 17.sajandil: Gongora, Quevedo ja Lope de Vega.
anda inimese mõttemaailma. Esindajad on Tšehhov, Ibsen ja Strindberg. Sotsialistliku realismi draama – 20. sajand. Venemaal esindavad Gorki ja Majakovski. Ülistab riigikorda, veidi naiivne. Gorki ja Majakovski suudavad luua paar püsivat väärtust. Gorki „Põhjas“ – lugu vaeste öömajast, kellel kunagi on olnud hea elu, kuid nad on vaesunud. Mõjub ka kaasajas värskena. Majakovski on tuntud eelkõige luuletajana, on kirjutanud ka kaks näidendit: „Saun“ ja „Lutikas“. Satiirilised komöödiad, mis kritiseerivad bürokraatiat. VIII. Modernistlik draama – ühelt poolt püsib realistlik joon, aga lisandub katselisi eksperimente. Pannakse sisse absurdidraama sümboolika. Brecht paneb alus eepilisele teatrile – oluline on vaataja analüüsivõime, mitte emotsioonid. Brechti tuntuim näidend on „Kolmebrossi ooper“ – lugu kurjategijast, kes tuleb igast loost puhtalt välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“
· Aktuaalse sisuga laulud · Moodsad tantsud (cancan, valss, galopp, polka) ja marsid, eeskuju võeti Pariisi varieteest Kerge sisuga operett aitas majanduslikult ja materjalistlikult orienteeritud seltskonnal peletada oma igavust ja hingelist rahutust. 1855 ja 67 korraldati Pariisis maailmanäitusi, kuhu tuli inimesi üle kogu maailma. Pariisi elu ja uut zanrit operetti hakati jäljendama ka teiste maades. Kui Pariisi operetti iseloomustavad satiirilised tekstid, siis Viini operetis oli esiplaanil laul ja valss ( F. Suppe "Ilus Galathea", J. Strauss "Nahkhiir", "Öö Veneetsias", "Mustlasparun"). Hilisromantikud 15 Caesar Franck (1822-1890), Anton Bruckner (1824- 1896), Johannes Brahms (1833-1897) kirjutasid põhiliselt mitteprogrammilist muusikat klassitsistliku vormi ja romantilise helikeelega.
Kentmanni saksa algkoolis õpetati arvatavasti nagu teisteski saksa õppekeelega algkoolides usuõpetust, saksa ja vene keelt, arvutamist, ilukirja ja laulmist. Selles algkoolis õppis Vilde üsna hoolikalt. Algkooliaastail luges Vilde oma tädimehe perekonnas nii eesti- kui ka saksakeelseid rahvaraamatuid. Iseäranis huvitasid teda reisikirjeldused kaugetest maadest, geograafilised, etnograafilised ja ajaloolised kujutised, ka Kreutzwaldi satiirilised jutustused ,,Reinuvader Rebane" ja ,,Kilplased", mis talle veidrate lugudena kauaks meelde jäid. Juba 1877. aastal püüdis Vilde pääseda Tallinna Saksa Kreiskooli, kuhu võeti vastu õpilasi, kes oskasid saksakeelset teksti laitmatult lugeda, etteütlusi kirjutada ja arvutada nelja põhitehte piirides. Eksamid saksa keeles läksid küll hästi ent nooruke kirjanik kukkus matemaatika eksamil läbi ja Kreiskooli ei pääsenud. Ei jäänud muud üle, kui tuli oma teadmisi matemaatikas 1878.
,,Moralia" On entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse tervet omaaegset teaduse valdkonda. ,,Paralleelsed elulood" 46st eluloost koosnev sari kus on paarikaupa esitatud kuulsate kreeklaste ja roomlaste elukäike millele lisandub nende võrdlus. 50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianos kirjutas umbes 80 teost mida iseloomustab satiiriline käsitluslaad. Sõlmis tihedaid sidemeid küünikute filosoofidega. Ülistuskõne ,,Kärbse kiitus" Sokraatilises zanris satiirilised dialoogid ,,Jumalate kõnelused" ,,Hetääride kõnelused" ,,Surnute kõnelused" 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Viis enam-vähem terviklikult säilinud kreeka romaani on: · Chariton (1. saj. eKr või pKr) ,,Chaireas ja Kallirhoe"; · Xenophon Ephesosest (2. saj. keskpaik pKr) ,,Ephesose lood" e ,,Ephesiaka"; · Achilleus Tatios (2. saj. lõpp pKr) ,,Leukippe ja Kleitophon"; · Longos (2. saj. lõpp3. saj. algus pKr) ,,Daphnis ja Chloe";
50. Millest kirjutas Lukianos? Lukianos oli süürlane, suurepärane kreeka keele tundja; laia haardega, teosed eetika, ajalugu, usund, kultuurilugu. Tuntud kui satiirik, ründas oma aja pahesid; kirjutas paroodiaid. Nimetatud ka sofistiks. · ,,Kärbse kiitus" - ülistuskõne kärbsele, hiljem jäljendatud; Homeros jt maininud oma teostes kärbest, kirjutab sellest · Ülejäänud teosed dialoogid. Satiirilised ja naljakad dialoogid. Oli irooniline kristuse suhtes, mis tollal tärkas ja levis. · ,,Jumalate kõnetused" · ,,Surnute kõnelused" · ,,Tõelised lood" - antiikajastu ulmeromaan, parodeerib kreeka romaani. Seal esineb seik nagu Kuule, allmaailma reisimine. Sarnaneb Aristophanesega. 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile?
Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku. Nad vihkavad ülevoolavaid tundeid, ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale tähelepanuvõimele ja asjalikkusele on nendega väga keeruline manipuleerida. Seetõttu nad teatud tüüpidega üldse ei klapi. Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks. Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja
hävis II MS-s Teine suund oli ekspressionistlik teater Lavastamist jätkas ka Max Reinhardt. (Trepi kujutamine, massistseenid - väga olulised ekspressionistlkus teatris) Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston , ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle
,,Brecht ilmub öösel" (1997) viimane suurem romaan. Leidlikult süzeehakatus Brechti ja Voolijoki kohtumisest, kust võtab ajaloolise teema. Draamalooming jätkub: ,,Huntluts" (1999) Lutsu tekstid, mis saavad imelikul viisil kokku. ,,Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) ilmub peale surma. Antiigist pärit klassikalise süzeesid kirjutas üle. 15. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Valton: Eesti modernismi tuumteos ,,Kaheksa jaapanlannat" (1968) satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Modernistlik esteetika ka ,,Õukondlik mäng" (1972). Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia"). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat, alustas novellidega. Alguses peale pidev ja palju kirjutav autor. Radikaalne zanrireeglite purustamine. 1970ndatel kirjutas ka suuri romaane, jutustusi, aforismikogusid, pisiproosat ja ka luulet.
vajadus kõnede pidamise ja kõnekunsti vastu. Ka kohtusaalis muutus seadusetundmine retoorilisest kohtukõnest olulisemaks. Deklamatsioon on nii- nimetatud meelelahutuskõne väljamõeldud teemal publiku lõbustamiseks. Tuntuim deklamatsioonide autor oli Libanios. Sofistikaga seotud autor oli ka Lukianos (2. saj pKr), kes kirjutas väga erinevates zanrites nagu jutustused, dialoogid, deklamatsioonid, satiirilised teosed, samas ka kristlust maha tegevaid pamflette. Üks kuulsamaid teoseid on ,,Tõelised lood", mida on peetud läänekirjanduse esimeseks ulmeromaaniks, kuna räägib sõjast kosmoses, reis kuule jne. Parodeerib varasemat ajalookirjandust ja eepikat ning kaasaegset kreeka romaani. Suur mõju humanistidele, nt Rotterdami Erasmusele. Kui muidu oli kreeka romaan tõsisesisuline, siis see oli irooniline paroodia. 93
Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku. Nad vihkavad ülevoolavaid tundeid, ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale tähelepanuvõimele ja asjalikkusele on nendega väga keeruline manipuleerida. Seetõttu nad teatud tüüpidega üldse ei klapi. Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks. Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja
üritasid Gongorat naeruvääristada. Sonett soneti tegemisest. Neiu Violanta palub tal soneti kirjutada. Sonetti on raske teha sest peab tegema neljakordseid ja kolmekordsei riime. 4-4-3-3. Lope de Vega ei olnud kõige hullem pilkaja, hullem oli Francisco de Quevedo (1580-1645) ajastu õks suurimaid luuletajaid, kuid teoseid on mitmekesisemalt. Proosateosed on tal tuntumad rahvusvaheliselt, on rohke kroteskiga, väga satiirilised. Oli üks suuremaid luuletajaid, kuulus õukonda, ka tema vanemad olid kõrgaadlikud. Jaan Undisk on kirjutanud teose näidendi "Quevedo", seda on lõpuks otsustatud ka lavastada, mis räägib Quevedo konfliktist tollase peaministriga Felipe IV valitsuse all. Tema teosed on väga mitmeplaanilised, ei ole ühtki kindlat teemat või zanri. Borges, kes on tuntud lühiproosaga, räägib Quevedost ning võrdleb teda Shakespeare'i ja teiste suurkujudega. 1620ndatel avaldatud proosateoseid on Quevedol
massikirjanduslik funktsioon. Kirjastused hakkavad mõtlema, millised tiraaze saab suurendada ja mida mitte. mudelproosa - modelleeriv proosa. mudeleid, mis eksperimentaalne modernsim - pisiked alad endale tekivad, võivad olla mitmeid. nt levivad üldised saanud. eksistentsimudelid. Ka satiirilised mudelid. psühholoogiline modernism - Undil kiire vahetumine. modernism - > postmodernism? kas modernismina Unt ei loobu psühholoogilisest aspektist sel ajal. Vaino kirjeldatu ei ole postmodernism? Tõenäoliselt on. Pinda Vahing alustab. Tulevad psühholoogilisse modernismi. valmistab ka hilisemateks muutusteks. följetonistlik proosa - õõnestuslik tendents. Tähendust omab rohkem. Mihkel Mutt "Hiired tuules" Leo Metsar
Suuremad plussid on iseseisvus, sõltumatus, julgus olla tema ise, terav tähelepanuvõime, asjalikkus, kriitilisus, äraostmatus, julgus näha asju ilustamata, vaid nii nagu need on. Neid ahistavad domgad ja traditsioonid kõige vähem. Sentimentaalsusesse nad ei lasku. Nad vihkavad ülevoolavaid tundeid, ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale tähelepanuvõimele ja asjalikkusele on nendega väga keeruline manipuleerida. Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks. Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja. Väärtustatakse kontaktitust kõige rohkem
sajandi menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842). rahvavalgustuslikult oluline veel ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849) sisaldades lugemist kosmosest, aurulaevadest, raudteest, võõrmaadest, taimedest. Lisaks rahvavalgustuslike ja õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II). Jutuloomingus tugevama osa moodustavad kalendrites ilmunud allegoorilis-satiirilised jutud. Teise rühma moodustavad romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud. Luuleloomingust kerkivad esile rahvaluuletöötlus, hilisemast oluline elamuslik pühendusluuletus Koidulale. Rahvajuttude töötlemist alustas 1840. aastal. Eesti proosa arengut peegeldavaks teoseks 43 muinasjuttu ja 18 muistendit sisaldav esinduslik kogu ,, Eestirahva Ennemuistsed jutud" ,,Kalevipoeg" - Kreutzwald tegi Faehlmanni idee teoks. 1853. aastal esitas eepose käsikirja ,,Alg- Kalevipojana"
Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17. sajandil on teemaks õnnetu armastus. Romantismiajal kalmistueleegia. Epigramm. Lühike luuletus. Alguses tähendas pealdisteksti mälestustahvlitel, kingitusel, hauasambal. Hiljem lisandusid satiirilised jooned. Väga oluline on puänt. Eepikale on pühendatud Mihhail Bahtini tööd. Kristeva ja Todorov, kes siirdusid läände, olid põhilisteks Bahtini propageerijateks ja moodustasid prantsuse Pariisi semiootika koolkonna. Bahtinil on mitu romaanile pühendatud uurimust. Artikkel ,,Eepos ja romaan", 1940, avaldati 1960. aa. Romaaniteooria rajaneb dialoogia ja 7 karnevali mõistetele
m�jutanud Adriaen Brouwer, aga kunstnik maalib ka rannastseene ning piibli- ja m�toloogiaainelisi t�id. 1634. aastal viibis Cornelis Utrechtis oma venna Herman Saftleven noorema juures. Koos hakati maalima tallide interj��re, mis oli talupoegade �anris uueks teemaks. 1637. aastal asus Cornelis Rotterdami, kus temast sai 1667. aastal P�ha Luuka gildi dekaan. Saftleveni k�ige isiklikum panus hollandi maalikunsti oli p�rguteemade kujutamine. Kunstniku satiirilised ja allegoorilised teosed olid ��rmiselt innovatiivsed. Eriti meisterlik oli Saftleven loomade maalimises. Ta kujutas neid tihti toimekate tegelastena, kellel oli varjatud allegooriline roll. H�sti tuntud on ka Saftleveni musta kriidiga tehtud joonistused �ksikute figuuridega, enamasti noorte meestega, v�i sket�id loomadest, kus ilmnevad Savery m�jutused. Temalt on kokku s�ilinud umbes kakssada �limaali ja viissada joonistust.
Ilmalik kirjandus hakkab üha enam arenema. Isegi agiograafiline zanr muutub ilmalikuks. Seda zanri on nüüd kasutatud inimese eluloo kirjeldamiseks. ,,Preester Avvakumi elulugu" 1673. oli ühe kirikulõhe tegelase autobiograafia. See oli väga oluline pöördemoment. Inimene väärtustab oma elu samale tasemele pühakute eluga. Enne salati individuaalsust. Inimesel on kõige tähtsam tema hingeelu. Avvakum oli kirikulõhe toimumise juures üks tähtis tegelane. Hakkab arenema proosa ja satiirilised jutustused, aga samas ka luuletraditsioon. Luuletraditsiooni algatajaks oli Valgevenest pärit munk Polotski Simeon ja tema õpilane Silvestr Medvedev. 18. sajandil see traditsioon ei katkenud. Väga paljud kirjutasid ümber tekstid ja traditsioon elas kaua elab veel praegugi (eriti vanausuliste seas). 18. veebruar 2009 Vanavene kirjanduse arengujooni Vanim slaavi tähestik on glagolitsa, hilisem on kirillitsa. Ka 19. saj kirjutati veel ümber
Peale naistelehe toimetamist algab W'i elus tema loomingu viljakaim ajajärk. Pariisis oli ta loonud luuletuse «The Harlot's House», näidendi «The Duchess of Padua», vähemate artiklite kõrval ilmusid tema esimesed proosaraamatud «The Happy Prince» (1888) ja «A House of Pomegranates» (1891), kuhu kogutud tema muinasjutud; «Intentions» filosoofilis-kriitilised esseed, ja «The Portrait of Mr. W. H.» ning «Lord Arthur Savile's Crime» -- satiirilised novellid. 1891 ilmub "The Picture of Dorian Gray". Nüüd on ta kui kirjanik oma kuulsuse tipul. Aga tulunduslik seisukord on ikkagi kitsas. Sellepärast pöördub ta uuesti teatri poole, sealt on loota kõige ohtramaid sissetulekuid. Nõnda ilmub 1892 «Lady Windermere's Fan», 1893 - «A Woman of no Importance» ja 1894 - «The Importance of Being Earnest», ja «An Ideal Husband» (1895). «Salome» (1893) kirjutas pr keeles, «A Florentine Tragedy» ja «La Sainte Courtisane, or the
annaabi.ee 
