Modest Mussorgski (1)

Abja Gümnaasium
MODEST MUSSORGSKI
Referaat
Koostaja : Sigrite Laidmets
XI klass
Juhendaja : Kadi Kask
Ülemõisa 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. ROMANTISM 4
1.1. Romantism muusikas 4
2. MODEST MUSSORGSKI 6
2.2. Looming 7
2.2.1. Tähtsamad teosed 8
2.2.2. „Pildid näituselt“   8
2.2.3. Ooper „ Boriss Godunov “ 9
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD MATERJAL 13

SISSEJUHATUS

Gümnaasiumis õppima hakates sai üheks minu õppeaineks ka muusikaajalugu. Nüüdseks olen seda täpsemalt tundma õppinud 2 aastat ja järg on jõudnud romantismini Venemaal. Kuna sealt on sirgunud väga palju suuri romantismi heliloojaid, otsustas õpetaja, et oleks aeg ka selles õppeaines referaat teha. Ta jaotas klassi kaheks ning andis kummalegi poolele ühe nime- kas Rimski -Korsakovi või Mussorgski. Mina sattusin sellesse klassipoolde, kus saadi teemaks just see viimane. Nii ma asusingi vabat aega otsima, et töö valmis teha.
Algatuseks oli tarvis mõelda, mida ma täpsemalt referaati sisse tahan panna. Kuna Mussorgski kohta on eesti keeles raske piisavalt palju materjali leida, otsustasin kõigepealt tutvustada romantismi üldiselt ning seejärel romantismi muusikas. Siis hakkasin materjali helilooja kohta otsima. Väga raskeks see ei osutunudki ning leidsin piisaval hulgal teavet tema eluloost, lomingust ning kirjeldasin ka kahte tema suurteost- „Pildid näituselt“ ja „Boriss Godunov“.
Loodan, et nii nagu mina ise, saavad ka teised siit referaadist palju huvitavat teada ning soovin head lugemist...

1. ROMANTISM

Romantism on kunsti ( arhitektuur , kirjandus, kujutav kunst , muusika , teater, kino ) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism , ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Olevikupõlgus võis põhjustada ka feodaalse reaktsiooni (näiteks restauratsiooni) pooldamist. Siit tuleneb ka see, et romantikud armastavad erakordseid olukordi ja fantastilisi kujusid . Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse ja sotsiaalse korraldussüsteemi ja poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga , romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku.

1.1. Romantism muusikas

Muusikas on romantism umbes 1820–1880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell "), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid (" Faust ", "Tristan ja Isolde "). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkis vokaal - ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale , rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.

2. MODEST MUSSORGSKI

Mussorgski sündis 21. märtsil 1839. aastal Pihkva kubermangus Karevo mõisa mõisniku perekonnas. Esmase klaverimänguoskuse sai ta emalt, kes oli suurepärane pianist . 1852 astus Mussorgski kadettide kooli, kus noortele seltskondliku lihvi andmiseks õpetati ka klaverimängu. Nelja aasta pärast alustas ta teenistust kaardiväeohvitserina, kuid olles teenistuses Peterburis, kohtus ta heliloojate Nikolai Rimski-Korsakovi ja Mili Balakireviga. See juhuslik kokkusaamine muutis kardinaalselt Mussorgski edasist elu. Ta lahkus 1858 a. sõjaväest ja õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures. Suures osas oli ta siiski iseõppija ning heliloojana debüteeris ta 1890. aastal. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Stassov on öelnud: „Mussorgski looming on terve ookean Vene elu ja Vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi“.
Kuni 1861. aastani sai Mussorgski rahulikult muusikale pühenduda, kuna elatus mõisast saadavatest tuludest. Oma mõisa kinkis ta vennale. Tingimuseks pidi vend talupojad pärisorjusest vabastama. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga helilooja majanduslik seis ning ta oli sunnitud ametnikuna elatist teenima . Musorgski majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma vennast ja sõpradest ning veetis üha rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalist ja filosoofilist kirjandust ning kõik see koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõekspidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine, ei süüdistanud helilooja seda reformi oma ebaõnnes, vaid vastupidi, oli ka ise pahempoolsete vaadetega.
Aina rohkem suurenes Mussorgski realismitaotlus („Tahan kujutada elu ilma kassikullata!“) ning tung tuua muusikasse midagi täiesti uut. Ooper „Boriss Godunov“ triumfaalne esietendus 1874 . aastal andis heliloojale uut loomingulist energiat, mille tulemusena valmisid mitmed silmapaistvad teosed. Musorgski majanduslik seisukord oluliselt aga ei paranenud ning tema varajase surma (nädal pärast 42. sünnipäeva) põhjuseks 28. märtsil 1881. aastal sai alkoholism . Ta jättis endast maha rea lõpetamata teoseid, mida Nikolai Rimski- Korsakov hiljem töötles ja täiendas.
Ta oli koos Nikolai Rimski-Korsakovi, Aleksandr Borodini ja Cesar Cuiga vene heliloojate ühenduse „Võimas Rühm“ liige, mis 1860ndate aastate alguses Mili Balakirevi eestvedamisel andis lühikese ajaga hindamatu ja teedrajava panuse vene rahvusliku muusika sündi. Sealjuures tõsteti esile originaalsus ja geniaalsus, sest kõrvuti Balakireviga oli just Mussorgski see, kes vihkas igasugust akadeemilist haridust. 1870-ndatel võimas rühm lagunes ja liikmed hakkasid omaette tegutsema.
Mussorgski muusika puhul on kummaline see, et vaid üks tema teos on kuni viimase ajani kõlanud sellisena, nagu ta selle kirjutas: „Boriss Godunovi “ on tavaliselt esitatud Rimski-Korsakovi täielikult ümber kirjutatud ja ümber seatud versioonis ning „Pildid Näituselt“ on ikka veel rokem tuntud Raveli kirevas orkestratsioonis.
Tänapäeval on publik märksa rohkem avatud Mussorgski küllalt karmiilmelisele orkestratsioonile ja isikupärasele harmooniale. Inimesena oli ta küllalt omaette hoidev ja viimaste aastate loomele heidab sünge varju tema alkoholism.
1964 aastast korraldatakse Mussorgski-nimelist lauljate võistlust.
Muusorgski elu ja loomingu motoks: „Elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks.“

2.2. Looming

Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Erilist huvi tundis helilooja Venemaa ajaloo ning tsaarivõimu telgitaguste vastu. Paljude tema teoste keskne teema on õigusteta talupoja saatus. Mussorgski helikeel on väga piltlik (ooperites kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, kirikukellade ehedad tämbrid jne), ta kasutab palju kõneintonatsioone. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne – ta eiras rangeid harmoonia reegleid. Looming põhineb rahvalaulu elementidel- kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Teosed on satiirilised ja sotsiaalsed. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: „ Vaeslaps “, „Hällilaul Jerjomuškale“, „Kalistrat“, „Seminarist“, populaarseim on „ Kirp “ (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid „Boriss Godunov“ ja „Hovanštšina“ (selle lõpetas Rimski-Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus . Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga.
„Sorotšintsõ aastalaat “ on lüürilis- koomiline olustikuooper, mis esietendus aastal 1917. Selle teose lõpetas Cui. Sealt on pärit fantastiline orkestripilt „Öö lagedal mäel“, mis on tõeliselt deemonlik nõiasabat.
Ulatuslik on Mussorgski sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming (üle 60 laulu). Tuntud on tsüklid „Päikeseta“ (1874), „Surma laulud ja tantsud“ ( 1877 ) ja „ Lastetuba “ (1872).

2.2.1. Tähtsamad teosed

• 1869 ooper "Boriss Godunov"
  
• 1872 soololaulude tsükkel „Lastetuba“
  
• 1872–1880 "Hovanštšina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883)
  
• 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt"
  
• 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta"
  
• 1874–1880 "Sorotšinski aastalaat" (César Cui lõpetas selle 1916)
  
• 1877 soololaulude tsükkel "Surma laulud ja tantsud"
  

2.2.2. „Pildid näituselt“  

Idee teose „Pildid näituselt“  kirjutamiseks sai Mussorgski oma sõbra, maalikunstnik ja arhitekt V. Hartmanni akvarellide ja joonistuste näitust külastades. Mussorgski ise kirjutas teose klaveripalade tsüklina, mille aga hiljem seadis orkestrile kuulus prantsuse helilooja Maurice Ravel. Veelgi kaasaegsema, elektroonilisema variandi sellest teosest on loonud jaapanlane Isako Tomita.
Teoses on 10 osa, millest igaüks kujutab ühte pilti. Teos algab jalutuskäigu teemaga , mis kordub teoses pisut muudetud kujul 5 korda. See seob teose tervikuks, kujutab ( tinglikult ) jalutamist ühe pildi juurest teise juurde, kõlab veidi muudetud kujul viiel korral, esmalt esitab teemat trompet , hiljem kogu vaskpillirühm.
Osad jagunevad:

Gnoom

Vana kindlus

Tuileries´ aiad

Härjavanker

Munast kooruvate tibupoegade ballett

Rikas ja vaene juut

Limoges´i turg

Katakombid

Baba -Jaga onn( Majake kanajalgadel)

Kiievi Võiduväravad
Osas „ Rikkas ja vaene juut“ on komponeeritud kahe portree muljete põhjal. Ühel on kujutatud rikast teisel vaest poola juuti. Rikast juuti iseloomustab madal register ja võimukas kõla, vaest juuti aga kõrges registris ebalust ja abitust peegeldav muusika. Osas „Limoges` i turg“ annab helilooja väga kujundlikult edasi turu siginat- saginat, naiste lobisemist ja vaidlust. „Katakombides“ on  helilooja püüdnud muusikas edasi anda selle koha salapära ja kõhedust.

2.2.3. Ooper „Boriss Godunov“

Selle ooperi aluseks on Puškini samanimeline ajalooline draama . Esimene versioon (1870) lükati tagasi, kuna puudus primadonna roll. Pärast mitmeid parandusi ja täiendusi esietendus ooper 1874. aastal ja sellest sai vene liberaalse intelligentsi lipulaev. Oper pole lihtsalt lugu Borissi elust, vaid analüüsib heliloojale isikupärase sügava psühholoogilise läbielamisega selliseid igavesi teemasid nagu võim kuritegu , süü, vastutus.
Proloog 1.pilt. Moskvas Novo-Devitsi kloostri juures. Rahvas on kokku aetud, et paluda Borissi saada Venemaa tsaariks . Boriss viibib kloostris palvusel. Tema tsaarikssaamine on tegelikult juba otsustatud, kuid ta laseb end paluda, et teda ei kahtlustataks vägivaldses võimuhaaramises. Pärast mitmeid palveid jääb Boriss nõusse.
2.pilt: Borissi kroonimine Uspenski katedraalis. Kõlavad pidulikud helid; uue tsaari süda on aga murelik- ta aimab halba.
I VAATUS 1.pilt. Mungakong kloostris. Lavatsil vähkreb noor munk Grigori , laua taga istub kroonikakirjutaja Pimen, kes asub üles kirjutama seadusliku troonipärija Dimitri tapmise lugu, mille olevat korraldanud võimuahne Boriss Godunov. Ärganud Grigorit huvitab väikese tsareevitsi surm. Kui Pimen lahkub , ruttab ta käsikirja lugema. Nähes, et ta on ühevanune Dimitriga, tärkab temas mõte seda ära kasutada ja asuda Borissiga võitlusse trooni pärast.
2.pilt. Kõrts Leedu piiri lähedal. Sisse astuvad Moskva kloostrist põgenenud mungad Varlaam ja Missail ning nendega koos Grigori. Grigori küsib perenaiselt teed piirile. Ta saab kuulda, et kõikjal on valve , sest otsitakse Moskvast põgenenud munka Grigori Otrepjevit. Samal hetkel astubki sisse pristav, kellel on ukaas Grigori vahistamise kohta. Grigori asub kirjaoskamatu pristavi eest ukaasi ette lugema, pöörates enda tunnused Varlaami omadeks. Pettus ei õnnestu- Varlaam haarab ukaasi ja veerib sealt välja Grigori tundemärgid. Grigoril õnnestub siiski põgeneda.
II VAATUS. Kremlis tsaari eluruumides. Ksenja, Borissi tütar, nutab taga oma surnud peigmeest, amm lohutab teda.
Fjodor , Borissi poeg, joonistab Venemaa kaarti. Tuleb Boriss ja hoolitseva isana muretseb tütre pärast ja rõõmustab poja edukate õpingute üle. Jäänud üksi, valdab teda mure Venemaa pärast- kuus aastat on ta troonil olnud, kuid rahvas vaevleb endiselt vaesuses, näljas ja vaimupimeduses. Raske koormana rõhub teda ka süütunne tapetud tsareevitsi pärast. Veel rängemaks muutub hirm, kui ilmub talle ustav bojaar teatega vandenõust Borissi vastu. Sellest võtab osa ka vürst Šuiski, keda Boriss usaldas ja kes oli tsareevitsi kõrvaldamise korraldaja. Tuleb salakaval Šuiski ja räägib vale-Dimitrist, kes on Poolast teel Moskva poole ja tahab võimu haarata. Enesevalitsemist kaotav Boriss käsib Šuiskil vandega kinnitada troonipärija surma. Lipitsedes hakkab Šuiski kirjeldama koletut tegu. Borissi tabab meeltesegadus- kõikjal viirastub talle hukatud laps.Langenud põlvili, palub ta abi Jumalalt.
III VAATUS: 1.pilt. Poolas,Marina Mniszeki tuba. Neiu valmistub balliks.Tuleb jesuiit Rangoni ja keelitab Marinat, et see võluks Grigorit (Dimitrit) oma armukunstiga. Poolakad kavatsevad Grigorist teha Venemaa tsaari ja Rangoni kavatseb ettevõtmist siduda katoliku kiriku huvidega . Marina jääb nõusse, kui Rangoni on teda kirikuvandega ähvardanud.
2.pilt. Ball Poolas. Grigori ootab Marinat. Tuleb aga Rangoni ja lubab Grigorit aidata tsaariks saamisel, kuiGrigori järgib tema kui katoliku kiriku voliniku soovitusi. Tuleb Marina ja armastust teeseldes lubab saada Grigori naiseks. Armunud Grigori on valmis Poola vägedega Venemaa poole teele asuma.
IV VAATUS 1.pilt. Moskva,Vassili Blažennõi kiriku esine. Boriss on palvusel ja kui ta väljub, nõuab rahutu rahvas temalt leiba. Kerjus -lollike Jurodivõi nutab taga kopikat , mis poisid on temalt ära võtnud. Ta palub, et Boriss laseks lapsed hukata- nii, nagu juhtus tsareevitsiga! Jurodivõi tahetakse ära viia, kuid Boriss ei lase. Ta käsib lollikesel enda eest paluda. Jurodivõi aga keeldub, sest püha neitsi ei lubavat tal lapsetapja eest palvetada.Vapustatud tsaar lahkub.
2.pilt. Bojaaride istung Kremlis. Šuiski räägib Borissi meeltesegadusest. Tulebki tsaar ja kuuldes Šuiski sõnu, näeb taas viirastusi hukatud Dimitrist. Meeleheites Borissi jõud on otsakorral- ta laseb kutsuda poja, pärandab talle riigi ja sureb lootuses, et pojast saab Venemaale tark ja aus valitseja.
3.pilt. Metsalagendik Moskva lähedal. Talupojad on mässu tõstnud. Tahetakse üles puua kohalik bojaar ja kaks jesuiiti,kes saabuvad vale-Dimitri saadikutena. Nad pääsevad tänu vale-Dimitrile, kes saabub poolakate saatkonnaga ja suundub Moskva poole. Rahvas tervitab neid, kuid hakkab siiski mõistma, kellele Dimitri toetub. Prohvetlikult kõlavad Jurodivõi
sõnad: ”Voolake, kibedad pisarad , tuleb vaenlane , saabub pimedus!”

KOKKUVÕTE

Selline oligi minu referaat, kus rääkisin romantismist üldiselt ning süvenesin ka romantismi muusikas. Sain teada ka väga palju sellisest suurest Vene heliloojast, nagu seda on Mussorgski. Kõige rohkem meeldis mulle tema juures see, et ta ei süüdistanud oma halvas elujärjes pärisorjuse kaotamist, nagu paljud seda tegid, vaid toetas seda isegi. Mussorgski on tõesti huvitav inimene, kahju ainult sellest, et tema varajase surma põhjuseks sai alkoholism. Arvan, et kui tal seda pahet poleks olnud, oleks ta palju kauem elanud, kuid samas ei oleks ta kindlasti siis selline inimene olnud, nagu oli...
Loodan, et see referaat oli kasulik!

KASUTATUD MATERJAL

Van den Hoogen, Eckhardt; 2004. „Klassikalise muusika ABC“. Tänapäev
Kaldaru, Maris; 2006. „Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt II osa. Romantism. 20.sajand“. AS BIT
http://et.wikipedia.org/wiki/Romantis m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/voimas_ruhm_maarja.ht m
Microsft Word Document; Hairi „MODEST MUSSORGSKI OOPER ”BORISS GODUNOV” ( Puskini tragöödia ainetel ,Mussorgski libretto)“
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mussorgski_annaka.ht m
Powerpointi esitlus „muusika-slaidide-konspekt 2.doc“
Pildid:
http://www.koolielu.edu.ee/lgmuusika/voimas_ryhm_lynk.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Romantis m
Lisa 1.
Modest Mussorgski
Lisa 2.
Mussorgski junkrukoolis
Lisa 3.
Modest Mussorgski. Ilja Repini portree. 1881
16