MTX335 Zeitoper (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ajalugu - 20. sajandi euroopa ajalugu

5 VÄGA HEA

MTX335. 1920ndad aastad Saksa muusikateatris: Neue Sachlichkeit, Zeitoper.
Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin . Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse.
Enne I maailmasõda (1914-1918) võime rääkida hilisromantismist ja ekspressionismi esimesest lainest ( Richard Straussi “Salome” ja “Elektra”, Schönberg). Pärast Euroopa riike vapustanud ja suuri poliitilisi muutusi kaasa toonud I maailmasõda

tekkis vastuseis romantismile ja ekspressionismile, sooviti objektiivset, selge vormi ja korrastatud rütmiga muusikat ning võeti mudeliks barokk ja klassitsism ;

jätkus ekspressionistlik liin , ajendatuna sõjakoleduste ja –kannatuste üliemotsionaalsest kujutamisest.

Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks ( Stravinski , Poulenc jt), Saksamaal aga kasutati sel ajal mõistet uusasjalikkus – Neue Sachlichkeit. Seda suunda esindasid Hindemith , Kurt Weill (kes oli küll stiililiselt väga mitmekülgne), Münchenis Carl Orff . Hindemith leidis, et helilooja peab kirjutama nn tarbemuusikat (Gebrauchsmusik), mida saaksid asjaarmastajad esitada kodudes ja koolides .
Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree - ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised , neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid. Revüü on kabareega võrreldes suurejoonelisem etendus, võis olla mingi läbiv teema, mille külge “riputati” laulud, ansamblid ja tantsunumbrid.) Moodsad tantsud (shimmy, charleston, ragtime jt) jõudsid ka “tõsisesse” muusikasse (Hindemith, klaverisüit “1922”). Suur oli selle kõigega seoses jazzi mõju ( harmoonia , rütmid, vahel ka jazzbandi koosseis).
Vaimustuti ka tehnika arengust ning seda kasutati näit ooperilaval: valjuhääldid laval (et kaugusest kostvat muusikat või mingeid teateid edasi anda), grammofon laval sellele spetsiaalselt komponeeritud muusikaga, tummfilmi kasutamine ( Berg “Lulu”, mis iseenesest on küll ekspressionistlik ooper ).
Kõik need jooned ilmnevad ka muusikateatris. 1920ndatel ja 30ndatel hakati kirjutama oopereid, mille tegevus toimus kaasajal ning tegeldi moodsa elu probleemidega. Siingi oma ja meelelahutusmuusika , jazzi ning uue tehnika mõju. Eeskujuks Mozarti ooperid . Wagnerit, Verdit, Puccinit pigem parodeeriti. Üldse rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek ( Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt Brechtiga (songspiel „Mahagonny“, „Kolmekrossiooper“ – selle tegelased ja süžee oli võetud Händeli-aegsest inglise „Kerjusooperist“ 1728, mis tollal oli opera seria paroodia , ning ooper „Mahagonny linna tõus ja langus“).
b) ekspressionistlikku ooperit esindavad näit Bergi „Wozzeck“ ja „Lulu“. Berg tegutses Viinis , aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925.

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

areall Õppematerjali autor

kabaree berliin revüü maailmasõda neue ekspressionistlik opera

Sarnased õppematerjalid

pdf

Modernism ja muusikateater

Straussi ja C. Debussy mõju. • Järjest on suletud uksed. Judith (peategelane) palub hertsogil kinniseid uksi avada. • Viimase ukse taga on 3 naist – „hommik“, „päev“ ja „õhtu“. Judithist peab saama „öö“. • Freudistlik lähenemine – suletud uksed kirjeldavad mehe alateadvust. Kui naine proovib sinna tungida, jääb ta sinna vangi (Judith --> „öö“). 5. 1920. aastate teater ja ooperiteater, eriti Berliinis. Zeitoper. Uusasjalikkus (Neue Sachlichkeit). Hindemith (“Päevauudised”), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). Weill ja Zeitoper. Pärast I maailmasõda sai hoolimata Saksamaa lüüasaamisest ja majanduskriisidest 1920. aastatel kõige kiiremini arenevaks suurlinnaks Saksamaal Berliin. Just siin kandus uus, tempokas elutunnetus kiiresti ka muusikateatrisse. Enne I maailmasõda (1914-1918) võime

Muusika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk