"Hamlet" tegelaste iseloomustused Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halv...
erinevuse ja kauguse üksteisest. Välismaa kaupmehe ilmumisel ei põhjustanud ärevust mitte üksnes tema väline teistsugusus, vaid ka varjatud oht et võõras võib olla ebaaus ja kaval. Eelkõige suletud ühiskondades, kus kokkupuude kaupmehe dünaamilise kujuga tekitas vältimatult psüholoogilisi pingeid, reageeriti tõsiasjale,et kaupmehe kasum ei allu mingile kontrollile, nii,et seostati kõik tema juures avastatud parandamatud vead tema kuulumusega teise rahva hulka. Neid puudusi salakavalus, riuklikkus, valelikkus- oli juba hallidest aegadest peale kaupmeestele ette heidetud. Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu, soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teise nõrkus oma tugevuseks kõik need omadused muutsid selle ala võrreldavaks kõigist elualadest kõige võistluslikuma, spordiga. Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette näha, et märgata enne teisi
Luisa otsustab elust lahkuda ja saadab asjakohase kirja Rodolfole. Miller vabaneb vanglast ja loeb tütre kirja. Isa veenab teda enesetapumõtetest loobuma. Nad otsustavad külast lahkuda, kuid Rodolfo tulek takistab seda. Noormees tahab teada tõde. Joonud mõlemad mürki, kuuleb Rodolfo Luisalt intriigist, kuid mürk teeb oma töö ja nad surevad. /Tiit Made, Ooperimaailm/ Ooperi idee ja kirjaduslik alus: Cammarano tuletas Verdile meelde tema kunagist huvi Friedrich Schilleri draama "Salakavalus ja armastus" (Kabale und Liebe) vastu. Tegelased ja hääleliigid: Miller(Luisa isa erusõdur)Bariton Luisa-sopran Krahv Walter(luisa armastatu isa)- bass Rodolfo(alguses Carlo), Walteri poeg, Luisa armastatu- tenor Federica, lesestunud hertsoginna, keda tahab Walter enda pojale naiseks- contralto Wurm, Walteri sekretär, kes ihaldab ka Luisat-bass Laura, talutüdruk-mezzo-soprano Talupoeg-tenor 1849-esimene etendus I love you with a love that words can only express badly
ettenägelikkust, mõõdukust ja truudust. 11.-12.saj. Sageli sõja tegevus, mis on seotud müütide ja võlujõuga. 3."Laul minu Cidist"-Hispaanlased võitlesid mauride vastu. Seda nim. rekonkisaks 8.-15.saj. PEATEGELASED-Rodrigo Diaz Bivar. Vaenlased andsid talle hüüdnime Cid, mis tähendas isandat. Teenis Sancho II juures. Teenistus ideaalne. Hiljem Alfonso VI juures. Tema juures muutub teenistus pingeliseks. KARAKTER-tegelane on praktiliselt ideaalne. Cidi iseloomustab julgus, vaprus ja salakavalus ning enesekindlus. Ta oli ka eeskujulik isa. AUTORI IDEE-autor rõhutab peategelase hoolitsust oma lähedaste eest, kuid ka elumateriaalset külge. TEOSE ÜLESEHITUS-1.pagendus laul. 2.pulmalaua ja 3.Corpese laul. 4.Rüütliluule aeg, koht, teemad, sisu, liigid-10.-12.saj. Lõuna-Pr Provance'i maakond. /Olulisel kohal on armastuse ootus ja igatsus. Rüütel tunneb kiindumust aadli daami vastu, selleks võib olla ka kuninganna. Armastust käsitletakse õisatundega
Klassitsism esmaklassiline, parim. Elavnes avaliku kontserdi elu, tekkisid muusika ühingud. Tellijateks olid kõrkodanlus. Muusik ei pidanud enam olema õukonna teenistuses. 5. Mitmehäälne muusika klassitsismi ajastul: Homofiilne mitmehäälsus. 6. Instrumendid: Klaver, klavesiin. Pillid saavad tänapäevase välimuse. 7. Klassitsismi ajastu ooperi zanrid: Opera seria dramaatiline, väärtuste konflikt (tunded), ajalugu, julmus, salakavalus. NT: Gay ja Pepuschi ,,Kerjusooper". Opera buffa koomiline ooper, laulumäng, temaatika naeruvääristamine, laululised aariad, ansambli ja koori numbrid, olustikuline koomilise sisuga ooper. NT: Pergoles ,,Teenija käskjanna", W.A.Mozart ,,Figaro Pulm" Saksa Singspiel laulumäng, sündis 18. Sajandi keskel, tekkis iInglise ballaad-ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Enim mängitud Austrias. NT: W.A.Mozart
,,Dekameron" 1. Teose pealkiri ,,Dekameron" tähendab 10 päeva raamatut. Tegevus toimus Itaalias Firenzes ja selle läheduses 1348. aastal. ,,Musta surma" katku ajal 2. Lugesin Esimese päeva kümmet novelli. Peamised teemad olid inimeste salakavalus ja tarkus. Kuid tarkusega lahendatakse kergesti probleeme , mis on tekitatud. Ahnusest, et kõik tähtsamad ja suuremad kuju olid alati ahned ja pilkasid vaesemaid ning vaesemad olid kavalad ja said enda kavalusega tihti endast mõjuvõimsamatele inimestele vastu. Palju oli juttu inimeste vahelistest suhetest ja himudest, millele ei suudetud järele anda. 3. Kandvad ideed olid loetud novellides pettused ja eneselunastused. Jutu algul olid
Seened on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime seeni leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. Inimene ei mõtlegi kapituleerida vähegi kahjulike seentearmee eest. Teda ei kohuta nende esinemisvormide mitmekesisus ega rikkalik salakavalus. Kui seentemaailma uurida ja tundma õppida, on võimalik seentearmeed kahjutuks teha ning mõningaid hoopis kasulikku tööd teha sundida. Meenutagem ka pärmi, eriti õllepärmi, mis inimese valve all valmistab suurepärast jooki. Samuti väsimatult töötavaid veinipärme veinimarja ning teiste marjade ja puuviljade mahlast veini valmistamisel. Ega ka taignapärmita saaks me õhtuti ei kooke ei saiakesi küpsetada.
Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks. 79ndal aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 80ndal aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehonta vms oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike
majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid On jõululaupäeva õhtu. Lapsed vaatavad rõõmuga kuidas nende vastas asuvas lossis nendevanused lapsed mängivad ja söövad. Laste juurde ilmub haldjas Berlyne, kelle tütar on haige. Ta palub, et lapsed otsiksid sinilindu, mis toob õnne. Tütar saab terveks ainult siis kui tal on õnnelikuks tegev sinilind.
endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.J.n.e 17.Schilleri looming: on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama "Salakavalus ja armastus" (1784) räägib armastusest seisuslikult ebavõrdsete noorte vahel, kes lõpuks hukkuvad. Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas").
viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas end naiste võltsnaeratuste vastu immuunseks, mis seadis omakorda edevale Mirandolinale väljakutse - vallutada mehe põlglik süda, kasutades selleks kõiki naiselikke võrgutusrelvi. Mees sõnas: „Naiste võim on kõige jubedam asi maailmas.“ Ripafratta võrgutamine lõpuks tal ka õnnestus (lausa sama päeva õhtul, mil härra saabus). Mirandolina valiv natuur ja salakavalus viis loo selleni, et lõpuks ei tahtnud teda enam ükski külalistemajas viibinud mees. Peateemad, mida peamiselt „Mirandolinas” käsitleti, on tänapäeval sama aktuaalsed kui komöödia kirjutamise ajal: edu ja armastus. Seetõttu tundus, et süžee oli paljudele kaasakiskuv, sest näidend pakkus publikule eelkõige rohkelt samastumisvõimalusi. Samuti oli kogu tegevus jälgitav ilma erilise vaevata. Peategelane Mirandolina oli naisena nutikas ja tulvil kirgi,
läbinud kiirguse doosi. Efektiivsemad on aga näiteks luminestsentsdosimeetrid, mis reageerivad vahetult kõrgenenud radiatsioonifoonile. Seoses tehnika arenguga (tuumaelektrijaamad, tuumakiirguse kasutamine meditsiinis jne) kasvab suurel määral radiatsioonioht ka bioloogilistele objektidele, sh inimesele. Seda võivad põhjustada võimalikud lekked tuumareaktorites, samuti mitmesugused radioaktiivseid aineid sisaldavad jäätmed, mis satuvad loodusesse. Tuumakiirguse salakavalus peitub selles, et inimene pole võimeline oma meeleorganite abil seda kiirgust vahetult tajuma ning ohtu aimamata võib ta omandada haigusttekitava doosi. Just sellepärast tulebki siin abi otsida mõõteriistadelt dosimeetritelt. Arvatavasti pole kaugel aeg, kui kaasaskantav dosimeeter saab iga inimese kohustuslikuks detailiks tema igapäevases riietuses, nii nagu prillid lühinägelikel või vihmavari niiskel sügispäeval. Eestis on radioaktiivset saastet vähemaks jäänud
Torm ja tungi liige. Kuulsaks sai luuletuste, värssdraamadega, hiljem kirjutas ka ballaade. ,,Röövlid" Karl Moorist, keda ta vend oli laimanud, kellest isa selletõttu lahti ütelnud hakkab kandma maski, et oma röövlikambaga õiglust ühiskonnas taastama. Nad riisuvad, tapavad rahva rõhujaid, kuid rahvas pole valmis ülestõusuks ning kamp oli rohkem huvitatud röövimisest, kui õiglusest. Seetõttu annab Karl end vabatahtlikult kohtu ette. ,,Salakavalus ja armastus" poliitiline tragöödia aadlike silmakirjalikkust, valelikkust, valmisolekust kõigeks võimu nimel. kodanikud on elutervema suhtumisega - väärtustavad pere, au. Keskne probleem seisulikult ebavõrdne suhe presidendi poja ja kodaniku perest Luise Miller vahel, president aga tahab , et poeg abielluks võimukandja armukesega. Poeg pole nõus. Luiset hakatakse santazeerima, vanemad vangistatakse. Ta sunnitakse kirjutama kirja, kus väidab, et pole presidendi
Tõid kirjandusse kangelase, kes pidi kõigile teistele eeskujuks olema, olid ebavõrdsuse, esteetiliste normide vastu. Nad taunisid ühiskonna ebavõrdsust. Tõsteti esile loomunguvabadus, orginaalsus ja rahvapärasus. · `'Rahvas, kes on oma vaimult suur, ei saa elas olla väike rahvast.'' F. SCHILLER 1759-1805 · `' tormi ja tungi'' alustas selle meeleoludega · isikdraama on `' Röövlid'', `'Salakavalus ja armastus'', `'Orleans'i neitsi'', `'Maria Stewart'', `'Wilhelm Tell'' · Schiller ja Eesti I mälestuskuju püstitati Eestisse(viljandi), tema teosed tõlgiti eesti keelde, seotud ülikooli juhtidega, tegi näidendeid siin, Tartus oli saksa klassikute filoloogia eestvedaja, tahtis kaotada pärisorjust J. W. GOETHE 1749-1832 · Sündis Frankfurdis Maini ääres juristi perekonnas. Sai haridust kodus.
(1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks. On kirjutanud ühiskonnakriitilised draamad “Röövlid” (1781), “Fiesco vandenõu Genuas” (1783), “Salakavalus ja armastus” (1784) ning “Don Carlos” (1787), draama “Wilhelm Tell” ning luuletused “Ood rõõmule” ja “Kellalaul”. Luuletustes armastas ta headust ja vabadust ning taunis türanniat.
Hamlet talle öelnud oli. Kuulekas, ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Polonius kes tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järele. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Tegevuskohaks on Taanimaa. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga. Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane
Hamlet talle öelnud oli. Kuulekas, ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Polonius kes tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järele. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Tegevuskohaks on Taanimaa. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises. Claudius abiellub Hamleti ema Gertrude'iga. Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane
,,Röövlid" Proosa vormis draama. Põhjustas skandaali ja hertsog keelas tal kirjutamise. Näidend räägib Karl Moorist, keda tema vend on laimanud ja kellest isa on lahti ütelnud ja kes hakkab röövima masski ja taastama ühiskonnas õigust oma röövli kamba abiga. Riisub ja tapab rahva rõhujaid. Paraku ei ole rahvas valmis ülestõusuks ja tema kamp on rohkem huvitatud röövimisest kui õiglusest ning seetõttu annab Karl end vabatahtlikult kohtu alla. ,,Salakavalus ja armastus" Näidend. Tragöödia, proosavormis. See oli samuti poliitiline ja näitas seda, et aadlikud on võimu nimel kõigeks valmis, silmakirjalikud, valelikud ja kodanlased on palju elutervema suhtumisega. Väärtustavad pere ja au. Keskne probleem on seisukohalt ebavõrdne suhe presidendi poja ja kodanlase perest Luise Milleri vahel. President tahaks, et tema poeg abielluks hoopis võimukandja armukesega. Kuna poeg pole nõus, hakatakse Luiset santazeerima
poegade vastu, kuid saadi lüüa. Neiud abiellusid oma onupoegadega, kuid isa käsul TAPSID kõik (peale Hypermnestra) pulmaööl oma noored abikaasad. Hypermestra aga heideti tõotuse murdmise pärast vanglasse. Ülejäänud nelikümmend üheksa danaiidi pidid allmaailmas ühtejärge jõe kaldal täitma veega auklikke astjaid, millest vesi välja voolas, nii et nõusid tuli kogu aeg ikka ja jälle täita. Allumatus, salakavalus, kurnava karistuse kandmine Erinnüsed (fuuriad) Erinnüsed ehk fuuriad on iidsed kättemaksujumalannad. Kuuluvad vanakreeka vanimate (allilma) jumaluste hulka. Siginesid Uranose (Taeva) genitaalsest verest, mis langes maapinnale, kui poeg Kronos (Aeg) ta kastreeris. Algselt jälitasid eelkõige neid, kel lasus veresüü (pärit aegadest, mil kehtis veretasu), kehastasid needust või mõrvatu neimahimulist vaimu.
ülekohtu vastu. (x5) 21. Schilleri haridus: Württenbergi sõjakool, kus ta sai mitmekülge hariduse nii juura kui ka meditsiinialase. 22. Schiller pidi kodumaalt põgenema, sest tema vaimsed harrastused häirisid hertsogit, kes määras ta aresti ja pani tema loomingu keelu alla. 23. 6 Schilleri näidendit: ,,Röövlid", ,,Fiesco vandenõu Genuas", ,,Don Carlos", ,,Salakavalus ja armastus", ,,Wilhelm Tell", ,,Orleans'i neitsi" 24. Schiller koos Goethega: Pärast tutvumist Goethega süvenes klassikaline kallak Schilleri loomingus veelgi. Kui Goethe muutus oma luules järjest realistlikumaks, kinnitas Schiller jätkuvalt kõrgeid ideaale. / Kirjavahetus!! mõte luua tragöödia 25. Schilleri näidend ,,Wilhelm Tell": aluseks on legend 14. sajandi alguse sveitsi kangelasest
Tema isa oli sõjaväe velsker(arst), mistõttu ka Schiller 13aastaselt sõjaväkke astus Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus, hiljem arstiteadust. 21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783), "Salakavalus ja armastus"(1784), "Don Carlos"(1787) Kirjutas ka luuletusi, milles armastas ta headust ja vabadust ning taunis türanniat Tegelased Maximilian, valitsev krahv von Moor Karl tema poeg Franz tema poeg Amalia von Edelreich Spielberg libertiin, hiljem röövel Schweizer libertiin, hiljem röövel Grimm libertiin, hiljem röövel Razmann libertiin, hiljem röövel Schufterle libertiin, hiljem röövel Roller libertiin, hiljem röövel
· Augusti isekas käitumine Rose'i jt puhul · Augusti tööte sügavuse mitte mõistmine ja nene vulgaarseks või sobimatuks pidamine · Vaesus ja rahamured · Auguste'i suutmatus ennast lõpuni siduda · Auguste'i skandaalidesse ja poliitikasse kiskumine. · Probleemid pojaga · Naiste rivaalitsemine · Camille hulluks minemine · Pettumine petit Auguste'is, poja tahumatus ja alkoholiprobleemid · Sõprade ja lähedaste surmad · Vanadus · Hersoginna salakavalus · Rahu puudumine · Sõda · Rose'i surm Tsitaate: · Kunstnikuks ei saada sellepärast, et see on kerge töö, vaid sellepärast, et ei ole teist teed (ei suuda ilma elada). · Lecoq oli harjunud pettunud kunstiõpilaste melanhoolse sõnavalinguga ja oli ammust ajast jõudnud otsusele, et pigemini valitsevad olukorrad inimesi kui inimesed olukordi. Auguste teadis küll, et oli Rose'i vastu ülekohtune, kuid talle meeldis olla niisama
Friedrich Schiller(1759-1805) Teda on peetud viimase kahesaja aasta kõige erinevamate kultuuriliste ja poliitiliste suundade teerajajaks. Tema kirjutised leiavad suurt hinnangut, aga samas ka laialdast kriitikat. Teda huvitasid filosoofia, ajalugu ja kirjandus. Tema esimene teos on ,,Röövlid", mis on väga ühiskonnakriitiline, nagu ka kõik järgmised draamad. Samuti on kirjutanud ta ka näidendid ,,Fiesco vandenõu Genuas" ja ,,Salakavalus ja armastus, kõige tuntum näidend on ,,Wilhelm Tell." Oma uurimustes ,,Teater kui moraaliasutus", ,,Traagilisest kunstist", ,,Kirjad inimese esteetilisest kasvatusest", ,,Naiivsetest ja sentimentaalsest luules" väljendab Schiller usku, et ilu kaudu on võimalik ühiskonda parandada, maailma paremaks muuta. Tema näidendite ja ballaadide alusel on loodud mitukümmend ooperit. 9 KOKKUVÕTE
Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13-aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks. On kirjutanud ühiskonnakriitilised draamad "Röövlid" (1781), "Fiesco vandenõu Genuas" (1783), "Salakavalus ja armastus" (1784) ning "Don Carlos" (1787), draama "Wilhelm Tell" ning luuletused "Ood rõõmule" ja "Kellalaul". Luuletustes armastas ta headust ja vabadust ning taunis türanniat.
mäss isiksust ahistavate ühiskondlike ja esteetiliste normide vastu. Oma loomingus nõudsid nad vabadust, võrdsust ja õiglust kõigile inimestele, neilt tuli nn tugeva geeniuse idee. "Torm ja tung" valmistas ette saksa romantismi. FRIEDRICH SCHILLER (17591805) on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama "Salakavalus ja armastus" (1784) räägib armastusest seisuslikult ebavõrdsete noorte vahel, kes lõpuks hukkuvad. Hiljem kirjutas Schiller terve hunniku ajaloolisi näidendeid: nt tragöödiad "Don Carlos" (1787), "Maria Stuart" (1800), "Orleans'i neitsi" (1801), "Wilhelm Tell" (1804). Tuntust on talle toonud ka kõrgetasemeline luule, eriti ballaadid (nt "Kinnas"). JOHANN WOLFGANG GOETHE (17491832) õppis ülikoolis õigusteadust. Oli "tormi ja tungi" liikumise üks juht.
patsientide vastu ega suutnud oma ,,pere" keskelt lahkuda. Järgnenud nädal on vististi selle haigla ajaloo vaiksemaid. Kõik lukustavad oma kabineti ukse ning näitavad üksteise suhtes umbusaldust, välja arvatud õde Natasa, kes on sügavalt huvitatud dr. Vismarist. Viimased kaks on töötingimuste tõttu kohustatud palju samas ruumis viibima. Mida tund edasi, seda suuremaks paisuvad Natasa tunded. Dr. Vismargi ei ole ükskõikne teda paelub Natasa tööind ning salakavalus, sest eks seda viimast ole doktor isegi. Lugeja ehk ei tea, kuid dr. Vismar oli selle haigla üks salapärasemaid arste ta ei näidanud oma tundeid just tihti välja, see aga raskendas Natasa olukorda tahtis teine kangesti arsti tähelepanuvalda jääda. Tegelikult see tal õnnestubki, paraku aga veidi kaheldavas olukorras. Ühel õhtupoolikul käis doktor Vismar oma intensiivravi osakonna patsiente kontrollimas. Ta avas ukse ning nägi, et Natasa seisis patsiendi voodi kõrval,
insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; ,,Faust"( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines saksa levinud legendile, peateos, elutöö, kirj 60a, Faust- ajal isik; luuleloomingus sai mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare'ilt, ballaad "Metsavaim", "Rooma eleegiad". J. C.F von Schiller(1759-05)- näidend ,,Röövlid" (81); Don Carlos (1787) ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"- silmapaistev saksa kaasajadr; tema loomingut läbib vabaduse-teema Sentimentalism- tunne, tajumine, mõistus; Sentimentaalne in- tundlik, südamlik, usaldav& valmis enda üle naerma. Berkeley avaldas "Traktaadi inimtunnetuse aluste kohta", jätkas Locke'i ideed, et tunded on in maailma mõistmise vahendiks. S kirj on loodus hingestatud, elav, muutuv, samas idülliline ja rahulik. Romaan-olustikuline- 18s I pool, kui Ing ja Pr
Pidev nuhkimine, altkäemaksud --//-- Silmakirjalikkus ja reetlikkus --//-- Hamlet peab asjad korda tegema Taanis Piiratud võimalused Peod ja trall. Helsingör hukatuses. Püüeldakse parema elu poole. Moraalitragöödia · Claudiuse mõrtsukatöö ja võimuiha · Gertrudi võimalused/võimetus tõe ja vale vahel vahet teha · Rosencrantzi ja Quildensterni rumalus ja reetlikkus · Poloniuse salakavalus ja nuhkimine · Ophelia traagiline saatus: armastus ja surm 1. Kirjelda kuut olukorda, kus Hamlet seisis moraalse valiku ees? Millise otsuse ta tegi? Anna oma hinnang ja põhjenda! Kas tappa Claudius? Ühelt poolt on ta selle võlgu enda isale. Kuid kas see toob maailma õigluse? Arvan, et parem oleks olnud, kui Hamlet poleks Claudiust tapnud, sest ega see tema isa tagasi ei too. Kas Hamlet tegi õigesti kui varastas kuninga kirjad? Kindlasti ta rikkus sellega
-näidendid: “Götz von Berlichingen”(1773) “Iphigeneia Taurises”(1787) “Egmont”(1788) “Torquato Tasso”(1789) “Faust” I 1808 II 1832 -lüürika u 1600 luuletust; eeskujuks rahvaluule ja antiikluule vormid -romaanid: “Noore Wertheri kannatused” (1774) “Wilhelm Meisteri õpiaastad” (1796) “Wilhelm Meisteri rännuaastad”(1829) Friedrich von Schiller (1759-1805) -näidendid “Röövlid” (1781) “Fiesco vandenõu Genuas” (1783) “Salakavalus ja armastus”(1784) “Don Carlos” (1787) “Maria Stuart” (1800) “Wilhem Tell”(1804) -ballaadid ja oodid: “Sukelduja”, “Kinnas”, “Ibykose kured”
nuhkima oma sõprade taga, samas tõi see talle kasu. Ta oleks muidu tapetud. 3. Kas lasta tappa oma sõbrad? Siin kohal käitus ta väga moraalitult. Surm pole lahendus. Ta muutis Claudiuse kirjad nii, et Inglismaale jõudes tapeti ta sõbrad. Üleüldised probleemid, küsimused: · Claudiuse mõrtsukatöö ja võimuiha · Gertrudi võimalused/võimatus tõe ja vale vahel vahet teha. · Rosencrantzi ja Guildersterni rumalus ja reetlikkus. · Poloniuse salakavalus ja nuhkimine. · Ophelia traagiline saatus: armastus ja surm. · Elu mõttekus, elu pärast surma · Vaimude olemasolu ja kavatsused · Moraaliküsimused, kas maksta kätte või mitte · Milline kättemaks on mõrtsukale vääriline? · Nähtuste/asjade olemus · Inimese kestvus, inimelu mõttekus · Naise roll · Mis on inimeste valikute taga? Hamleti tsitaadid · ,,Olla või mitte olla - see on küsimus.
2.3 Taktika Taktika on läbi ajaloo olnud iga lahingu otsustav ja tähtsaim punkt. Hea taktikaga on võimalik võita ka paremini varustatud ja suures ülekaalus olevat vaenlast Rüütlivägede taktika oli primitiivne ja rõhus rüütlite individualismile, kus igaüks tegutses omaenese äranägemise järgi. Mitte mingisugusest juhtimisest ja manööverdamisest 8 lahinguväljal ei olnud juttugi. Kuid kavalus ja salakavalus olid keskaegse sõjapidamise olulisteks osisteks: teeseldud põgenemise taktika, kus väike ratsasalk sööstis ette, käitus jultunult ja häbematult ja põgenes siis ründajate eest minema meelitades nad lõksu, vastase bluffimiseks süüdati arvukaid laagritulesid, nagu oleks sõjaväge enam kui teda oli. 2.3.1 Taktika avamaal Raske on oletada, kuidas lahinguväljal väeosad paiknesid. Tõenäoline on, et ratsavägi või
Beline teeskleb aga, et seda kõike pole vaja, kuna nkn peale oma mehe surma ta ei suudaks enam edasi elada. Argan annab naisele kohe kakskümmend tuhat franki puhtas kullas ning võlakirjad. Naine teeskleb nutust edasi, et ärgu rääkigu varandusest, ent oma ahnusest küsib kohe, et kui suured need võlakirjad ka on. Lähevad kolmekesi kabinetti edasi testamenti vormistama. KAHEKSAS ETTEASTE Toinette ja Angelique peavad nõu. Võõrasema salakavalus on neile teada. Varandus pole aga number üks probleem, vaja on Cleantet hoiatada, et Argante on leidnud oma tütrele hoopis ühe teise kosilase. Toinette läheb teele. ESIMENE VAHEMÄNG TEINE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Cleante saabub majja kui Angelique muusikaõpetaja. Toinotte palub tal kavalasti tegutseda. Palub tal hetkeks eemalduda, et ta Argantega rääkida saaks. TEINE ETTEASTE Argan räägib, et härra Purgon oli palunud tal jalutada hommikul oma toas 12 korda edasi ja 12
võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia suurimaks veaks oli
valitsema filosoofid, sest siis vabaneb riik pahedest. Teadmised on vajalikud, et valitseks üleüldine heaolu, mis annab kodanikule jõukuse, vabaduse ja rahulikkuse. Kokkuvõttes Platonist: poliitika see on vaimsuse ja seaduse ülemvõim. 3.Machiavelli poliitikast? Poliitiline eesmärk: jagusaamine feodaalsest killustatusest, Itaalia ühendamine ühtseks riigiks. Machiavelli oli realist. Esmatähtis on võim. Mitte ausus ja halastatus, vaid salakavalus, valelikkus ja vihavaen kujunevad poliitiku tunnusjooneks. Võimu nimel on kõik vahendid lubatud. Eesmärk pühitseb abinõu. Poliitika on seaduse ja jõu kokkupõrge. Jõu kasutamine on põhjendatud kui jutt on valitseja võimu kindlustamisest. Machiavellist alates poliitikateaduse keskne mõiste on riik (valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusmõistmisele). 4.Marksism ja Lenin poliitikast?
tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia
läks pankrottikõigesuurejoonelisemadaristokraatlikukunstizanri ideoloogia. Opera seria süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega. Nende tegelased on pärit kas kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, kuid ka viimasel juhul ei kehastanad reaalselt elanudisikuid. Opera seria dramaatilinekonflikt pole mitte inimeste, vaid väärtuste konflikt: tegelasteks on seal sümboolselt Truudus, Meelekindlus, Vaprus ning Reetlikkus, Alatus, Salakavalus. Sellest tuleneb ka draama sisemine staatilisus tegelased ei muutu draama jooksul, nad ei vaheta oma allegoorilist maski. 18.sajandi keskel tõsise ooperi asemel tõusnudlaulumängja koomiline ooper toovad vaatajaseevastureaalseelu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng. Peategelastekäitumineja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenidrõhutavadkontrastinateosepeakonflikti ülevust. 5 VIINI KLASSIKUD
jälgita. Vanemate kasvatusstiile on uurinud ka Diana Baumrind: - Autoritaarne stiil Põhiliseks väljenduseks on viha, karistamine, hirmutamine ja meelepaha pidev väljendamine. Vähene armastuse ja soojuse väljanäitamine ning ühiste ettevõtmiste korraldamine. Niisuguste vanemate lapsed on konfliksed või emotsionaalsete häiretega. Laste käitumises ilmneb arglikkus, kõhklus, õnnetuolek, kergelt ärrituvus või passiivsus, salakavalus, tusasus ja stressitundlikkus. - Autoriteedil põhinev stiil kindlate reeglite kehtestamine, halva käitumise korral meelepaha väljendamine, hea käitumise korral rõõmu ja toetuse väljendamine, lapselt arvamuse küsimine, lapsega arvestamine, kuid lapsepoolsele survele mitte järeleandmine, sõnakuulmatusele reageerimine, ühiste ettevõtmiste korraldamine. Tulemuseks on rõõmsameelsed, hea stressitaluvusega, enda käitumist kontrollivad
Miks üks lepitaja suudav viia osapooled kokkuleppele, teine kaotab olukorra üle kontrelli või ei liigu edasi? Üheks püüdeks vastata sellele küsimusele on kirjeldada lepitamisoskusi. Keltner loetleb rea lepitaja omadusi, mis on vajalikud edukaks tegevuseks. Need on Iiobi kannatlikus, inglise avameelsus ja buldogi karakter, iiri teravmeelsus, maratonijooksja füüsiline vastupidavus, jalgpalluri väledus, Machiavelli salakavalus, hea psühhiaatri isiksusemõistmine, tumma saladusehoidmine, ninasarviku nahk ja Saalomoni tarkus. Jääb vaid märkida, et need kiiduväärt omadused sobiksid inimsuhtlemisega seotud ameti puhul. Lisaks eelnimetatud üldistele isiksuseomadustele võib lisada mõned operatsionaalsemad oskused, mis peaks lepitajal olema. 1. Oskus kindlaks määrata põhiküsimusega seotud informatsiooni. 2. Empaatia kõigi osapoolte suhtes. 3. Veenmis- ja esitlusvõime. 4
Klassikaline humanistlik voorusõpetus (Erasmus) 3) Alternatiivne voorusõpetus (Machiavelli) Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega valitseja eesmärk: au ja kuulsus selleks vajalik: staatuse e riigi säilitamine ning kasvatamine suureks kõik, mis riiki säilitab ja suuruseni viib, on vooruslik vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes saatust silmakirjalikkus ja salakavalus valitseja arsenalis kui vaja, peab valitseja käituma nagu rebane või lõvi ebaõiglus tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib sisetülid ja lahkhelid aitavad võimu säilitada Erasmuse juhised valitsejale ideaaliks on absoluutne võim rahva nõusolekul valitseja peab olema rahva poolt armastatud kui valitsejat valida ei saa, tuleb ta kasvatada pärilikus monarhias on otsustavaks valikuks printsi kasvataja valimine
Vähil on palju vorme ja alaliike, mistõttu selle väljendumine pole sugugi ühesugune. Haigel tekkivad vaevused sõltuvad elundist, kus vähk paikneb. Nii näiteks tekivad maovähi korral probleemid peamiselt pärast söömist, pärasoolevähk aga tekitab häireid soole tühjendamisel. Vähk mis tahes elundis on salakaval haigus. See ei pruugi pikka aega tekitada mingeid olulisi vaevusi ja vähestele ilmingutele ei pööra inimene sageli vajalikku tähelepanu. Selles vähi salakavalus seisnebki, et märkamatult arenedes annab ta ootamatu ja tihti saatusliku hoobi alles siis, kui on jõudnud juba staadiumisse, kus ravi on keeruline või ei anna enam tulemusi. Peaaegu kunagi ei pane vaid üks tegur rakke pidurdamatult vohama vähk tekib mitme mõjuri koostoime tulemusena. Sellisteks mõjuriteks võivad olla toitumine, eluviisid ja kahjulikud harjumused, Pärilikkus, keskkonnaseisund, elu- ning töötingimused, pidev stress jm. Teadma peab ka seda, et vähk
your eyes, i'm seeing the truth. and now, i understand how much i needed you. and now, i understand i can't live without you. it's so hard for me. i hate a reality. Teesklust jätkatakse siiski lõpuni välja, inimesed jälgivad alati, mis mulje nad teistele jätavad ja püüavad mitte ennast näidata. Kui maski surma lähenedes veidi kergitataksegi, siis ei võeta seda kunagi täielikult eest. Siirus pole kunagi täielik. Inimesed võitlevad lõpuni, relvadeks elu jooksul omaks võetud salakavalus ja petmine. Kuni viimase hingetõmbeni eelistavad nad absurdset väärikust aina suuremaks kasvavale tõele. Nad keelduvad seda uskumast ja sellega leppimast ning eelistavad surra, elu sünnis mask ees. Ükskord päike ütles mulle, et kui su kallim on igapäev nii kaugel ja tekitab sulle nii palju probleeme et sa nutma pead, miks sa teda maha ei jäta? ma vaatasin päikesele otsa ja küsisin, Kas sa jätaksid oma taeva? Ma tean ,et ma pole täiuslik. Ma muutun vahest armukadedaks .
linnuks, kuid eksikombel muudab maja ümmardaja ta eesliks. Nüüd on tal eesli keha aga inimese mõistus. Ta röövitakse, algavad seiklused. Inimeseks saamiseks peab ta sööma roose, mis alles pärast aastat tänu jumalanna Isisele õnnestub. Sinna on põimitud mitmeid jutustusi, ka kuulus muinasjutt Amorist ja Psychest. Muinasjutule on omased kuningas ja kuninganna, nende kolm tütart, kellest noorim on ilusaim, samuti salakavalus, ustavus ja omakasupüüdmatu armastus. Psyche rändas kaua ja pidi taluma kannatusi, aga lõpuks leiab ta ikkagi oma mehe Amori. Inimese hing astub uudishimust üle ja peab oma süü kannatuste ja kestvate rännakute hinnaga heastama. 55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem? Plinius Noorem oli Rooma riigitegelase ja kirjamehe Plinus Vanema ,,Loodusloo" autori õe- ja kasupoeg. Plinius Noorema tähtsus seineb tema kirjades (kus ta annab
Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks.1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike
inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks. 1879. aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 1880. aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehhonte oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike
Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. 18. sajandist pärinevad ka esimesed uusaegseid haridusideaale kandvad muusikaõpikud. Uued suunad ooperis 18. sajandi keskel 13 Sajandi aluses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper, opera seria. Opera seria süseed vältisid igapäevaprobleeme, tegelased pärit tihti kreeka-rooma mütoloogiast, keskseks on väärtuste konflikt- truudus, meelekindlus, alatus, salakavalus. 18. sajandi keskel saab valdavaks aga koomiline ooper, mis toob vaataja reaalse elu keskele. Koomiline ooper ja laulumäng Koomilise sisuga ooper, opera buffa, oli Itaalias tuntud juba 17. saj. Tuntud olid ka intermeediumid-naljakas ja põhiooperit parodeerivad stseenid. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“, mida on peetud esimeseks opera buffaks. Selle teose legendaarseimad etendused toimusid 1752
"Tormi ja tungi" olemus, tähtsus noorte protestiv liikumine 17 juht Herder mida kogus rahvaluulet seos Eestiga ka eesti rahvaluulet Millega ületas saksa valg.- kirj. prantsuse teatri Goethe "Faust" Friedrich Schiller missugused kirjanikud eeskujuks Rousseu, Goethe, Shakespeare esikdraama Röövlid", selle môte, türannia vastu "T. ja tungi" perioodi parem teos, selle idee "Salakavalus ja armastus" , armastus lihtsa tüdruku vastu, seisused armastuse ees karjääri tipp ajaloo professor Jena ülikoolis iseloomusta luule zhanre (ood, ballaad), romantismi jooni peateos "Wilhelm Tell" vt. ôpik, kellelt aine, milles konflikt/ Goethelt, shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu tegelased: Wilhelm Tell ,mägikütt Gessler, riigifoogt Baumgarten,talupoeg Stauffacher, talupoegade juht Heinrich Holden, talupoeg Malschtal, tema poeg Auttingausen, vabahärra
tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Ophelia iseloomustus Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale, kuna viimased keelasid tal Hamleti kirju ning kingitusi vastu võtta ja Ophelia kuuletus isale ning järgis ühtlasi ka venna nõuandeid. Muidugi võis põhjuseks olla ka see, et Ophelial lihtsalt polnud Hamleti vastu väga suuri tundeid. Arvan, et Ophelia suurimaks veaks oli see, et ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Ophelia
3) Veritasu kättemaks perekonna või sugukonnaliikme vastu toime pandud tea, enamasti tapmise eest. Kättemaksu kohustus lasus kannatanu lähimal meessoost sugulasel ja tähendas süüdase tapmist. Veritasu oli religioosne päritolu, Germaani hõimude uskumuse järgi tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja oma surmaga on ülekohtu lunastanud. Veritasu pidi tabama tapmises süüdiolevat isikut, samuti ka kaastäideviijat. Kättemaks pidi olema aus, ei tohtinud kasutada mürki ega mõnitada. Salakavalus oli häbiväärne. 4) Asüül varjupaigaõigus tekkis religioosse nähtusena seoses pühapaikade puutumatusega ning õigusega jumalatelt abi ja kaitset otsida. Keskajal kasutas õigust kirik, mis andis inimestele võimaluse otsida varju ja kaitset ilmalike võimude omavoli eest. Euroopa rahvastel ei ole asüüli õigust. Moosese seaduse järgi lõid juudid pelgulinnad, kus võis ennast varjata. Kui tapmine oli sooritatud tahtmatult, võis inimene olla pelgulinnas ja end varjata
Kohati on numbrid ühendunud suureks stseeniks (I v.: Macbeth valmistab leedi Macbethi õhutusel ette kuningas Duncani tapmist, kuninga tapmine (lava taga), Macbethi hingeseisund pärast seda esimest mõrva, leedi Macbeth ei lase Macbethil tunda süütunnet). Orkestrivahendite varasemast mitmekesisem käsitlus (Macbethi monoloog mainitud stseenis). 20 1849 "Luisa Miller" (Schilleri draama "Salakavalus ja armastus" järgi) - üleminekuteos järgmisesse perioodi. Ainestikuvalikul on Verdi pöördunud kolmanda seisuse poole, tegelased pole kuningad või väejuhid või Piiblitegelased, vaid "tavalised inimesed". Luisa Miller on sõduri tütar, kes armastab krahvi poega. II loomeperiood ~1850-1870 1851 "Rigoletto" (Hugo draama järgi) peategelane on ühiskonna n.ö outsider, küürakas ja lombakas narr.
loomingut. Näiteks Tairovi teater on abstraktne, ka Prokofjevi ooperid, Majakovski luule, Meierholdi konstruktivistlikud uuendused. Mõjutatud sotsialismist. 20ndad vene teatriloos üks huvitavamaid: selgelt vasakpoolne ja liikus massidesse. 17. aasta järel, 1919 natsionaliseeriti teatrid ja loodi hariduse- ja rahvakomissariaat, mida juhtis Anatoli Lunatsarski, kes oli ka näitekirjanik. 11) Poliitiline teater Saksamaal Schilleri ,,Salakavalus ja armastus" esimene poliitiline tendentsdraama Saksamaal; see ei ole küll otseselt seotud 1920. aastatel sündinud poliitilise teatriga, aga Schillerist peale hakkas see mõiste tasapisi levima. Naturalistlik teater Saksamaal on eellooks poliitilise teatri tekkimisele Saksamaal. Poliitilise teatri suurkujuks oli Erwin Piscator, kes samuti näeb naturalismis suurt mõjutajat. Piscator kirjutab isegi artiklite kogu ,,Poliitiline teater"
annaabi.ee 
