David Weiss "Alasti tulin ma" (0)

„Alasti tulin ma“

Romaan Auguste Rodinist
David Weiss
Teosest:
David Weissi romaan jutustab ühe suurima prantsuse skulptori Auguste Rodinist eluloo alates sünnist, kuni surmani. Teos on tundeküllane, sisaldades nii armuseikade kui ka tööalaste katsumuste kirjeldusi. Rodin oli tugev isiksus , kes ei lasknud ühelgi naisel, ega ka kellelgi teisel muuta oma vaatenurki. Tema jaoks oli töö tema elu.
Teose probleeme:

• Kunstnik lihtsalt ei saa ilma kunstita elada
  
• Augusti isekas käitumine Rose ’i jt puhul
  
• Augusti tööte sügavuse mitte mõistmine ja nene vulgaarseks või sobimatuks pidamine
  
• Vaesus ja rahamured
  
• Auguste’i suutmatus ennast lõpuni siduda
  
• Auguste’i skandaalidesse ja poliitikasse kiskumine .
  
• Probleemid pojaga
  
• Naiste rivaalitsemine
  
• Camille hulluks minemine
  
• Pettumine petit Auguste’is, poja tahumatus ja alkoholiprobleemid
  
• Sõprade ja lähedaste surmad
  
• Vanadus
  
• Hersoginna salakavalus
  
• Rahu puudumine
  
• Sõda
  
• Rose’i surm
  

Tsitaate:

• Kunstnikuks ei saada sellepärast, et see on kerge töö, vaid sellepärast, et ei ole teist teed (ei suuda ilma elada).
  
• Lecoq oli harjunud pettunud kunstiõpilaste melanhoolse sõnavalinguga ja oli ammust ajast jõudnud otsusele, et pigemini valitsevad olukorrad inimesi kui inimesed olukordi. Auguste teadis küll, et oli Rose’i vastu ülekohtune, kuid talle meeldis olla niisama ülekohtune, nagu tema arvates maailm oli ülekohtune tema vastu.
  
• Elu tuleb suunata, elu tuleb ehitada.
  
• Kui sa usud sellesse, mida teed, siis ära arvesta midagi ega kedagi.
  
• Looduses pole niisugust asja nagu rahu, isegi mitte surmas. Isegi laiba lagunemine on omaette liikumine. Kõik olemasolev liigub: universum, loodus, meie ise. Isegi kui magame, tuksub meil süda, ringleb veri ning vaim rändleb unenägudes edasi.
  
• Skulptuur vajab ennastsalgavust, jäägitust. Et saada kaht kätt, tuleb modelleerida sadu käsi.
  
• Kunst on sõjatander, me peame seda tunnistama. Vastuolud viivad kunsti edasi, teevad ta huvitavamaks.
  
• Tunnetada ja luua ilu – tähendab elada.
  
• Kiidame kõiki voorusi , aga teenime peaaegu kõiki pahesid.
  
• Mitte ilu ja tõde ei valitse inimest, vaid hirm, kahtlused ja patt. Inimene, kelle keha on nii ilus ja kütkestav tema nooruses, hävitab end enamasti varakult ülemäärase iharuse, edevuse ja ahnusega.
  
• Kõik on surelikud , kuid kunst elab edasi. Hea kunst kindlasti.
  
• Rose oli naine, keda tuli hoida ja kaitsta, Camille aga oli armastuse jaoks. Rose oli ustav sõber, Camille aga päikesekiir, Camille’l oli stiili, ta oli elegantne ja esinduslik. Kuidas võiksid kaks nii erinevat inimest võistelda? See oli lohtsalt võimatu.
  
• Lihtsalt uskumatu, mõtles Rose kurvalt : kui halvasti Auguste teda ka ei kohtle, ei suuda ta mehele vastu panna, kui see teda embab.
  
• Kunstnikul ei ole tõelist kapitali, varandust ega ainelist kindlustatust tavalises mõttes, tema varandus on tema anne, töövõime.
  
• Aga me kõik oleme alasti. Alasti tulin ma siia ilma, ihualasti siit ka lähen.
  
• Tema (Auguste) armastab inimkeha lihtsalt niisama, mitte meelelisuse pärast – temale on inimkeha seesama, mis Rembrandtile inimnägu – see kõik on väga individuaalne.
  
• Iga kunstnik näeb maailma ainult talle omase pilgu läbi.
  
• „Milline töö teile endale kõige rohkem meeldib?“ „ Armastan kõiki on alapsi.“ „Kas isegi inetuid?“ „ Isegi inetuid.“
  
• Himu ametliku tunnustuse järgi on haigus, mis meid kõiki hukutab, kui laseme end sellest nakatada.
  
• See maailm on nõrkade, vastuoluliste ja ekslike inimeste maailm.
  
• Töö on minu elu ja mulle püha, enamasti aga meeleheide.
  
• Kellele palju antud, sellelt ka palju nõutakse.
  
• Andekas inimene võib ligilähedalt vaadatuna olla isekas, julm, isegi väiklane.
  
• Pariis on läbi ja lõhki heitlik. Seda, mida ta ühel aastal nüpeldab, kiidab ta järgmisel aastal taevani.
  
• Ükskõik missuguseid hüvesid kuulsus ja edu talle ka ei toonud, mõistis ta, et tema sisimat mina need muuta ei suuda. Tõelist rahuldust andis talle ikkagi töö, see oli ta elu mõte.
  
• Mõtlev inimene – see on kohutav võitlus, sest ihu on tugevam kuivaim, kuid ometi otsib vaim sellest mülkast väljapääsu.
  
• Kui talle antaks elada veel 10 aastat, mõtles ta, kas või viiski – ta lepiks isegi üheainsa täie tööaastaga – oskaks ta palju ära teha. Varem polnud ta seda hinnata osanud. Just siis, kui inimene suudaks eluhambale vastu panna, elu mõista, peab ta ära minema, mõtles Auguste kurvalt.
  
• Kunstnikule on kõik kaunis: ta terav silm avastab igas olendis ja igas esemes selle olemuse – sisemise tõe, mis aimub välise kesta alt. Ning see tõde ongi ilu ise. Õppiga andumusega: kui leiate tõe, olete leidnud ka ilu.
  
• Tõeline kust põlgab kunstlikkust.
  
• Kunstniku suurim tasu on rõõm tehtud tööst.
  
• Tõeline kunstnik väljendab alati seda, mida mõtleb, arvestamata valitsevaid eelarvamusi.
  

Sisukokkuvõte:
Auguste Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis.Tema vanemateks olid Jean-Bapiste Rodin ja Marie Cheffer.Tema isa oli prantsuse talupoeg ja ema Lorraine ist pärit külatüdruk.Enne Auguste ilmatulemist oli neil juba kaks tütart- Clotilde ja Marie.Poja sünd oli tema isa jaoks väga tähtis sündmus, sest just pojast oli ta kaua unistanud.Kahjuks ei läinud kõik nii nagu isa oli unistanud.Auguste oli jässakas maamehe kehaga ning lühinägelik poiss.Kui ta saadeti õppima Ristiusu Doktriini Vendade kooli, ei läinud tal õppimine mitte sugugi hästi.Teda peeti koguni kooli kõige halvemaks õpilaseks.Varsti ei tahtnud ta üldse enam koolis käia, vaid veetis aega Notre Dame il joonistusi visandades.Kui isa nägi Auguste i joonistamas, ärritas see teda, sest isa lootis, et pojast kasvab nö. korralik mees.Aastal 1849 jättis Auguste kooli pooleli ning ta saadeti Beauvais sse kooli, mille juhatajaks oli ta lell.Ka seal ei edenenud poisil õppimine ning paari aasta pärast jäi ka seal õppimine katki.Samal ajal muutus tung joonistada järjest tugevamaks.Pärast pikki vaidlusi sai ta lõpuks oma isa nõusoleku astumaks Petite-Ecole i, mis valmistas ette kunstnikke, kes tahavad astuda Beaux - Arts i.Seal õppis ta neli aastat, kolm neist modelleerimist.Lõpetanud kunstikooli , üritas ta sisse saada Pariisi kõrgemasse kunstikooli Beaux-Arts i, kuid see ebaõnnestus Rodinil kolmel korral. Vahepeal töötas Rodin elatise teenimiseks erinevate dekoormeistrite juures, kus pidi vormide järgi kujusid vorpima.Aastal 1860 astus tema õde Marie kloostrisse noviitsiks, sest tema armastatu abiellus teise naisega.Kaks aastat peale noviitsiks saamist suri Marie kõhukelmepõletikku.See mõjus Rodin ile nii tugevalt, et ta otsustas samuti liituda Põhja Sakramendi Isade kloostriga.Seal pidas ta vastu vaid aasta.Peale kloostrist lahkumist töötas ta mõnda aega dekoormeistrina.Samal ajal kohtus ta oma ainsa poja emaga, Rose Beuret’ga ning kahe aasta pärast sündis neil poeg.Sel ajal hakkas Rodini looming koguma tuntust- ta oli loonud “Purustatud ningaga mehe”.Järgnesid sellised kuulsad skulptuurid nagu “Pronksiaja inimene” ja “Ristija Johannes“, mis olid esimesed Rodini teosed, mida eksponeeriti Pariisi Salon is.Peale seda tellis valitsus Rodinilt “Põrguväravad”, mida võib nimetada tema elutööks.See valmis aastatel 1880-1917.”Põrgu väravaid” kaunistab 186 erinevat skulptuuri.Vahepeal surid nii ema kui isa.Aastal 1883 kohtus Rodin teise tähtsa naisega oma elus- Camille Claudel iga.Camille oli Rodini õpilane ning sekretär.Naine meeldis Auguste ile juba nende esimesest kohtumisest saadik.Ta oli graatsiline , elegantne ja ilus ning mees tundis tema vastu metsikut kirge. Vaikselt arenes nende suhe küpseks armastuseks ning sellest sai teada ka Rodin i elukaaslane Rose. Rose’il tuli leppida teise naisega, sest tema armastas Rodi i ülekõige.Camille elas ühes Rodini ateljees ning üha tihemini jäi ka mees sinna. Sel ajal tulid Rodin ile tellimused ka Victor Hugo mälestussamba ja Calais kodanike auks monumendi rajamiseks.Camille ja Auguste i vahekord oli aga juba alguses hukule määratud, kuigi nende armastus oli kirglik, hoolis Rodin Rose ist rohkem.Rodin kogus järjest enam tuntust ning tema töid hinnati kürgelt.Oma elu viimased aastad pühendas ta täielikult Rose’ile, mõistes lõpuks, et tema on see naine, kes oli , on ja jääb. 29. Jaanuaril 1917. aastal abiellus Rodin Rose Beuret’ga ning juba 14.veebruaril suri Rose difteeriasse.Sama aasta 17. Novembril suri ka Rodin. Rodini tähtsaimateks töödeks peetakse “Põrgu väravaid”, “Suudlust”, “Victor Hugo monumendi” kavandit, “Mõtlejat ja “Calais kodanikke ”.