Vana-Kreeka mõisted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Kreeka mütoloogia mõisted

"Iliase" pinge tuleneb teadaolevast ennustusest ning ema katsetest möödapääsmatut saatust kõrvale pöörata. Ilma Achilleuse kannata ei oleks see pinge saanud tekkida. Ka suurim kangelane ei pääse oma saatusest- selline moraal on müüdil Achilleuse kannast. See on ka üks võtmeid Homerose "Iliase" mõistmiseks. Achilleuse kangelaslik saatusele alistumine ei ole meie ajale ülekantav, kuid see on inimesi ikka ja jälle köitnud. Atlas oli Vana-Kreeka titaan Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega. Ta oli kõige rohkem tuntud osa poolest, mida ta etendas Titanomahhias, kümneaastases sõjas titaanide ja olümposlaste vahel. Atlasest sai titaanide juht, kui Kronos lahingutest väsis. Hoolimata Atlase jõupingutustest oma jõudude koondamisel, selgus, et neist pole vastast olümposlastele, keda juhtis Zeus, ning kelle parem relvastus ja koletu jõud

Kirjandus

5

doc

"Antiikmütoloogia" mõisted

Antiikmütoloogia · 12 jumalat Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tähtsaim kolmest neitsilikust jumalannast. Phoibos Apollon Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu perem

Kunstiajalugu

6

doc

Antiikmütoloogia

Antiikmütoloogia töö 12 jumalat: 1. Zeus ehk Jupiter ­ peajumal, taevajumal 2. Hera ehk Juno ­ abielu jumalanna 3. Poseidon ehk Neptunus ­ merejumal 4. Hades ehk Pluto ­ allilma- ja surmajumal 5. (Pallas) Athena ehk Minerva ­ linna, tsivilisatsiooni ja käsitöö jumalanna, ka lahingujumalanna 6. (Phoibos) Apollon ­ tõe- ja valgusejumal 7. Artemis ehk Diana ­ looduse- ja loomade jumalanna 8. Aphrodite ehk Venus ­ armastuse- ja ilujumalanna 9. Hermes ehk Mercurius ­ kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars ­ sõjajumal 11. Hephaistos ehk Vulcanus ­ käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö 12. Hestia ehk Vesta ­ kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hes

Kunstiajalugu

10

doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud templivaremeid, skulptuurikilde ja ajaloolisi raidkirju. Püütia vastustes võis oleneda nii talupoja külviajad kui ka sõjakuulutamine. Delfi oraakli käest küsiti nõu enne iga tähtsat sammu riigiasjades. Seetõttu oli tal Vana-Kreeka ajaloole suur mõju. Ühine austus Delfi oraakli sõnade vastu ning püütiapidustused ja mängud, mida peeti pühamu läheduses iga nelja aasta tagant, aitasid kaasa Vana-Kreeka poliitika- ja usuelu ühtsusele. Delfi oraaklile tegi lõpu 4. sajandil pKr kristliku Rooma keiser Hadrianus. Delfi oraakel oli küll kõige kuulsam, kuid mitte ainus Vana-Kreeka oraaklitest. Kõige vanem oli Zeusi oraakel Dodonas Epeiroses. Usuti, et Zeus kõneleb püha tamme lehtede sahina läbi.

Kirjandus

7

doc

Vana-Kreeka müüdid

Lõpuks pani heeros Theseus ta sinnasamasse raudsesse sängi, kuhu Prokrustes oma ohvrid oli sidunud, kuid ei ole öeldud kumma meetodiga Prokrustes surmati (Hamilton, 1975). Kui tänapäeval räägitakse Prokrustese sängist, mõeldakse nii või teisiti sobimatuid võimalusi, talumatut või sobimatut olukorda, probleemi ebasobivaid lahendusi ning õigustamatuse mõõdupuud, millega vägivaldselt midagi kohandatakse. 84. Atlas- on Vana-Kreeka titaan.Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega. Ta oli kõige rohkem tuntud osa poolest, mida ta etendas Titanomahhias, kümneaastases sõjas titaanide ja olümposlaste vahel. Atlasest sai titaanide juht, kui Kronos lahingutest väsis. Hoolimata Atlase jõupingutustest oma jõudude koondamisel, selgus, et neist pole vastast olümposlastele, keda juhtis Zeus, ning kelle parem relvastus ja

Kirjandus

20

doc

Neli vanakreeka heerost HERAKLES, PERSEUS, THESEUS ja IASON

HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala ­ piim). Prantsuse keeles on Linnutee Voie lactée (piimatee), inglise keeles Milky Way ja vene keeles . NB! Suurenda pi

Ajalugu

5

doc

Mütoloogia tegelased

Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus ­ vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis ­ Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon ­ Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias ­ Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest

Kirjandus

11

odt

Kirjanduse arvestus I - antiik

Kirjandus Müüdid: Pilet 1 ­ Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos ­ jõgi, mis voolas ümber maa Tethys ­ Okeanose naine Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis ­ õiglus Iapetus ­ Atlase ja Prometheuse isa Atlas ­ kandis maailma oma õlgadel Prometheus ­ päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ­ ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno ­ abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus ­ mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton ­ allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva ­ lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti raj

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)