Nagu Balzac ütleb ,,Inimliku komöödia" eessõnas, lõi ta selle teosega oma maailma: ,,Minu teosel on oma geograafia, samuti nagu tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad, asjad, oma tegelased ja faktid, oma vappideraamat, oma aadlikud ja kodanlased, oma käsitöölised ja talupojad, oma poliitikud ja keigarid, oma armee ja lõpuks oma maailm!" Lisame ainult, et see polnud autori fantaasia vili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm. 5. ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, oli poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine
aadlimehi.Nagu Balzac ütleb ,,Inimliku komöödia" eessõnas, lõi ta selle teosega oma maailma: ,,Minu teosel on oma geograafia, samuti nagu tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad, asjad, oma tegelased ja faktid, oma vappideraamat, oma aadlikud ja kodanlased, oma käsitöölised ja talupojad, oma poliitikud ja keigarid, oma armee ja lõpuks oma maailm!" Lisame ainult, et see polnud autori fantaasia vili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm. 5. ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, oli poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel
vanaisale külla sõites. · Hoolimata karmusest armastas ja austas Tsehhov oma vanemaid, sest nad olid võimaldanud lastel õppida. · Õppima hakkas ta kreeka algkoolis, seejärel Taganrogi klassikalises gümnaasiumis. · Gümnaasiumist sai Tsehhov oma mõtte kirjutada novelli ,,Inimene vutlaris", sest seal õpetas palju Belikovi taoliseid õpetajaid. · Anton armastas teatris käia ja selleks, et sinna saada maskeerisid vennad end ümber, et täiskasvanud välja näha. · Lapsepõlv möödus märkamatult. · Isa ei suutnud oma tekkinud võlgu tasuda ning võlavanglast pääsemiseks põgenes ta Moskvasse, kus õppisid Antoni vennad Nikolai ja Aleksandr. Varsti kolis Moskvasse ka ema väiksemate lastega ning Anton jäi 16-aastaselt üksinda gümnaasiumit lõpetama.
sellist suunda kirjanduses nimetati XIX sajandi ka kriitiliseks realismiks. Realismi põhizanr on eepika suurvorm romaan. Realism arenes kõige jõulisemalt Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Puskin ja Lermontovi järel kerkisid XIX sajandil vene avalikkuse ette suured sõnameistrid Ivan Gontsarov (1812-1891), Ivan Turgenev (1818-1883), Nikolai Gogol (1809-1852), Fjodor Dostojevski (1821-1881), Lev Tolstoi (1828-1910), Anton Tsehhov (1860-1904). Silmapaistva panuse maailmakirjandusse on andnud kolme viimati mainitud kirjaniku- F. Dostojevski, L. Tolstoi ja A. Tsehhovi looming. VENE KIRJANDUS XIX SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Ajajärgu üldine iseloomustus XIX sajandi viimane kolmandik oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastioluderohke ja keerukas ajajärk. Selle perioodi iga üksiku aastakümne eripalgele vaatamata iseloomustas neid üks ühine põhijoon
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus
Dostojevski näitab, kuidas mitu motiivi viivad teoni. Ivan Sergeevits Turgenev (1818 1883) Ta kuulub nende kirjanike hulka, keda saab nimetada uue romaani loojateks. Ta ei olnud ainuke uuendaja, vaid paralleelselt kirjutas temaga ka Gontsarov. Gontsarovi esimene romaan imus 1847, Turgenevil aga alles 1855. Turgenev on põhiliselt tuntud romaanikirjanikuna. Ta alustas oma loomingulist teed aga luuletajana, romantikuna. Tema looming algas 1830ndatel aastatel. 1840-50ndatel kirjutas Turgenev ka näidendeid, mida lavastatkse ka siiani. Draamalooming teda ei rahuldanud. Ta on kuue romaani autor ,,Rudin", ,,Aadlipesa", ,,Eelõhtul", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Elu lõpul loob Turgenev uue zanri proosaluule. Oluline on see, et ta tegutseb mitmes zanris. Turgenevi poeetikale avaldas mõju luulekeel. Mõned kohad on rütmistatud, nagu luuletused. Enamiku oma eluajast veetis
Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasutatakse palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a
Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A. Gailit + A.Alle, J.A. Barbarus.
Kõik kommentaarid