Klassitsism KT (0)

Muusika KT kordamine
1. Mõisted:
Klassitsism – Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil.
Klassikaline – Muusika , mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval.
2. Uued žanrid:
Sonaat – 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill .
Keelpillikvartett – Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul , teine viiul, vioola , tšello.
Sümfoonia – 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane- menuett -kiire. Esitab sümfooniaorkester.
Avamäng – Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta.
Instrumentaalkontsert – 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert )
3. Sümfooniaorkestri pillirühmad:
Keelpillid , puupuhkpillid , vaskpuhkpillid , löökpillid.
4. Klassitsismi üldiseloomustus:
Valdav on ilmalik- ja instrumentaalmuusika . Kaasnes õukonna võimu nõrgenemine. Klassitsism – esmaklassiline, parim. Elavnes avaliku kontserdi elu, tekkisid muusika ühingud. Tellijateks olid kõrkodanlus. Muusik ei pidanud enam olema õukonna teenistuses.
5. Mitmehäälne muusika klassitsismi ajastul:
Homofiilne mitmehäälsus.
6. Instrumendid :
Klaver, klavesiin . Pillid saavad tänapäevase välimuse.
7. Klassitsismi ajastu ooperi žanrid:
Opera seria – dramaatiline, väärtuste konflikt (tunded), ajalugu, julmus, salakavalus. NT: Gay ja Pepuschi „Kerjusooper“.
Opera buffa – koomiline ooper , laulumäng, temaatika naeruvääristamine, laululised aariad, ansambli ja koori numbrid , olustikuline koomilise sisuga ooper. NT: Pergoles „ Teenija – käskjanna“, W.A. Mozart „Figaro Pulm“
Saksa Singspiel – laulumäng, sündis 18. Sajandi keskel, tekkis iInglise ballaad-ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Enim mängitud Austrias . NT: W.A.Mozart „Haaremi rööv“, „Võluflööt“.
8. Ooperireform ja Gluck :
Hakati ooperit jälgima, suurendati koori ja baleti osatähtsust ooperis, muusika kujutab realistlikult lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Avamäng on vahetu osa. C.W.Gluck viis läbi ooperireformi 1762. aastal, mil lavastati tema ooper „Orpheus ja Eurydike“.
9. Helilooja elukäik:
F.J.Hayden – Õppis noorena Hainburgis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit . Looming klassikalist stiili, hõlmab kõiki muusika žanre, tekkis 30. Eluaastate paiku. Tal oli originaalne käekiri. 1759 koostas oma esimese sümfoonia. Kokku teinud: 24 ooperit, instrumentaalmuusikaid, kvartette, 20 missat ja oratooriumit, hümn, 70+ keelpillikvartetti. Muusika klassikaline ja originaalne.
W.A.Mozart – Sündis Saltzburgis. Imelaps , geenius . Esimesed loomingulised katsed tegi 4-aastaselt. 5-aastaselt andis esimese kontserdi. Esimene hariduse sai oma rangelt isalt. Tegi 6-aastaselt koos vanema õega ringreise Euroopas. 1773- 1781 õukonnaorganist Saltzburgis. Hiljem vabakutseline Viinis . 1. Keelpillikvartett pühendusega Haydenile. Kokku: 24 ooperit, 450 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile ja flöödile, kvartette keelpillidele, sonaate klaverile ja viiulile, oopereid, missasid (kokku üle 600 teose). Viimane teos reekviem.
L.van Beethoven – (1770-1827) Sündis Bon’is (?). Isalt õppis viiuli ja klaverimängu. 1. Kontsert 7.aastaselt. Õppis Bon’i õukonnas organit. Sai klavesiinimängija koha õukonnas. Kaotas ema 19.aastaselt, isa alkohoolik .Vabakutseline Viinis 4 aastat. 1800.a. esimene menukas kontsert Viinis. Parimad teosed pärit romantismiajast. Pärast 1800.a. jäi kurdiks. Kõige kuulsam teus kurdina . Elu lõpuni üksi. Kokku: 32 sonaati, 5 klaveri kontserdit, lühipalu, variatsioone, 9 sümfooniat, 1 missa „Solemmis“, 1 ooper „Fideelio“(, 1 hümn). 1816-1827 täiesti kurt.
10. EL hümni autor:
Beethoven, 9. Sümfoonia, 4. Osa „Ood rõõmule“. Teksti autor Schiller.