· Linna kaitsemine põhja poolt · 13. juuli 1704.aasta Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga · Narva piiramine · Peeter I plaan Narva linna vallutamiseks · Poltaava lahing Eestimaa ühendamine Venemaaga. · pärisorjuslik kord · uue sõjasadama rajamine · Manufaktuurid, rahavabrikud, söögikojad, saeveskid Kadriorg Peeter I reformid · Sõjaväereform · Õukond euroopalikum · Uurali · Maaniulatuvad kuued rauamaagikaevandus · Pikad habemed · Sõjakoolid · Naised seltskonnaelus · Riidemanufaktuurid · Sankt-Peterburg · Uus maksusüsteem ·
ehitusmaterjalitööstus Ehitusmaterjalide tootmine on Eesti vanemaid tööstusharusid Lubjakivi oli kasutatud juba sajandeid tagasi linnuste ja kindluste rajamisel Keskajal tegutsesid ka mitmel pool tõrva- ja lubjaahjud ning väiksed tellistehased Hiljem lisandusid sinna klaasitehased ja veejõul töötavad saeveskid Ettevõteid rajatakse tooraine leiukohta või tarbija lähedale, sammuti on oluline ka väljaveo võimalus Eelmisel kümnendil said ehitusmaterjalid üheks meie ekspordile iseloomulikuks tootegrupiks Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires Kuigi ehitustööd on tänavu kasvanud, jääb 1996. aasta Eesti ehitusmaterjalitööstuse viimaste aastakümnete kõige suurema madalseisu aastaks.
Erametsade keskmine pindala on 2,5 hektarit omaniku kohta ning riigis on üle 100 000 metsaomaniku. 42% metsadest on jaotatud riiklike omanike vahel. Siia kuuluvad riigimetsad, mis on riigi piirkondade (11 %), valdade (28 %) ja provintside, riiklike sotsiaalkeskuste ja kirikukogude (3 %) omanduses. Need metsad kuuluvad metsandussüsteemi ja neid majandavad. -Majanduslik: puidutootmine. Mets annab inimestele palju tööd nii otseselt kui kogu sektoris (saeveskid, paber, paneelid, jne); -Keskkonnakaitse: elurikkuse peamine keskus. Mets kaitseb maapinda erosiooni eest ja metsal on positiivne mõju veele ja õhuringlusele, sest see toodab hapnikku ja seob süsinikku; -Sotsiaalne: koht, mis on kõigi jaoks, kes otsivad puhast õhku ja avarust. Mets pakub midagi igaühele: matkajatele, kalameestele, jahimeestele jne; -Maastikuline tähtsus: mets annab struktuuri Belgia maastikule. 5. Metsade majandamist reguleerib seadusandlus:
talupoegade pärandatav kasutusõigus , õigus vallasvarale, vallakohtute loomine *1816 (eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade vabastamine ilma maata, perekonna nimede andmine *1849(liivimaal) ja 1956 (eestimaal) talurahvaseadused- mindi üle teorendilt raharendile, talupoegdel võimalus talusi päriseks osta Majandus *18 saj viinaköökide rajamine mõisates, härgade kasvatamine, mõisate juures tegutsesid saeveskid, lubjaahjud, telliselöövid, asutati Räpina paberivabrik1734, Põltsamaa klaasi ja portselani manufaktuur *19 saj lina ja kartuli kasvatus talupoegade põldudel, piimakarja kasvatamine, Kreenholmi manufaktuuride rajamine Narva, Kalevi vabrikute rajamine *1870 raudteede rajamise algus eestis *19 saj lõpul kiire tööstuse areng *19 saj lõpuni tähtsaim tööstuskeskus Narva edaspidi Tallinn Kultuur *18 saj- 1793 Piibli esmakordne ilmumine eesti keeles, A.T.Helle valgustuse levik,
teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde -- sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks.
saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade · Ettevõtted töötasid · Vanimad XVII saj. veejõul - jahuveskid kasvas veskite arv · XIV ja XV saj. · XIX saj. lõpp hakati seoses mõisatega tootma elektrit · Alates XVI sajandi · Sageli vesiveskid lõpust ka saeveskid rendile antud ja mõis sai tasu Asukoht ja eesmärk · Määravaks jõe lang ja · Tööstuse arenedes paisutamise laienes eesmärk võimalused · Saekaatrid · Sageli mõisast eemal · Villatööstused · Paberivabrikud · Kartongivabrikud Veskipäev ·Taluniku suurpäev ·Puhaste riiete, söögi-joogiga mindi veskile ·Veski omamoodi keskus, kus
poolt okupeeritud Rootsi kuninga plaan rajada Rootsi-Poola ühendriik, pealinnaga Stockholmis, mis aga Vene vägede tegevuse ja kuninga varase surma tõttu ei teostu. Rootsi aeg kunstis on valitsevaks barokk (Kadrioru loss) Linnad ja kaubandus käisid Rootsi ajal aeglaselt alla, kuna idakaubandus oli mujale kolinud. Rootsi oli sel ajal Euroopa juhtiv tööstusriik ja sellega tekivad manufaktuurid (käsitöövabrikud) – tähtsamad lubja ja klaasi manufaktuurid, ehitusmaterjalid ja saeveskid 1632.a. asutati Tartu Ülikool. Ülikooli asutamise eestvedajaks Johann Skytte) (I kindralkuberner Eestis) Asutab kooli Gustav II Adolf - hukkub kuu hiljem Lützeni lahingus. 1656.a. kool sõja tõttu suleti ja avati uuesti Tallinnas1690. 1699-1710.a. oli ülikoolilinnaks Pärnu, kus Põhjasõda selle tegevuse lõpetab. Rootsi ajal sai alguse ka Eesti rahvaharidus.: • 1684.a. asutas Bengt Gottfried Forselius koolmeistrite seminari, kus hakati õpetama külakoolide õpetajaid. Esimesed
Eestisse sisse veeti peamiselt soola, mida toimetati edasi Venemaale ja Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid. Rootsi oli 17. sajandil Euroopa juhtivaid tööstusriike, kus toodeti suur osa kontinendil tarbitud rauast ja suurem osa vasest. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka Hüti klaasikoda. Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Linnade välisilme muutus. Valitsevaks kuntsi- ja ehitusmoeks olid barokk. Keskaegsed kirikud said uued baroksed tornikiivirid. Rootsi aja lõpuks ümbritseti Tallinn ja Narva võimsate bastionivöönditega. Kohaliku hariduselu korraldamisel olid suured teened kuningas Gustav II Adolfi
Majandusharude kirjeldused Puidutööstus on Eestis suhteliselt keskmine.Puidutööstuse suurematest ettevõtetest on mööblitööstused. Puidutoodete valmistajaid leidub ka meil, kuid mitte nii palju kui mööblitööstuseid. Väiksemad on saeveskid, mida on ka Eestis palju.Kõige suurem ettevõttlus toimub muidugi Tallinnas, järgmisena juba Narvas ning Tartus.Siis suurematest tuleb ka neile järgi Pärnu.Toiduainetööstuse koha pealt võib meil leida ka igasuguseid erinevaid toiduaineid.Näiteks piima-, pagari-, kala-, karastusjookide-, liha- ja alkohoolsete jookidetööstuseid.On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks suuremaid lihatööstusi asub Rakveres ning enamasti need väiksemad lihatööstused
19. Mis juhtus Aksel Stromiga metsas?Kes ta päästis? V: Aksel kukkus kaljuprakku ja tormituul kukutas talle peale puu. Oliine päästis ta. 20. Miks käisid Aksel ja Barbro kohtu ees, mis oli tulemuseks? V: Barbro tappis nende lapse. Mõlemad pääsesid karistusest sest lensmaniproua seisis nende eest. 21. Milline oli Iisaku talu? V: Iisaku talu Kaugemaa oli kõige suurejoonelisem talu ümbruskonnas. Seal oli palju hooneid: heinaküünid, elumaja, sahvrid, saeveskid, laudad jne. Lisaks oli Iisakul ka põlluharimisriistu, mida teistel ei olnud.
kui heaks ajaks ja seda näitas rahvaarvu kasv. Sõjad olid möödas. kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut? Mõjutas hästi Eestimaal sündimus hakkas tõusma ja rahva arv kasvas Mis osadeks jagunes Balti hertsogiriik? Eestimaa,liivimaa ja saaremaa Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide?Baroki stiil.Kadrioru loss Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil? (mida toodeti Eestis) manufakturid ehk käsitöökojad. Need olid saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid, Hüti klaasikoda hiiumaal. rajati et eksporti suurendada. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? asutati 1630 aastal tartus,1631 aastal ka Riias ja Tallinnas,30 juuni 1632 kirjutas Adolf alla ülikooliks muutmise ürikule. Academia Gustaviana? uus ülikooli nimi,õppetöö oli ladina keeles.ainus õpetaja Forselius. Bengt Gottfried Forselius? 1684 tartu külje all piiskopi mõisas koolmeistrite ja köstrite seminari
kaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva) transiitkaubandusest. Laevatee rajamise kavatsust tõestab 1688. aastal. Pärnu magistraadi leping jõe puhastamise kohta Pärnust kuni Viljandini.Veetee rajamiset olid eluliselt huvitatud eelkõige Pärnu ja Tartu kaupmehed, kes olid kaotanud oma senise kaubandusliku tähtsuse Riias ja Narvas. Pärnu jõge ja tema harujõgesid kasutati aastasadu ka palgiparvetamiseks ning seetõttu olid kõik mineviku saeveskid. Et parvetamisega seoses ujus vee peal päris palju raha ei saanud lasta sel omasoodu ja isevoolu toimida, vaid igal aastal moodustati parvetuskomisjon ja määrati vastutajad. 3 PILDIL: Aurulaev poolenisti uputatuna Pärnu muulide vahel. Kasutatud materjal: http://www.slideshare.net/pihlakas/prnu-jgi http://aerling.blogspot.com/2010/07/kuidas-ilmasodade-ajal-parnu-joge.html http://et
•Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng - Tallinn, Narva – laolinnad – teiste taandareng - Narva arendamine •Kaubandus - sissevedu, nt sool, heeringas jt. - väljavedu, nt vili, liha jt. - talurahvakaubandus - mõisnikel keeld talupoegade kaupu linna viia •Käsitöö - gildid ja tsunftid - 17. saj. manufaktuurid, nt viljaveskid, saeveskid •Forseliuse seminar - 1684 Tartu Piiskopmõisas seminar külakoolide õpetajatele - lugemine, laulmine jne - 2 aastat õppeaega - 1668 Forselius uppus
Linnades valitses raad, kuhu kuulusid kaupmehed ning juristid. Kaubandus: Linnade jõukus põhines kaubandusel ja tähtsaimateks kaubalinnadeks olid Tallinn ja Narva. Eksporditi ehk väljaveokaubad: teravilja, lina, kanep, nahad, laevaehitusmaterjale. Imporditi ehk siseveokaubad: soola, vürtse, veini, kangaid, rauda, tubakas. Käsitöö: 17. saj rajati Eestisse esimesed tööstusettevõtted. Mõisate juures alustasid tööd tellisetehased, lubjaahjud, saeveskid. Hiiumaal oli klaasikoda. Manufaktuurid olid uued käsitöönduse vormiks. Ehk suurettevõtted, kus töötasid palgatöölised ja kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Luteri kirik Rootsi ajal: Miks käis alla? *Liivi sõda *Kirikuõpetajaid polnud kirikukogudes *Rootsi-Poola sõda *Muinasusu kombed hakkasid maad võtma
Balti hertsogiriik jagunes: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnaks. 15. Mis kunstistiil oli Rootsi ajal Eestis valdavaks ja too näide? Kunstistiilina oli valdav barokk, sellest on säilinud tänaseni Kadrioru loss. (ovaalsed jooned) 16. Kuidas nimetati esimesi tootmisettevõtteid Eestis ja mis eesmärgil? (mida toodeti Eestis) Eesti asus rajama manufaktuure ehk käsitöö vabrikuid, kus töö oli paremini organiseeritud ja sellepärast ka tootlikum. Nendeks olid näiteks saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid. Manufaktuuri keskuseks oli Narva. 17. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? Tartu Ülikool asutati 1632. aastal. Esimesena asus ülikool Tartus, siis Tallinnas, pärast seda Pärnus. Uus ülikool sai nimeks Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. 18. Academia Gustaviana - ülikooli nimetus Gottfried Forselius - koolistas oma elu ajal välja 160 eesti noormeest kellest pidi saama
sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde -- sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Tallinnas oli vaseveski töötanud juba 16. sajandi lõpust, 17. sajandil ehitati see ümber paberimanufaktuuriks. XVII sajandil suutsid Eestis rahvusvahelise kaubandusega jätkata ainult sadamalinnad. Euroopa ja Venemaa vahelised kaubateed olid muutunud ja peamisteks saanud
Põllumajanduse areng peale põhjasõda- Mõisamajanduses jäi 18. sajandi lõpuni valdavaks teraviljakasvatus, mis andis mõisale põhisissetuleku. Sellele lisandusid tulud viinapõletamisest ja viinavooride saatmisest pealinna turule. 6. Tööstuse areng peale põhjasõda- Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, industrialiseerimine, linnastumine ja rahvusluse levik.Viinaköökide kõrvale tekkisid aja jooksul ka väiksemad saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud ja hakati kasvatama kartulit. Märkimisväärselt tõusis mõisnike elustandard. Põhjasõja järel olid veel tavalised puust, õlgkatusega mõisahooned, lihtne maavillane riietus ja liiklemiseks kõlbas veel lihtne talupojavanker. Sajandi keskpaiku jõudsid ka Eestisse Versailles´ maitsed ja euroopalikud eluviisid. Kerkisid uhked härrastemajad, mida rahvas lossideks kutsuma hakkas Palmse, Sagadi jt. 7
muudetud mördisegul. Flatau soovitab müüritist ka otsese päikesevalguse eest varjata ja õhtul kinni katta. Veel üks mördisegu soovitus: üheksa mahuosa liiva, kolm saepuru, kolm ehituslupja (mitte põllumajanduses kasutatavat), kaks portlandtsementi. Saepuru peaks pärinema kergest ja õhulisest pehmest puidust ning olema sõelutud pooletollise (13 mm) auguga sõelaga. Suurepärased kohad sellise saepuru leidmiseks on saeveskid ja mootorsae puru. Enne kasutamist vees leotatud saepuru töötab käsnana, millest mört niiskust imab, aeglustades sedasi kuivamist ja vähendades pragude teket. Saepuru võib asendada ka spetsiaalse tsemendihooldusvahendiga, ent nii kasvab keskkonnamõju. Ehituslubi muudab seina paindlikumaks, hingavamaks ja iseparanduvaks, sest settib aeglasemalt kui tsement. Portlandtsement seob mördi keemiliselt üheks. Konstruktsioonist/ Puuriithooned
Eksporditavad tooted Tagajärjed: Väheneb liigirohkus Kliimemuutused Veeringe kadu Kultuuride häivitamine Metsade maha raiumine Brasiilias on juba üle 50% metsast kaitse all Metsatööstus METSAVARUMINE, METSARAIE SAEVESKID (palgid, prussid, lauad) EHITUSTÖÖSTUS (laast- ja kiudplaadid, vineer) MÖÖBLITÖÖSTUS TSELLULOOSI- JA PABERITÖÖSTUS PUIDUKEEMIA (vaigud, tärpentiin, piiritus) Metsade majandamine METSAISTUTUS JA ISTIKUTE KASVATUS KUIVENDAMINE HOOLDUSRAIE, HARVENDUSRAIE KAHJURITÕRJE VÄETAMINE INFO http:// v2ikekevin.weebly.com/ekvatoriaalne-vihmamets.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia https://et.wikipedia.org/wiki/Savann https://prezi
Vene kaupmehed siseturul Tööndus Tsunftikord ja piirangud Manufaktuurid Manufaktuurid Eestlased ei tegele 1736 Räpina paberivabrik Kapitalistlikud jooned- vaba Tööndus koondub maale- Põltsamaal valmistatakse konkurents, kauplemispiirangute telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid klaasi, peegleid, portselani kaotamine Manufaktuurid Tallinnas paberimanufaktuur ja Narvas vase- ja saeveski Kultuur Luterluse tugevdamine, muinasusundi Pietism Ratsionalism tagakiusamine Hernhuutlus Eiseni tegevus August Wilhelm Hupeli esimene
Johann Friedrich Fredrik VI Struensee Norra 18.sajandil Taani koosseisus pärast Põhjasõda. Taani dünastia noorem esindaja oli asevalitsejaks. Puudus pärisorjus ja talupojad olid vabad. Puudusid mõisamajandid, kuid lihtrahva põhiprobleemiks oli riigimaksude kiire tõus. Norra majanduses oli oluline osa kalapüügil, püüti heeringat ja turska. Hinnatud väljaveoartikkel oli laevaehitusmaterjal, mida vajasid Lääne - Euroopa suured mereriigid, eelkõige Inglismaa. Saeveskid olid Norras esimesed kapitalistlikud ettevõtted. Norra 18.sajandil 1735.aastal tuli Taanist korraldus, mis muutis viljakaubanduse Lõuna- Norras kaupmeeste monopoliks. Monopol on majandusteadus, kus turuseisund on püsiv ning ühte toodet pakub ainult üks kaupmees ning selle puhul puudub konkurents. Talupoegadelt võetavad maksud kasvasid. Vaatamata majanduse elavnemisele ei suutnud Norra oma elanikkonnale elatist kindlustada, kuigi Norra oli Taani riigi provints.
keelud. kaubanduse arengut pidurdasid venemaa katsed suurendada vastvalminud peterburi sadama kaubakäivet., andes venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt pea osa vili ja metsamaterjal, lina ja kanep. Sisseveos : sool, raud , tubakas ja heeringas. Aadli ja jõukama linnarahva jaoks ka luksuskaupu ning riiet. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, lubjaahjud ja telliselöövid. Toodang tarvitati tavaliselt oma ja ümbruskonna mõistate tarbeks. Räpina mõisasse asutati paberivabrik. Töötab ka präägu. Põltsamaa mõisnik hakkas tootma pudeleid. Edaspidi ka aknaklaasi ning hakkas tootma ka peegleid. Ning ka kalli hinnalist portselani. Linnakäsi töös oli endiselt tsunftikord. Eesti 18.sajandi II poolel. Katariina II oli venemaal võimul, ta oli saksa valitseja tütar 14 aastaselt saabus venemaale, abiellus Peeter III
magasivilja kogumine, vaestehoolekanne(algul külakorda käimine, pärast vaestemajad), valla juhtide valimine(Eestimaal talitajad, Liivimaal vöörmündrid), kohaliku kooli toetamine(remonditööd ja rahaline toetus), teede ja sildade korrashoid jne. 9. Mida ja millest toodeti Eestis 19. sajandil? villatöötlemine - kalev(tekstiil) puuvill - kedratud puuvill (venemaal riideks) paber tsement, tellis, lubi villa-, jahu- ja saeveskid masina- ja metallitööstus Mõisted 1. baltierikord - eriolukord(seadused jms.) Baltikumis 2. restitutsioon - riigistatud mõisate tagasiandmine nende omanikele 3. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri 4. rüütelkond - (3 Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa), koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi ja lahendasid kõiki kohalikke küsimusi 5. pearahamaks - uus maksukorraldus 6
mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat millegagi piiratud. Seega pole imestada, et kes vähegi said, need põgenesid Soome, Rootsi, Pihkvasse. Pärast Venemaaga ühendamist soiku vajunud kaubandus hakkas XVIII saj taas elavnema. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinenud või töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina paberivabrik, mis on jäänud vanimaks täniseni tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis. Väljaveos etendas peamist osa metsamaterjal, lina ja tööstuslik kanep. Sisseveos oli suur osa talurahvakaupadel: sool, raud, tubakas, heeringas. Linnarahva jaoks luksuskaubad ja riie. Eesti XVII saj teisel poolel
Linnade arengut edendas soodne asukoht, kaubateed, sadamad. 3. Milline linn ja miks saavutas Rootsi ajal kiireima arengu? Kiireima arengu saavutas Narva, sest Narval on soodne asend Vene piiri läheduses, Narva on sadamalinn, kus käis tihe kaubandus ja see oli manufaktuuritootmise põhikeskus. Oma positsiooni säilitas ka Tallinn. 4. Nimetage 3 tööstusharu, kus asuvad tegutsema manufaktuurid. Paberitööstus, ehitusmaterjalid (klaas, tellised, vase- ja saeveskid) ning tekstiil (kanep,lina). 5. Seletage mõiste talurahvakaupmees. Kaupmehed, kes müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllumajandussaaduste vastu. 6. Võrrelge Eesti linnade arengut Rootsi ajal. Tooge välja 3 muudatust. Narval toimus majanduslik õitseng. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele. Väiksemad sisemaa linnad ei suutnud enam konkurentsis püsida
Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski; Narva Peterburi kubermnagus; Setumaa Pihkva kubermangus; Pärnumaast lahutati Viljandimaa; Tartu maakonnast lahutati Võru maakond; - Välis- ja sisekaubandus Merekaubanduse olulisus vähenes; Eksporditi - kanep, mets, vili, lina Imporditi - sool, raud, tubakas, heeringas, igast luksuskraam - Käsitöö ja tööndus viinaköögid, lubjaahjud, saeveskid, telliselöövid 1734 paberivabrik Räpinas 18. sajandi II pool - manufaktuurid Põltsamaal - klaas, peegel, portselan Linnades vähe manufaktuure, sest tsunkftikorraga kaasnesid piirangud ja keskaegne reglement HARIDUS JA KULTUURIOLUD 18.-19. SAJAND - Kirikute olukord pärast põhjasõda puudusid kodusõpetajad; TÜ pausil ehk puudus teoloogiline haridus; #RIP kirikuhooned ja kiriku mõju;
kohapealne vene sõjavägi viin -- Peterburi (põlismetsad põletatakse viinaköökides) veised -- lihaloomad Peterburi st. * loomakasvatus * väetis põldudele Kaubandus * Merekaubanduse tähtsus tõusis. Tln., Pärnu., Narva tähtsust vähendati, eesmärk - tõsta Peterburi tähtsust. eksp. - vili, mets, lina, kanep imp. - sool, raud, tubakas, heeringas + luksuskaubad. Tööndus Mõisate juures viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734 Räpinas paberivabrik 18. saj. II p. Põltsamaa ümbruskonnas manufaktuurid - klaas, peegel, portselan Woldemar von Lauw. Linnades manufaktuure vähe -- põhjuseks tsunftikord: · piirangud · keskaegne reglement Talurahva õiguslik olukord. 1739 - Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri kinnitas, et :
ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks 17. sajandil arenes Rootsi riigis kiiresti tööstus; ka Eestis rajati esimesed töönduslikud ettevõtted -- mõisate juures alustasid tööd telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid; mõnda aega tegutses ka üks klaasikoda (Hiiumaal). Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik.
Norralased pidasid oma maad aga omaette riigiks, mis oli ühendatud personaaluniooni alusel. Norras ei olnud pärisorjust ja talupojad olid vabad, nii nagu Rootsiski. Puudusid mõisamajandid, lihtrahva põhiprobleemiks oli riigimaksude kiire tõus. Norra majanduses oli põllumajanduse kõrval väga oluline osa kalapüügil, suurtes kogustes püüti heeringat ja turska. Hinnatud väljaveoartikkel oli laevaehitusmaterjal, mida vajasid Lääne - Euroopa suured mereriigid, eelkõige Inglismaa. Saeveskid olid Norras esimesed kapitalistlikud ettevõtted. Pidevalt sekkus Taani Norra majandusellu. 1735.aastal tuli Taanist korraldus, mis muutis viljakaubanduse Lõuna-Norras kaupmeeste monopoliks. Monopol on majandusteadus, kus turuseisund on püsiv ning ühte toodet pakub ainult üks kaupmees ning selle puhul puudub konkurents. Talupoegadelt võetavad maksud kasvasid. Vaatamata majanduse elavnemisele ei suutnud Norra oma elanikkonnale elatist kindlustada, kuigi Norra oli Taani riigi provints.
kaubakäivet, andes Venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid aga Tlna, Narva, Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt peamist osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos olid ülekaalus talurahvakaubad, sh sool, raud, tubakas, heeringas; aadli ja jõukama linnarahva tarvis ka luksuskaubad ja riie. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina paberivarik. XVIII saj teisel poolel hoogustus manufaktuuride rajamine. Mis olid karl XII valearvutused ja kuidas mõjutasid sõjakäiku? De Croy - Poltaava lahing - Uusikaupunki rahu - Hernhuudid? Vennaskondade tagajärjed? Ilmalikud kirjandusvoolud`? Põhjasõja põhjused? Mis muutus pärast Uusikaupunki rahu
Elektrimasinatehas “Volta” Vagunitehas “Dvigatel” Fr. Krulli metallitehas Fr. Wiegandi masinatehas Raudtee Peatehased Paberitööstus Tallinna ja Räpina tehas Tselluloositehas “Waldhof” Pärnus E. J. Johansoni paberivabrik Tallinnas Kohila ja Türi papi- ja paberivabrik Tööstuskeskuseks sai Narva asemel Tallinn Tsemendi-, tellise- ja lubjatehased; villa-, jahu- ja saeveskid; viinavabrikud 1900-1903 Venemaa majanduskriis Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine
Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused (Lääne -ja Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) 8. Metsamajanduse jaotus 1) metsade majandamine a) nimetage kolm alajaotust 3p. 2) metsatööstus a) nimetage kolm alajaotust 3p. 1) metsade majandamine a) metsaistutus ja istikute kasvatus b)kuivendamine c)hooldusraie, harvendusraie d)kahjuritõrje e)väetamine 2) metsatööstus a)metsavarumine, metsaraie b)saeveskid (palgid, prussid, lauad) c)ehitustööstus (laast- ja kiudplaadid, vineer) d)mööblitööstus e)tselluloosi- ja paberitööstus f)puidukeemia (vaigud, tärpentiin, piiritus) 9. Metsade jaotus kasutamisotstarbe järgi, tooge näide 5+5p. 1) mitmeotstarbeline mets, näiteks tammik väärispuit mööbliks, kork 2) kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks, näiteks kuivad lähistroopilised metsad 3) loodusliku mitmekesisuse säilitamine, näiteks Alutaguse ürgmetsad Eestis
iseseisvus. 8. Linnad Rootsi aja lõpus linlased 6%, domineerisid saksa kaupmehed, vaid väga üksikud eesti kaupmehed eksport: teravili (moodustas ca 2/3 Tallinna väljaveost; Baltimaad on Rootsile viljaaidaks); lina ja kanep (toodi Venemaalt); laevaehituseks vajalik (tõrv, mastipuud); import: sool, luksuskaubad käsitöönduses väga range tsunftikord 17. sajandil, manufaktuuride kujunemine (telliskivi tootmine, saeveskid, klaasitehas Hiiumaal) 9. Vaimuelu Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa
Manufaktuur-kasutati ära koskede vee-energia. Vabrikus töödeti puuvilla(sisse USA-st, Egiptusest-Venemaa riidevabrikutesse). 19saj IIp kiirenes areng. Tekstiilitööstuse kõrvale masina-ja metallitööstus (Tln). Balti puuvillamanufaktuur. 20saj alguseks Tallinnast peamine tööstuslinn. Kujunes paberitootmiskeskus, 19saj lõpul toodeti 70%kogu Venes vajaminevast paberist. Ettevõtteid rajati koguni maale-tsemenditehased, tellise-ja lubjatehased, villa-jahu- ja saeveskid. Peeti silmas eelkõige Vene impeeriumi kui terviku vajadust. Raudteed-1870rajati Balti raudtee-ühendas Paldiskit Tlna ja Narva kaudu Peterburiga. Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi),
pidamine. o Suurenes teravilja toodang. o Seoses loomakasvatusega laienes söödakultuuride külvipind. o Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid talude väiksus, mehhaniseerituse madal tase ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Elekter polnud maale veel jõudnud. o Tööstus Eesti o Eesti suurimad tööstusharud olid tekstiilitööstus ja masinaehitus. Olid ka veel põlevkivikaevandused ja seda töötlevad tehased, puidutööstus saeveskid, tikuvabrikud ja mööblitehased, kui ka tselluloosi-ja paberivabrikud. Rajati meiereid ja tapamaju. Eriti hoogsalt arenes tööstus 1930.aastate lõpus, mil tööliste arv tõusis I maailmasõja aegsele tasemele. Läti o Lätis domineerisid puidu-ja metsatööstus, neile järgnesid metalli-ja masinaehitustehased, toiduainete- ja tekstiiliettevõtted. Läti tööstustoodangu kasvutempo oli üks kiiremaid Euroopas. Leedu
● Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem; ○ Tallinn suurim, Narva esiletõus. ● Väliskaubandus; ○ välja: ■ teravili, lina, kanep, tõrv, puit, karusnahad. ○ sisse: ■ sool, metallluksuskaubad. ● Käsitöö; ○ manufaktuurid: ■ telliselöövid; ■ lubjaahjud; ■ vaseveskid; ■ saeveskid; ■ paberi tootmine; ■ Hüti klaasikoda Hiiumaal. ● 1660. aastal tuli võimule Karl XI; ● 1680. aastal toimus reduktsioon- mõisamaade riigistamine; ○ ⅘ Liivimaast, ½ Eeestimaast ja ⅓ Saaremaa mõisatest; ○ J.R.Patkul- riigivõimule avalikult vastu hakanud mõisnik, kes tagaselja surma mõisteti; ○ 1694. aastal kaotati Liivimaa rüütelkond, maapäevad läksid riigi kontrolli alla;
normväärtused saadakse tugevuskatsetuste alusel katsekehadega, millised peavad vastama tasakaaluniiskuse olukorrale 200C temperatuuri ja 65% suhtelise niiskuse juures. See standard annab meetodi vastavate normväärtuste määramiseks visuaalselt ja/või mehaaniliselt sorteeritud puidukogumi tugevusklasside määramiseks. Visuaalset sorteerimist Eestis teostatakse standardi EVS 806:2002 "Puidu visuaalse tugevussortimise reeglid" kohaselt. Nimetatud standard koostati selliselt, et Eesti saeveskid sordiksid ehituspuidu igapäevaselt tugevusklassidesse C16 ja C24. Standard näeb ette ka tugevussortimist tugevusklassi C18 ja C35. Puitu tugevusklassiga C18 tuleb saeveskilt eraldi tellida.Ehituspuit tugevusklassiga C35 sorditakse liimpuidu tehastes liimpuitelementide valmistamiseks. Siit tulenevalt tuleks projektides kasutada ehituspuitu tugevusklassidega C16, C18 ja C24. Projekteerijad on kohustatud ehitusprojektides näitama puidust kandekonstruktsioonides kasutatava puidu tugevusklassi
Käsitöölised olid linnades koondunud tsunftidesse, väljaspool tsunfti käsitööga tegelemine oli keelatud. RA-l toimus ka tsunftide sulgemine eestlaste eest, järelikult eestlane polnud enam ka linnakodanik. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Kuna linnades oli nende teke raskendatud tsunftide tõttu, siis tekkisid need eeskätt maale (väljaspoole linna piiri igaljuhul). Omalajal oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur. Olid ka telliselöövid, lubjaahjud, saeveskid. Kirik Oli küll alanud reformatsioon, aga Liivi sõja tõttu osad alad Poola käes katoliikluse taastamine, Poola-Rootsi sõjas samuti keerukas luterlust juurutada, seetõttu luteri kiriku rajamine toimus ikkagi 1630ndatest aastatest, kui valitses pikem rahuperiood Rootsiajal. EM kubermangus oluline roll EM piiskop J. Iheringil. LM-l kindralsuperintendent J. Fischer. Mõlemas kubermangus tegeles kiriku juhtimisega kiriku valitsus konsistoorium. Sel ajal
-Kanuti pandi kinni, Oleviste ei võtnud Kanuti liikmeid vastu *Rootsi ajal tekkisid esimesed manufaktuurid -Tsunftide tõttu oli raskendatud linnadesse tekkimine -Seega tekkisid maale või väljaspoole linnapiiri -Oluline manufaktuur oli Hiiumaal Hüti klaasimanufaktuur -Valmistasid aknaklaasi, pudeleid, kausse *Maal olid ka telliselöövid -Valmistati telliseid *Olid lubjaahjud -Lubja valmistamiseks *Saeveskid -Plangud ja lauad, ka ekspordiks Kirik Rootsi ajal *Eesti aladel oli olnud ka reformatsioon (1517), aga vahel oli Liivi sõda, Poola käes osa maad (katoliiklus), seejärel Poola-Rootsi sõda *Luteri kirikuorganisatsiooni rajati 1630-dest aastatest -Oli pikem rahuperiood -Enne organisatsiooni ei olnud *Eestimaa kubermangus oli oluline Eestimaa piiskop J. Ihering *Liivimaal rajas kirikuorganisatsiooni kindralsuperintendent J. Fischer
Käsitöö ja tööndus (Räpina, Põltsamaa) 1) 17. sajandi käsitöö asengut Eesti linnades reguleeris keskaegne tsunftikord. Sellegipoolest nähti uue aja märke ja nendeks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Jacob de la Gardie rajas Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuritööstuse keskuseks kujunes Narva, kus kasutati Narva jõe energiat. Tallinnasse tekkis kaltsupaberit tootev paberiveski. 2) 18.saj tekkisid mõisate juurde viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjus. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734.a rajati Räpinasse tänini toimiv paberivabrik. Põltsamaa ümbruskonda rajati manufaktuurid, kus toodetid, klaasi, peegleid, portselani, rajajaks Woldemar von Lauw. Linnades vähe manufaktuure, põhjuseks tsunftikord. Teema 7 Haridus-ja kultuuriolud 18.-19- sajandil Kiriku olukord pärast Põhjasõda 1.Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: a) kogudused õpetajateta
Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla, mille transportimine sõja ajal oli raskendatud. Suur osa väikeettevõtetest suleti. Puidu- ja paberitööstusel tooraine puudust ei olnud, kuid tootmist siiski koondati. Põhjuseks oli Waldhofi tselluloosivabriku hävimine 1915.aastal.Sõja ajal ehitustegevus vaibus, vähenes nõudlus metsamaterjali järele. Tööle jäid saeveskid, mis tootsid metsamaterjali sõjaväeosadele. Toiduainetööstus oli killustatud väikeettevõtete vahel. Tööliste arv vähenes Tööstuse areng oli ühekülgne. Kujunes välja sõjavajadusteks töötav suurtööstus, mis täitis riiklikke sõjalisi tellimusi. 4. Põllumajanduse areng Elanikkonna peamiseks tegevusalaks oli põllumajandus. Talumajanduse areng ajutiselt pidurdatud viljahinnad langesid. Laienes karjakasvatus piimakarjakasvatus. Vähesel määral
aastal loovutatud Båhusläni ja Trondheimi piirkonna sai Norra siiski kahe aasta pärast tagasi. Taani rivaaliks on alati olnud Rootsi. Napoleoni sõdade ajal aastail 18071814 Taani liitus Prantsusmaaga. Kuid karistuseks sõja võitjate Viini kongress aastal 1815 võttis Norra Taanilt ära ja andis Rootsile. Pärast seda tabas Norrat tema ajaloo kohutavaim majanduslangus. Ühisturg Taaniga lagunes, Briti turg muutus Norra puidule suletuks. Kaevandused ja saeveskid kaotasid välisklientuuri. Paljud jõukama keskklassi kodanikud Kagu-Norras pankrotistusid. Kriis oli pikk ja raske. Alates 1830-ndaist hakkas majandus taas tugevnema. See võimendas nõudmisi vabama kaubanduse ja tollipoliitika järele. Laiendati kaubandusõigusi ja tollimaksundust hakkasid mõjutama vabakaubanduslikud põhimõtted. Norra hakkas ka muul moel järgima Euroopas levivaid üldisi suundumusi. 1854. aastal ehitati Oslo ja Eidsvolli vahele esimene raudtee. Rajati telegraafiliinid
Tsunftikäsitööliste kõrval tegutsesid nurgakäsitöölised ehk tsunftijänesed. Et kohalikke kaupmehi elatisega kindlustada, anti neile 2 Eesti 18. sajandil kaupade ülesostmise ainuõigus, teised tohtisid kaupu osta vaid oma tarbeks. Asehalduskorra kehtestamisega anti õigus käsitööga tegeleda kõigil soovijail. Manufaktuurid 18. sajandil: Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, mille toodang jõudis vaid lähemasse ümbruskonda. 1734. aastal asutati Räpina mõisas paberivabrik, mis töötab tänini. Põltsamaa ümbruses tegutses ettevõtlik mõisnik Woldemar von Lauw, kes alustas äri pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi, peeglitega, hakkas isegi portselani tootma. 19. sajandi alguseks oli Eesti töönduses kujunenud kirev pilt. Tegutsesid Rõika Meleski klaasitööstus, Räpina paberivabrik, Tallinna
Vene võimu käsul- Paldiski ja Võru Paldiski,- tulevane suur ja tähtis sadam Võru- uue maakonna keskus. 3) Välis- ja sisekaubandus Väljaveokaup- vili, mets(Euroopas vähenes), lina, kanep(köiteks) Sisseveokaup- Hispaania ja prantsuse sool, metall, heeringas, tubakas, puuvill(Ameerikast) Tõusis merekaubanduse tähtsus- Tallinn, Pärnu 4) Käsitöö ja tööndus Mõisate juurde tekkisid viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Tänu nendele tuli raha sisse ning sellele järgnes ehitusmaania. Toodangut tehti nii kohapealseks tarbimiseks kui ka müügiks. Räpina paberivabrik- 1734 Põltsamaa portselani, klaasi, peegli tehas Meleski- Viljandimaal Linnades oli manufaktuure vähe- tsunfti kord: 1. piirangud 2. keskaegne reglement https://word.office.live.com/wv/WordView.aspx?FBsrc=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com
suhteliselt nõrgad ja madala arengutasemega ettevõtted. Aastal 1992 oli puidu ja puidutoodete tootmise osakaal töötleva tööstuse toodangus vaid 3,7%, suurim osakaal, 31,6%, oli toiduainetetööstusel. Aastal 2006 aga olid kohad vahetunud, puidu ja puidutoodete tootmine andis töötleva tööstuse toodangust 14,7%, toiduainete tööstus oli 14 protsendiga teiseks taandunud. 1990. aastate algul toimus metsatööstuse privatiseerimine, kuid erastatud saeveskid ei suutnud saepalkide eest võistlusväärset hinda pakkuda ja suurem osa saepalgist osteti ära eksportööride poolt. 1993. aastal oli Eesti saeveskite kogutoodang vaid 157 000 m3. Olukorra muutumiseks kulus siiski vaid mõni aasta, sest ehitati uued kaasaegsed saeveskid, mis suutsid saepalgi eest eksportööridest rohkem maksta. Uute saeveskite ehitajate hulgas olid ka puitu eksportivad firmad, nende aastate suurim puidueksportöör AS Sylvester avas oma esimese saeveski Imaveres juba 1995
tehtud. Pilt: Kanepi leht. Kalandus ja metsandus Looduslikud metsad, maa millel kasvas vähemalt 21% ulatuses metsa, moodustas 24 protsenti kogu maaalast. Valitsuse metsa reservid olid suured. Kui 1980-ndate aastate lõpus, kuid omavarustatust oli veel kaugel. Pikaajalise arengu peamiselt hardwoods, mänd ja teiste liikide oli kavas toetada mööbli-, käsitöö- ja ehitamise konkurentsivõimet. Väikesed saeveskid olid olemas kui ei olnud kunagi piisavalt varusid. Hiliste 1980-ndate aastate lõpuks oli vaid 185000 hektarit (457000 aakri) alles jäänud Jamaica algsest metsast (1000000 hektarist ehk 2500000 aakrist). Ümarpuidu toodang suurenes 55000 cu m (1,9 miljonit cu jalga) 1981 220000 cu m (7,8 miljonit cu jalga) aastal 1988 ja 881000 cu m (31,1 miljonit cu jalga) 2000. Umbes 68% metsamaterjaliturul lõigatud puidust kasutati kütusena . The Forestry osakond alustas
Kaubanduse arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada vastrajatud Peterburi sadama kaubakäivet, andes Venemaa pealinnale mitmesuguseid eeliseid ja soodustusi, mis vähendasid aga Tlna, Narva, Pärnu kaubanduse osatähtsust. Väljaveos etendas endiselt peamist osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos olid ülekaalus talurahvakaubad, sh sool, raud, tubakas, heeringas; aadli ja jõukama linnarahva tarvis ka luksuskaubad ja riie. Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina paberivarik. XVIII saj teisel poolel hoogustus manufaktuuride rajamine.
mitmehobusetõllaga praktiliselt võimalik "tagurdada". Ringtee võimaldas sõita tõllaga mõisa peahoone trepi ette nii, et sealt sai ära sõita teist haru pidi. Mõisakompleksis oli lisaks eri eesmärgiga hooneid: valitsejamaja, töölistemaja, laudad, meierei jne. Peale põllumajandusliku tööstuse ja sellega seotud ettevõtete (piiritustehased, meiereid, veskid) olid mõisates levinud ka tehnilised tööstusettevõtted nagu saeveskid ja tellisetehased. Mõisa peamaja tagaküljel asub tavaliselt suur park, sammastega aia- ja pargipaviljonid, tiigid ühes sildadega jms. 30. Kaupmehe elamu Kaupmehest linnakodaniku elumaja ehk alumisel korrusel asus kaupmehe kontor. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Et elamu ülemisi korruseid
Talupoeg müüs kauba, mida müüda andis, tuttavale kaupmehele. Samalt ostis ka endale vajamineva soola ja metalli. Tsunftid ja Gildid Väljaspool tsunfti polnud võimalik eriti käsitööga tegeleda. Eestlasi üritati välja tõrjuda. Tekkisid ka esimesed manufaktuurid. Nad tekkisid pigem maale, mõisate juurde. Tellisevalmistamine: telliselööv. Saeveskid, pabermanufaktuurid. Eestlane õppis lugema. Suurim oli Hiiumaale rajatud klaasimanufaktuur (aknaklaas, pudelid, klaaskausid). Kirikuelu Luterlus muutus valitsevaks usuks. Sellest kõrvalekaldumine oli keelatud. Kaks meest: Em oli oluline roll piiskop J. Ihering. Lm oli kõrgeim vaimulik kindralsuperintendent J. Fischer. Polnud vaid vaimulikud, kuid ka rahvavalgustus. Haridus ja eesti keelne kirjandus. Sakslased panid kirja esimesed eesti keele grammatikad
Emb – põhjaranniku allv; Lh – Häädemeeste allv; Einf – Loode-Eesti vk; Eint – Vahe-Eesti vk; Ecl – paekalda allv; Esup – Pandivere vk; Alt – Alutaguse; Emed – Lahkme- Eesti vk; Eor – Kagu- Eesti vk Enne märkimisväärse inimtegevuse algust (primitiivne maaviljelus 4000- 3000 a. tagasi) oli Eestimaa metsasus 90%. 13. saj. oli langenud 60%-ni ning eriti ulatuslik metsade laastamine toimus 17. saj. alates. Saeveskid, manufaktuurid, pigi valmistamine ja viinapõletamine. Praegu ligi 50%. Arumetsade klass: Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Sürjametsad, Salumetsad Lammimetsade klass Soostunud metsade klass: Soovikumetsad, Rabastunud metsad Kõdusoometsade klass: Kõdusoometsad Soometsade klass: Madalsoometsad, Siirdesoometsad, Rabametsad Aruniidud, Lamminiidud, Rannaniidud, Soostuvad niidud Madalsood, Siirdesood, Rabad 30. Eesti maastikuline liigestatus ja rajoneering.
annaabi.ee 
