Majandusharude kirjeldused (1)

Majandusharude kirjeldused
Puidutööstus on Eestis suhteliselt keskmine.Puidutööstuse suurematest ettevõtetest on mööblitööstused. Puidutoodete valmistajaid leidub ka meil, kuid mitte nii palju kui mööblitööstuseid. Väiksemad on saeveskid, mida on ka Eestis palju.Kõige suurem ettevõttlus toimub muidugi Tallinnas, järgmisena juba Narvas ning Tartus.Siis suurematest tuleb ka neile järgi Pärnu.Toiduainetööstuse koha pealt võib meil leida ka igasuguseid erinevaid toiduaineid.Näiteks piima-, pagari-, kala-, karastusjookide-, liha- ja alkohoolsete jookidetööstuseid.On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks suuremaid lihatööstusi asub Rakveres ning enamasti need väiksemad lihatööstused asuvad rohkem Lõuna–Eestis. Pärnumaal toodetakse rohkem kala, karastusjooke ning piima. Saartest toodavad Saaremaa ja Hiiumaa kala ja liha ning Kuressaares asub ka pagaritööstus. Riideid annavad meile selga enamasti Tallinn. Kergetööstuse allharudest on Eestis tähtsamad tekstiilitööstus ja õmblustööstus, mis moodustasid 1996. aastal ligi 90% tööstusharu müügimahust. Väiksem osa jääb naha-ja jalatsitööstusele. Kuressaares asub tekstiilitööstus. Pärnus puudub aga jaltsitööstus, ülejäänud kaks on täiesti olemas. Lõuna-Eestis asuvad rohkem jalatsitööstused. Põllumajandusest rääkides on suurim sigade arv Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Kõige vähem sigu on Hiiumaal, Ida-Virumaal ja Valgamaal. Sealihatoodang põllumajandusliku maa kohta aastas oli kõige suurem Saaremaal, Raplamaal,Viljandimaal ning Lääne-Virumaal. Linnukasvatus aga on suurem Harjumaal ning Lääne-Virumaal. Väike aga Ida-Virumaal, Läänemaal, Hiiumaal ja Võrumaal. Mis kõige tähtsam meie jaoks, on kartulikasvatus. See on meil kõige suurem Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.Ülejäänud paikades on see enamasti võrdne toodang. Kõige suurem kartuli saagikus oli aastal 2000 ja 2001 ning kõige väiksem oli aastal 1998. Tavaliselt on kartuli saagikus kõige suurem Järva – ja Raplamaal. Piimatoodangust rääkides on kõige suurem veiste arv Pärnu-, Jõgeva-, Järvamaal ning Lääne-Virumaal. Piimatoodang lehma kohta on aga suurim Järvamaal. Veiste arv on aga kõige suurem Jõgeva-, Pärnu- ja Järvamaal. Piimatoodand lehma kohta Eestis oli 2002. aastal 5151 kg aastas. Eestis on põllumajandumaa osatähtsus riigi kogupindalast 23,1 %. Suurima tööhõivega majandus haru on põllumajandus ja tööstus. Teisele kohale jääks haridus , avalik haldus ning tervishoid . Ning kolmandale jääb teenindus. Tööstusharudest on Eestis kõike igal pool. Enamasti muidugi on ehitus ja ehitusmaterjalitööstused. Puhkemajanduseset nii palju, et enamik välisturiste saabub Eestisse naaberriikidest: üle 50 % Soomest, vähem Lätist, Venemaalt ja Rootsist. Kruiisireisijad veedavad Eestis keskmiselt 5 tundi ja kulutavad enamiku ajast sisseostudele. 1996. aastal sai Eesti 25 miljonit sellest tulu. Üle 70 % turiste saabub meritsi , ligikaudu, 20 % maanteetranspordiga, vähem lennuki 5 % ja rongiga 3 %. Kõige enam külastavad turistid Tallinna ja selle lähiümbrust, samuti Pärnut, Tartut, Lääne-Eesti saari , populaarsust kogub Lõuna-Eesti. Viimastel aastatel on hoogustunud siseturism , mille käigus õpitakse tundma Eesti kauneid paiku. Keemiatööstuse kohapealne tooraine on eelkõige põlevkivi, kõik muu tuleb sisse vedada.(Kirde-Estis). Keemiatööstus moodustas 1996. aastal riigi tööstuse kogutoodangust 10 %. Keemiatööstuse ettevõtetes töötas samal aastal umbes 8000 töötajat, nad andsid umbes 10 % Eesti ekspordi mahust ja kasutasid ligukaudu 12 % impordi mahust.
Kristiina Tarkus
9. klass