Ehitus ja mördisegud (2)

Tallinna Ehituskool
Ehitussegud ja mördisegud
Õpilane: Kaspar Liivak
2011
Sisukord
Isetasanduv segu……………….…..1
Mört…………………………………...1
Konstruktsioonist……………………..1
Betooni liigitus………………………..2
ISETASANDUV SEGU Vetonit ABS 148 on põrandasegu mida kasutatakse põrandakatete aluse sileda pinna tegemiseks. Isetasanduvat segu saab paigaldada nii käsitsi kui ka masinaga . Aluspinnaks sobib betoon , kergbetoon , kivi ja keraamiline plaat. Segukihi paksus betoonil 4-30mm, kergbetoonil 6-10mm. Vetonit ABS 148 paigaldades peab peab temperatuur olema vahemikus +10 kuni +30 kraadi.
Isetasanduva segu valmistamine
25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasanduv segu on käimiskuiv 2-4 tunni pärast, katmiskuiv 1-3 nädala pärast.
Mört/ Sideaine
Richard Flatau soovitab oma raamatus "Cordwood Construction : A Log End View" (2007) kasutada mördisegu, mis koosneb kolmest osast liivast, kahest osast vettinud saepurust, ühest osast portlandtsemendist ja ühest osast kustutatud lubjast. See segu on mõeldud mittekandvatele (st püst- ja rõhttalade vahel asetsevatele) puuriitseintele ning selle eelis on aeglasem kivinemine ja vähem pragusid kui suurema koguse saepuru poolt õhuliseks muudetud mördisegul. Flatau soovitab müüritist ka otsese päikesevalguse eest varjata ja õhtul kinni katta . Veel üks mördisegu soovitus: üheksa mahuosa liiva, kolm saepuru, kolm ehituslupja (mitte põllumajanduses kasutatavat), kaks portlandtsementi. Saepuru peaks pärinema kergest ja õhulisest pehmest puidust ning olema sõelutud pooletollise (13 mm) auguga sõelaga. Suurepärased kohad sellise saepuru leidmiseks on saeveskid ja mootorsae puru. Enne kasutamist vees leotatud saepuru töötab käsnana, millest mört niiskust imab , aeglustades sedasi kuivamist ja vähendades pragude teket. Saepuru võib asendada ka spetsiaal­se tsemendihooldusvahendiga, ent nii kasvab keskkonnamõju. Ehituslubi muudab seina paindlikumaks, hingavamaks ja iseparanduvaks, sest settib aeglasemalt kui tsement . Portlandtsement seob mördi keemiliselt üheks.

Konstruktsioonist/ Puuriithooned

Seinte ehitamisel jäetakse puuhalud või - pakud tavaliselt müüritisest veidi välja ulatuma (2-3 cm ulatuses). Seinte paksus on enamasti 30-60 cm, aga Põhja-Kanadas on mõned seinad ka kuni 90 cm paksud. Puuriithooned on välimuselt atraktiivsed, nende ruumikasutus ökonoomne (ümara põhiplaani puhul), ressursikulu väike ja ehitamine lihtne. Enamasti moodustab puit seinakonstruktsioonist 40-60%, ülejäänud osa täidab mördisegu ja isolatsioonimaterjal . Puuriitehitis võib olenevalt projektist ja ehitusprotsessist olla väga säästlik. Puuriitkonstruktsioone on kaht liiki: läbiv ja MIM (mört-isolatsioonimaterjal-mört).
Läbiva konstruktsiooni puhul sisaldab mördisegu ise isolatsioonimaterjali, milleks on enamasti saepuru, pilliroog , ajalehepuru või paberimass; vahel moodustab see väga suure osa kogusest (80% paberimassi ja 20% mörti). Enamlevinud MIM-meetodi puhul ei täida mört (erinevalt läbivast meetodist või ka tellismüüritisest) kogu seina paksust. Selle asemel annavad seinale toe ja stabiilsuse kaks 7-10 cm laiust (vahel ka laiemat) mördiriba seina kummaski ääres ja nende vahel asub eraldi isolatsioonikiht.
1
Puuriitkonstruktsiooniga seinad võivad olla ise kandvad (kui kasutatakse üleslaotud nurki või lainelist seina) või võivad olla laotud ka püst- ja rõhttalade vahele, mis tugevdavad konstruktsiooni ja sobivad näiteks maavärinapiirkondades kasutamiseks.
Kandva puuriitseina puhul lubab puidu ja mördi survetaluvus katusetarindid otse seinaga siduda. Erinevate mördisegude ja isolatsioonimaterjalide puhul on erinev seina üldine R-väärtus ehk soojatakistus ja samuti omasoojusmass ehk sooja/külma salvestamisvõime.
Betooni liigitus
Betoone liigitatakse tiheduse järgi:

• raske - üle 2600 kg/m3
  
• normaalne e harilik, ka tavabetoon - 2100....2600 kg/m3
  
• kerge - 800-2100 kg/m3
  

Normaalne betoon valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Kerge betooni väike tihedus saavutatakse struktuuris moodustunud tühikute (gaasimullikeste) või eriti kerge täitematerjali (nt kergkruus jms) abil.
 
Peale erineva poorsuse ja tiheduse võib täitematerjal olla ka erineva jämedusega: jaotatakse jämeteraliseks ja peeneteralisteks betoonideks. Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik).
 
Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- ( keramsiit -) ja saepurubetoon, kiudbetoon .
 
Kivistamistingimuste järgi jagatakse:

• normaaltingimustes või
  
• hüdrotermiliselt kivistatud betoon.
  

Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud:

• jäigad
  
• plastsed
  
• valatavad.
  

Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures.
 
2
Kasutatud kirjandus
http://www.betoonimeister.ee/default.asp?action=0&type=4&id=100018
http://www.google.ee/