Vesiveskid (0)
Vesiveskid
Vesiveski on seade veejõu
kasutamiseks
Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud:
o vilja jahvatamine
o palkide saagimine
o villa töötlemine
o kanga kudumine
o teateid ka linaropsimise ja
söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna-
Eestis
Vanimad vesiveskid
o Jägala jõel
o Härjapea jõel
o Mihkli nunnakloostri
veskid
Enne II maailmasõda
· Eestis üle 750 · Veskipaisud
vesiveski reguleerisid jõgede
äravoolu
· Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud
· Panid tööle arvestasid omanike
saekaatreid huvisid
· Kraasisid villa · Paisuväravad avati
suurvee ja kalade
· Tootis rände ajal
elektrienergiat
Ajalooline ülevaade
· Ettevõtted töötasid
· Vanimad XVII saj. veejõul -
jahuveskid kasvas veskite arv
· XIV ja XV saj. · XIX saj. lõpp hakati
seoses mõisatega tootma elektrit
· Alates XVI sajandi · Sageli vesiveskid
lõpust ka saeveskid rendile antud ja
mõis sai tasu
Asukoht ja eesmärk
· Määravaks jõe lang ja · Tööstuse arenedes
paisutamise laienes eesmärk
võimalused · Saekaatrid
· Sageli mõisast eemal · Villatööstused
· Paberivabrikud
· Kartongivabrikud
Veskipäev
·Taluniku suurpäev
·Puhaste riiete, söögi-joogiga
mindi veskile
·Veski omamoodi keskus, kus
vahetati informatsiooni
·Arutati põlluharimise ja
karjakasvatuse üle
·Tähtsamte ostu-müügitehingute
koht
Pärast 1940. aastat
·Sõjas hävisid ja said kannatada
paljud veskid
·Veskite riigistamine
·Sageli viidi töö üle elektrijõule-
paisude lagunemine
·Väikehüdroelektrijaamade
ehitamine ja sulgemine
·1970-80 paisjärvede
korrastamine
Taastamise eesmärgid
· Vesiveskite ja paisude,
· veskikohtade,
· tehnika,
· kultuuri,
· maastiku, · Vanade
· tehnikapärandi vesiveskite
· arhitektuuripärandi
teadvustamine,
taaskasutamine
säilitamine · Energia tootmine
· Ökoturism
Taastamise aspektid
· Ökoloogiline - suurendatakse jõgede
vastupanu põuale ja pakasele
· Regionaalarenguline - korda saavad sillad
ja paisjärved, avarduvad puhke-, turismi-,
kalastusvõimalused
· Sotsiaalne - kohalikes külades, valdades
lisanduvad töökohad ja aktiveerub külaelu
Hellenurme vesiveski
· 1998.aastast omanik Mae
· Elva jõel, 45 km Juske
suudmest · Säilinud kõik endised
jahvatusseadmed
· 1870.a ehitatud
· Omanik jahvatab korra
· 3-kordne kiviehitis nädalas
· Jahuveski · Avatud muuseumina,
· Suurveeajal võeti saab jälgida jahvatamist,
maitsta karaskit
vesiväravad eest,
· Pidevad renoveerimistööd
pais vastupidav
· Elektri tootmine 2003.
aastast
Kiidjärve vesiveski
· Ahja jõel, 53 km · Kiidjärve metskond
suudmest rentis ja taastas
· Võimas 4-kordne · Avati taas 1994.
kiviehitis
aastal
· Ehitati 1914. aastal
· Hetkel töökorras, kuid
· Jahuveski
ei tööta
· 1978. a lõpetati
jahvatamine
· Eravalduses
· Rõhk 5,0 m · Ilus paisjärv
· Muinsuskaitse all
Hüüru vesiveski
· Tõdva jõel, 26 km jõe · Eesmärgiks kalarestoran,
suudmest mis avatigi 2003.a
· 2-kordne kiviehitis · Kalatiigil sisse-ja väjavool
· Aastast 1540-1550 · Pais hävinud
· Praegun ehitati XIX saj · Veskiga seotud vanavara
lõpul veskis üleval
· Jahuveski kuni 1980.a · Kultuuriüritused
· 1998.a ostis Arno Pavel,
kes taastas
pp esitlus vesiveskite ajaloost
Sarnased õppematerjalid
12
doc
Hüdroenergia
Referaat
Hüdroenergia
Sisukord
Sisukord...................................................................................................................................... 2
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Ajalooline ülevaade.....................................................................................................................3
Eestis...........................................................................................................................3
Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst................................................................................................ 3
Hüdroelektrijaamad Eestis.......................................................................................................... 4
Linnamäe hüdroelektrijaam.....................................................................................
5
odt
Hüdroenergia
Jõgesid ja ojasid on Eestis
päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase
pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal
tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks.
Viimastel aastatel on meie vooluveekogudel taastatud kunagisi paisjärvi või rajatud uusi. Eesmärgid
on ahvatlevad: odav elektrienergia, töötav vesiveski või lihtsalt silmailu ja ujumisvõimalusi
pakkuva veepeegli loomine. Kuid paisjärved kätkevad endas tõsiseid ohte, mida alahinnates
tekitame majandusliku kasu kõrval nii loodusele kui ka endale algul vähemärgatavat, kuid aja
jooksul järjest enam hoomatavat kahju.
Hüdroenergia tootmine vähendab fossiilsete kütuste Eesti tingimustes põlevkivi põletamist ja
seega ka atmosfääri saastamist. Hüdroenergiaga seonduvat käsitletakse liiga ühekülgselt: kasu
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid