Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vesiveskid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Vesiveskid #1 Vesiveskid #2 Vesiveskid #3 Vesiveskid #4 Vesiveskid #5 Vesiveskid #6 Vesiveskid #7 Vesiveskid #8 Vesiveskid #9 Vesiveskid #10 Vesiveskid #11 Vesiveskid #12 Vesiveskid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ike Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Bütsantsi inimene

Mõningaid taimi viljeldi peamiselt tööstuslikul eesmärgil, näiteks lina, seesamit ja puuvilja. Viljalõikusel kasutati sirpi, mitte vikatit. Bütsantslased ei kasutanud viljapeksmisel koote; viljavihud asetati tasasele pinnale, milleks valiti tavaliselt tuulised mäetipud ning härjad ja eeslid vedasid neist üle peksukelgu. Veskeid oli mitut tüüpi: käsiveskid, loomade- vanade härgade, eeslite või isegi hobuste jõul töötavad veskid, vesiveskid, tuuleveskid. Hooned oli valmistatud kivist, tellisest või krohvitud roogadest. Tavaliselt koosnes maja kahest-kolmest toast: üks neist, kus asus avatud kolle, täitis köögi ja pere magamiskambri aset, teistes säilitati vilja ja veini, mis oli valatud suurtesse tünnidesse. Mõnikord oli majal kaks korrust: ülemisel paiknesid eluruumid, alumisel hoiti tööriistu; seal võis asuda ka loomade jõul töötav veski. Talupoegade majadel oli muldpõrand ja õlgkatus.

Ajalugu
thumbnail
50
pdf

Leivanädala abimaterjal

peenendamine. Odraterad hõõruti algselt peeneks kividega või tambiti terad uhmris uhmrinuiaga suurmeiks (tangudeks). Odrajahu segati mitmete taimede puruga ning lisati vett või piima. Saadud taignast küpsetati tule paistel või kuuma tuha sees paistekakud. 2500 ­ 2000 aastat tagasi Sellesse ajajärku ulatub esimeste käsikivide tarvitamine. 1000 ­ 200 aastat tagasi Odra kõrval tuli kasutusele uus teravili ­ rukis. Samuti jõudsid Eesti alale tähtsa uuendusena veskid. Leiutati taigna kergitamine ehk hapendamine. Õpiti ehitama suuri leivaahje. Nigela viljasaagi, sõdade ning näljahädade tõttu segati rukkileiva taignasse palju aganaid. Saadud leiva kohta öeldi, et see oli nii kerge, et tuul võis ta lendu tõsta. 150 aastat tagasi Suurenenud viljasaagid võimaldasid puhta aganateta leivataigna valmistamist. Taigent hakati valmistama tuulatud viljast jahvatatud jahust. Suurtes peredes küpsetati leiba pikaks ajaks ette

Pedagoogika
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks

Kordamisküsimused energeetika kontrolltööks 1. Energiamajanduse kujunemine (tead, millal tõusis ühe või teise energialiigi osatähtsus ja miks?) – vaata kindlasti õpiku skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited.

Ühiskonnageograafia
thumbnail
10
doc

Vääna jõe hindamismeetodid

Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu puhkebaasi. Ülemjooksul ja kohati ka keskjooksul on jõgi süvendatud ja õgvendatud, enamuses pikkuses aga voolab looduslikus sängis. Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti kõrged. Jõe keskmine lang on 0,69 m/km. Lang on suurim keskjooksul 4 km lõigus Vatsla ja Vahi küla vahemikus. Vahi külas on jõel väike joastik, kus vesi langeb astmena. Vesiveskid on jõel varem olnud varem Saku ja Hüüru mõisas. Vääna jões käivad kudemas lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. Jões leidub jõeforelli ja teibi ning sinna tõuseb merest ka noorangerjaid. Vimb tõuseb tavaliselt Tugamanni paisuni, harva ka kõrgemale. Lõhilastele on jõel looduslikuks tõkkeks vahiküla joastik 21 km kaugusel jõe suudmest, mis on lõhedele siiski ületatav. Paisud lõhe looduslikku taastootmist ei piira, probleemiks on aga jõevee kvaliteet

Keskkonna ökonoomika
thumbnail
26
pptx

Keskkonnakaitse

Hüdroenergia ning geotermiline energia. Ressursid. Keskkonnaprobleemid. Tallinna Tehnikaülikool HÜDROENERGIA ehk VEE- ENERGIA  Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.  Hüdroenergia muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveskid) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades.  Taastuvenergia.  Hea asukoht vee-energia kasutamiseks on paisjärv, looduslik juga või kosk.  Hüdroenergeetika on vee-energia kasutamisega tegelev energeetika haru. Hüdroenergeetika hõlmab nii vee-energia tootmise, muundamise ja jaotamise. Tallinna tehnikaülikool KUIDAS TÖÖTAB HÜDROELEKTRIJAAM  Ehitatakse enamasti kiirevoolulistele suurte langustega  jõgedele.  Vesi paneb liikuma tiivikut meenutava turbiini.  Turbiin paneb liikuma generaatori.  Generaatori liikumisel tekib elektrienergia.  Kasutatakse ka vee tõusu ning mõõna ener

Keskkonna kaitse
thumbnail
4
odt

Ehitised ja taluõued

Kadripäeval lambaõnne pärast. Merele minnes ja sealt tulles kalaõnne pärast. · Hiiumaal Ristna kabeli varemetel käidi palumas, et võimalikult palju laevu karile sõidaks. · 18. sajandi alguses hakkas levima talupoeglik sakraalarhitektuur. · Palvepajad - taluõuedele hakati ehitama hooneid, mis sarnnesid rehielamuga. Mujale ei tohtinud neid ehitada. Palvemajad olid kaugelt tulnud jutlustajate majutamiseks. VESIVESKID ­ päris 13. sajandist. · Keskajal olid veskid mõisa omad. · Esimesed teated tuulikute kohta 14. sajandist. Need ehitati kohtadesse, kus puudusid jõued või oled ned liiga väikesed. 19. sajandil oli Saaremaal igal suuremal talul oma tuulik. KÕRTSID VÕI POSTIJAAMAD ­ endisajal olid kõrtsid kooskäimise ja ajaviitekohad, kus müüdi alkoholi. · Maakõrtsid hakkasid levima 19. sajandst. Seaöl oli ka öömaja, kus said ööbida reisijad, hobuste jaoks oli tall. Liikumine toimus ainult hobustega, ratsavankrikalessiga

Kunst
thumbnail
1
doc

Väike emajõgi

jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul

Geograafia
thumbnail
1
doc

Giidindus: Vanalinna mõned tähtsamad kohad

venue since 2003. It was built in the 14th Century and has an unusual circular shape. During the first centuries the building was used for grinding grain, and later for storage. Unique building, there are no other horse(tread) mills in Baltic countries. 16-meetrise läbimõõduga. Veski leidis esmakordselt mainimist 1379. aastal. Hoonet kasutati algselt jahu jahvatamiseks juhul, kui linna piirati või kui vesiveskid veepuudusel seisid. Veski mehhanisme ajasid ringi kaheksa hobust korraga, keda rakendati paaridena nelja veotiisli ette. Hobused käisid hoone sees ringi, sellest ilmselt tulenes ka hoone sõõrjas põhiplaan. Nüüdseks ei ole seal jahu jahvatatud juba rohkem kui kakssada aastat. 13. Maiasmokk-vanim kohvik, pikk tn 16. The Maiasmokk cafe offers a wide variety of bakery products made at the cafe as well as handmade exclusive chocolate candies and marzipan figurines

Giidindus



Lisainfo

pp esitlus vesiveskite ajaloost

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun