Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vesiveskid (0)

1 Hindamata
Punktid
Vesiveskid
Vesiveski on seade veejõu
kasutamiseks
Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud:
o vilja jahvatamine
o palkide saagimine
o villa töötlemine
o kanga kudumine
o teateid ka linaropsimise ja
söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna-
Eestis
Vanimad vesiveskid
o Jägala jõel
o Härjapea jõel
o Mihkli nunnakloostri
veskid
Enne II maailmasõda
· Eestis üle 750 · Veskipaisud
vesiveski reguleerisid jõgede
äravoolu
· Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud
· Panid tööle arvestasid omanike
saekaatreid huvisid
· Kraasisid villa · Paisuväravad avati
suurvee ja kalade
· Tootis rände ajal
elektrienergiat
Ajalooline ülevaade
· Ettevõtted töötasid
· Vanimad ­ XVII saj. veejõul -
jahuveskid kasvas veskite arv
· XIV ja XV saj. ­ · XIX saj. lõpp hakati
seoses mõisatega tootma elektrit
· Alates XVI sajandi · Sageli vesiveskid
lõpust ka saeveskid rendile antud ja
mõis sai tasu
Asukoht ja eesmärk
· Määravaks jõe lang ja · Tööstuse arenedes
paisutamise laienes eesmärk
võimalused · Saekaatrid
· Sageli mõisast eemal · Villatööstused
· Paberivabrikud
· Kartongivabrikud
Veskipäev
·Taluniku suurpäev
·Puhaste riiete, söögi-joogiga
mindi veskile
·Veski omamoodi keskus, kus
vahetati informatsiooni
·Arutati põlluharimise ja
karjakasvatuse üle
·Tähtsamte ostu-müügitehingute
koht
Pärast 1940. aastat
·Sõjas hävisid ja said kannatada
paljud veskid
·Veskite riigistamine
·Sageli viidi töö üle elektrijõule-
paisude lagunemine
·Väikehüdroelektrijaamade
ehitamine ja sulgemine
·1970-80 paisjärvede
korrastamine
Taastamise eesmärgid
· Vesiveskite ja paisude,
· veskikohtade,
· tehnika,
· kultuuri,
· maastiku, · Vanade
· tehnikapärandi vesiveskite
· arhitektuuripärandi
teadvustamine,
taaskasutamine
säilitamine · Energia tootmine
· Ökoturism
Taastamise aspektid
· Ökoloogiline - suurendatakse jõgede
vastupanu põuale ja pakasele
· Regionaalarenguline - korda saavad sillad
ja paisjärved, avarduvad puhke-, turismi-,
kalastusvõimalused
· Sotsiaalne - kohalikes külades, valdades
lisanduvad töökohad ja aktiveerub külaelu
Hellenurme vesiveski
· 1998.aastast omanik Mae
· Elva jõel, 45 km Juske
suudmest · Säilinud kõik endised
jahvatusseadmed
· 1870.a ehitatud
· Omanik jahvatab korra
· 3-kordne kiviehitis nädalas
· Jahuveski · Avatud muuseumina,
· Suurveeajal võeti saab jälgida jahvatamist,
maitsta karaskit
vesiväravad eest,
· Pidevad renoveerimistööd
pais vastupidav
· Elektri tootmine 2003.
aastast
Kiidjärve vesiveski
· Ahja jõel, 53 km · Kiidjärve metskond
suudmest rentis ja taastas
· Võimas 4-kordne · Avati taas 1994.
kiviehitis
aastal
· Ehitati 1914. aastal
· Hetkel töökorras, kuid
· Jahuveski
ei tööta
· 1978. a lõpetati
jahvatamine
· Eravalduses
· Rõhk 5,0 m · Ilus paisjärv
· Muinsuskaitse all
Hüüru vesiveski
· Tõdva jõel, 26 km jõe · Eesmärgiks kalarestoran,
suudmest mis avatigi 2003.a
· 2-kordne kiviehitis · Kalatiigil sisse-ja väjavool
· Aastast 1540-1550 · Pais hävinud
· Praegun ehitati XIX saj · Veskiga seotud vanavara
lõpul veskis üleval
· Jahuveski kuni 1980.a · Kultuuriüritused
· 1998.a ostis Arno Pavel,
kes taastas
Vasakule Paremale
Vesiveskid #1 Vesiveskid #2 Vesiveskid #3 Vesiveskid #4 Vesiveskid #5 Vesiveskid #6 Vesiveskid #7 Vesiveskid #8 Vesiveskid #9 Vesiveskid #10 Vesiveskid #11 Vesiveskid #12 Vesiveskid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ike Õppematerjali autor
pp esitlus vesiveskite ajaloost

Sarnased õppematerjalid

Hüdroenergia
12
doc

Hüdroenergia

Referaat Hüdroenergia Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalooline ülevaade.....................................................................................................................3 Eestis...........................................................................................................................3 Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst................................................................................................ 3 Hüdroelektrijaamad Eestis.......................................................................................................... 4 Linnamäe hüdroelektrijaam.....................................................................................

Keemia
Hüdroenergia
5
odt

Hüdroenergia

Jõgesid ja ojasid on Eestis päris palju - üle 7000, kuid kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Tasase pinna tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike ning seega on Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik ja puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Viimastel aastatel on meie vooluveekogudel taastatud kunagisi paisjärvi või rajatud uusi. Eesmärgid on ahvatlevad: odav elektrienergia, töötav vesiveski või lihtsalt silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine. Kuid paisjärved kätkevad endas tõsiseid ohte, mida alahinnates tekitame majandusliku kasu kõrval nii loodusele kui ka endale algul vähemärgatavat, kuid aja jooksul järjest enam hoomatavat kahju. Hüdroenergia tootmine vähendab fossiilsete kütuste ­ Eesti tingimustes põlevkivi ­ põletamist ja seega ka atmosfääri saastamist. Hüdroenergiaga seonduvat käsitletakse liiga ühekülgselt: kasu

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun