suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Opritsnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoorium kaheks osaks - aadlikele kuuluv ja päritavad maavaldused ning riigi keskvõimule kuuluv ja valitseja äranägemise järgi jaotatavad maa-alad. 4. Mis riigid osalesid Liivi sõjas ja kes siia kutsuti? Venemaa, Läti, Poola, Taani, Rootsi 5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? (valitseja, pealinn, liitlassuhted) Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562
vastast sõjaliitu) Suur nälg 1695-1697 (Eesti ajaloo suurim) – sureb u. 75000 inimest e. iga 5 eestlane. Karl XII (1697 – 1718) – uus kuningas oli noor ja kogenematu (15a.), kelle ajal ka Rootsi suurriik hävis. (Põhjasõjas). Karl XII - võimekas väejuht ja Põhjasõja algusaastatel polnud tema juhitud Rootsi armeele Ida-Euroopas vastast. Karlile sai saatuslikuks Venemaa sõjakäik 1708-1709, kus Rootsi armee ja suurriik hävitati täielikult. Kordamisküsimused ajaloos: Liivi sõda ja Rootsi aeg 1558-1700 (3 AT) 1. Mis olid Liivi sõja põhjused? Venemaa ( Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika – soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Vana- Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 2. Kas Venemaale oli 1558.a. hea aeg rünnata Liivimaad? Põhjenda 1556–1557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele,
kerge saak *Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubaliinide vastu *Venemaa poolt välja mõeldud „Tartumaks“ 43Kuidas hinnata Moskva suurvürstiriigi olukorda ja suhteid Liivimaaga enne sõda? Venemaal oli hea aeg kuna oli lõpetanud sõjad teiste riikidega kuna Liivimaa ei olnud suuteline vastu võitlema. Ivan IV Julm – Esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks, üks julmemaid valitsejaid ajaloos Gotthard Kettler – Liivi Ordumeister Hertsog Magnus- Taani kuninga vend kes astus Venemaa teenistusse, juhtis eestis vene vägesi, kuid ei suutnud vallutada Tallinnat. 44Nimeta riike mis osalesid Liivi sõjas ja kes neist kutsuti? Rootsi;Taani;Venemaa;Poola. Rzeczpospolita- Mõlema rahva vabariik Opritšnina- Moskva Suurvürstiriigi haldusvorm Jesuiidid- Katoliiliku kiriku mungaordu liikmed Gustav II Adolf- Rootsi võimu kuulsamaid väejuhte ajaloos 43Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale?
1. Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558 Wolter von plettenberg(1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks. Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda. Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks hõivamiseks
indulgents patulunastuskiri maapäev kauge eelkäija riigikogule Von Plettenberg viimane tugev ordumeister 1517 -. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. 1535 - Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). pildirüüste pühakujude kummardamine keelati ja need hävitati. Liivi sõda ja Rootsi aeg. Liivi sõda: põhjused 1.Killustatud ja sisevastuolude käes vaevlev Vana-Liivi orduriik oli tänu oma nõrkusele naaberriikidele kerge saak: 2. Venemaa huvi Eesti sadamate ja kaubalinnade vastu 3. Liivi orduriigi osalemine Venemaa-vastases majandusembargos(tulirelvad;otsekauplemise keelamine 4. Venemaa poolt välja mõeldud ´´tartu maks´´
Üritati pidada läbirääkimisi, kuid ei suudetud. Kevadel algas ulatuslik hõivamine. Algas Narva piiramine, mis ka varsti alistus (säilitas kaubandusõigused). Venelased suundusid Tartu peale ja kuna ordumeister polnud suutnud ikkagi vastupanu koondada, taandus ta Lätimaale. Tartu alistus 18. juulil ? Tartu piiskopkonna lõpp. Augustis vallutati kiiresti väikseid linnu. Taani vahendusel sõlmiti pooleaastane vaherahu. Sellel ajal hakati otsima välisabi. Liivi ordus saavutati kokkulepe Poolaga ja SaareLääne piiskopkond sõlmisid lepingu Taaniga. 1560. alustasid Vene väed uut pealetungi. Viljandi ordulinnus alistati. Eesti talupoegade olukord läks järjest raskemaks. Külasid rüüstati ja maksud olid kõrged. Nähes venelasi kui oma vaenlaste vaenlasi, abistati neid. Algas talupoegade ülestõus, mis hakkas suunduma Koluvere linnuse juurde, kus ratsasalk ületõusu maha surus. Kõik kokku sundis Liivimaa võime otsima uusi isandaid
ROOTSI AEG "Vana hea" Rootsi aeg Olla eestlane tähendas olla pärisori. Balti provintsid olid Rootsile vajalikud kaitsevallina Venemaa ja Poola vastu. Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. Politsei korralduse kinnitam
poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000 Sarnasused: Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine Tulemused - Eesti alade ümberjagamine Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud Erinevused: Käik – LS alguses Venemaa edukas, kuid lõpuks kaotas kõik; PS Venemaa alguses mitte nii edukas, kui hiljem võitis; Liivi sõda eelkõige Eesti aladel, Põhjasõda laiahaardelisel alal Tulemused – LS järel Eesti Rootsi, Poola ja Taani käes, hiljem kõik Rootsile; PS järel kogu Eesti Venemaale Mõju – Liivi sõja järel algas Rootsi aeg, Põhjasõja järel algas Vene aeg 4. Maarahvas Muinasajal: küttimine, kalapüük, korilus; karjakasvatus; põlluharimine: algselt kõplapõllundus, siis alepõllundus ja põlispõllundus; rehi; taluline eluviis; kasvatati otra, nisu, kaera, lina, hiljem sai
Kõik kommentaarid