Pärnu jõgi (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Pärnu jõed
Sandra Nõmmik
10 BH
Juhendaja :
Pärnu 2011
Pärnu Jõgi
Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda . Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna - Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte ; pikkus 144 km.
Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe – Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku (Eipre) paisjärve ja suundub seejärel Roosna-Alliku soostikku.
Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasutusega soises maastikus, Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas on jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asutusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori -Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme -eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest.
Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal , Suurejõel, Vihtras jm. 1904 -1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais .
Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda .
Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks.
Pärnu jõe veejõud
Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . Erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus.
Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20.sajandi esimesl poolel olid Pärnu jõelveskipaisud Korbal, Paides , Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael.
Üks suurejoonelisemaid ideid Pärnu jõe kasutamisel tekkis Rootsi suurvõimu ajal, mil soovitati rajada Pärnu- Viljandi Tartu veetee.Veeteed mööda oleks toimunud enamik Eesti kaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva ) transiitkaubandusest. Laevatee rajamise kavatsust tõestab 1688. aastal. Pärnu magistraadi leping jõe puhastamise kohta Pärnust kuni Viljandini.Veetee rajamiset olid eluliselt huvitatud eelkõige Pärnu ja Tartu kaupmehed , kes olid kaotanud oma senise kaubandusliku tähtsuse Riias ja Narvas.
Pärnu jõge ja tema harujõgesid kasutati aastasadu ka palgiparvetamiseks ning seetõttu olid kõik mineviku saeveskid. Et parvetamisega seoses ujus vee peal päris palju raha ei saanud lasta sel omasoodu ja isevoolu toimida, vaid igal aastal moodustati parvetuskomisjon ja määrati vastutajad.
PILDIL: Aurulaev poolenisti uputatuna Pärnu muulide vahel.
Kasutatud materjal:
http://www.slideshare.net/pihlakas/prnu-jg i
http://aerling.blogspot.com/2010/07/kuidas-ilmasodade-ajal-parnu-joge.html
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_j%C3%B5g i
http://eestijoed.weebly.com/esitlus.html
4