suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4. Millised on peamised ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid (loetle)? Tooraine ja energia olemasolu ja lähedus. Tööjõud, selle hulk, kvaliteet ja hind. Tarbijate hulk ja lähedus e turg. Koostöö võimalused e aglomeratsiooniefekt. Teadusparkide olemasolu. Kapital. 5. Miks on tänapäeval suuremad tööstuskeskused koondunud sadamalinnadesse?Sadamalinnadesse on koondunud eelkõige esmasektor, metallurgia ja raskemasinaehitus. Veokulude kokkuhoid, sest enamasti veetakse tooraine arengumaadest sisse. 6. Miks on enamus kergetööstuse toodangust tänapäeval pärit arengumaadest, eriti Aasiast? Kergetööstus vajab palju tööjõudu, kusjuures ei ole vajalik kõrge haridustase. Arengumaades, eriti Aasias on väga palju odavat tööjõudu ja suure rahvaarvu tõttu ka palju tarbijaid. Toote omahind tuleb madalate
Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide valmistamine), ahjukütus (soojusenergia tootmiseks, energiajaamade kütteks). Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest väga kaugel ja töötlemine on kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? Tarbijale lähedale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Ammutamisel võib nafta sattuda pinnasesse (pinnas ja magevee varud hävivad), tankeritega juhtub avariisid. Tahked kütused on kivisüsi, pruunisüsi, põlevkivi ja turvas. Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu?
*Nt sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete läheduses 26. Millised on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud? Kuni 20. sajandini koondus tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse Nüüdisajal saab kasutada ka elektrit ja maagaasi, seega on ettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 27. Millistesse piirkondadesse on mõtet ehitada kaasaegseid terasetootmisettevõtteid? *Sadamalinnadesse *Veekogude lähedusse *Odav elekter *Tarbijate läheduses 28. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid? *Tekstiilitööstus *Rõivatööstus *Jalatsitööstus *Elektroonikatööstus 29
· metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku suurtes kogustes aineid, mis põhjustavad happesademeid ja soodustavad kasvuhooneefekti; · keskkonna saastamist saab vähendada ainult tehnoloogia uuendamisega. Metallurgia ja masinatööstuse paigutustegurid ja arengusuunad: Maagi rikastamine toimub kaevanduskohas, sest raske maavara läheks kalliks. Viimastel aastatel on sulatustehased ehitatud sadamalinnadesse või nende lähedusse, kuhu tuuakse tooraine meretsi ja vana metalli sisemaalt. Metallide mahukate toodete tehnoloogias on hakatud metalli säästlikumalt kasutama või mõne teise materjali, näiteks plastikuga asendama. Terase sulatus on paiknenud odava elektrienergia piirkonda. Autotööstuses orjenteerutakse tarbijale, luuakse väiksemaid ettevõtteid. Põhja riikidest on metallitööstus kui keskkonda saastav majandusharu püütud paigutada lõuna
) Samuti on Põhja riigid üritanud selle keskkonda saastava majandusharu paigutada Lõuna riikidesse, kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud. Samuti on hakatud looma väiksemaid metallurigaettevõtteid, mis tähendab et need võivadki paikneda rohkem hajutatult. 5. Miks on Austraalias vähe terasesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllaldaselt? Terasesulatus on järjest rohkem hakanud ümber paiknema odava elektrienergia tootmispiirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu tuuakse toormetall selle leiukohtadest ja lisaks vanametall (ehk terast ei toodeta rauamaagi leiukohas, vaid pigem tarbija lähedal). Terasesulatamistehased üritatakse tuua tarbijale võimalikult lähedale (Austraalia jääb peamistest tarbijatst üsna kaugele) (Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse.) 6. Miks on Suure Järvistu ümber kujunenud USA ja maailma üks suuremaid metallurgiapiirkondi?
· Raud kõrge sulamistemp., tugev, kõva, hästi töödeldav · Alumiinium kerge, hästi töödeldav · Nikkel, tina, plii, kuld püsivus, · Kuld, hõbe pehmed, kerge töödelda 2. Metalli töötlemine: Maagi kaevandamine, rikastamine, tooraine sulatamine, puhtametalli või sulami tootmine, valtsimine, stantsimine, valamine, viimistlemine. 3. Metallurgia areng: · Varem koondunud kivisöebasseinidesse · Praegu pigem sadamalinnadesse või odava elektriga piirkondadesse hüdroenergia piirkonnad · Kaevandamine, rikastamine, toormetalli sulatamine arengumaades · Asendumine plastmassiga 4. Rauametallurgia: · Leiukohad: Venemaa, Austraalia, Brasiilia, USA, Kanada, Hiina · Suurimad terase tootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa 5. Alumiiniummetallurgia: · Tooraine (boksiidi) leiukohad: Austraalia, Guinea, Jamaica, Brasiilia, Hiina
Norras ei ole palju laevatatavaid jõgesid. Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid , reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast , et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus.Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana , Molde , Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos , sest tulenevalt riigipinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga 10) Turism: Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest
kasvatas teravilja väljaveoks. LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema nõudluse ka muudele toiduainetele ja samuti ehitusmaterjalidele, mida oli hea läbi Eesti sadamalinnade mujale transportida. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Eesti linnadele mõjus Rootsi aeg erinevalt. Kui varem osalesid kaubanduses ka väiksemad sisemaa linnad, siis nüüd koondus kauplemine sadamalinnadesse. Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele. Riigivõim hakkas nüüdsest linnadele ettekirjutisi tegema ning neid üldriiklikele huvidele allutama. Traditsioonilised linnaõiguseid jäid alles vaid Tallinnale. Kaubanduse kõrval tegelesid linnaelanikud siiani käsitööga, kuid käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks said manufaktuurid, mis tolle aja mõistes olid suurettevõtted. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks sai Narva
4. vormimine ja töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. 11. Millistesse piirkondadesse on mõtet ehitada kaasaaegseid terasetootmiseettevõtteid? Piirkondadesse kus on odav elekter. Sadamalinnadesse kuhu maak sisse veetakse 12. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid. · Tekstiili- ja rõivatööstus · Naha- ja jalatsitööstus 13. Millised tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtete paigutust? Paiknemist mõjutab oluliselt moe muutus, tööjõu maksumus, nõudlus, inimeste sissetulekust. 14. Millal ja miks koondusid kergetööstusettevõtted söebasseinidesse? 15. Miks eelistavad rahvusvahelised firmad toota suure osa kergetööstuse toodangust
Venemaa, Lääne-Siberi madalik naftajuhe kulgeb ida- ja kesk-Euroopasse Põhja-Ameerika(USA) omatarbeks, toob naftat Aafrikast, Lähisidast, Lõuna- Ameerikast Ladina-Ameerika + Mehhiko Venezuela, Ecuador, Mehhiko, töötlemine vähearenenud Aafrika Liibüa, Alzeeria, Nigeeria, Angola, töötlemist pole, eksport Lääne- Euroopasse ja USAsse Indoneesia + Brunei omatarbeks, toornafta Jaapanisse 3 suuremat naftatootjat riiki Saudi-Araabia, Venemaa, USA Arenenud riikide sadamalinnadesse tuuakse nafta sisse. Nafta eelised ja puudused: Eelised mitmekülgne kasutusm suurem kütteväärtus, hea transportida(torud, tankerid) Puudused õnnetus tankeriga=keskkonnasaaste, puuraukude rajamine on kallis, vajab puhastust ja ümbertöötlemist. Kordamine: 1. Alternatiivsed taastuvad, toodavad korraga vähe energiat(vesi, tuul, päike) Traditsioonilised taastumatud, toodavad korraga palju energiat(nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi) 2
11.Mida nimetatakse know-howks? Oskusteave: oskused ja teadmised, vilumus, mis omandatakse toodet või tehnoloogiat kasutades. Näiteks ei ole jalgrattasõitu või autojuhtimist võimalik selgeks saada õpikust, vaid selleks tuleb harjutada. 12. Kuhu ja miks paigutatakse metallisulatusettevõtted tavaliselt? Sinna piirkonda, kus on võimalik kasutada odavat elektrienergiat, sest maakide rikastamise protsessiks on vaja palju energiat. Sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 13. Kirjelda metalltoodete valmistamise protsessi. Kõigepealt kaevandatakse maaki. Enamik maake rikastatakse, st. vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid. Lõpuks valatakse sulametall või mitme metalli sulam vormidesse ning töödeldakse vastavalt toote liigile. 14.Millistel riikidel on suurimad boksiidivarud? Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical. 15
Talupoegadest said riigitalupojad Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas Riigimõisad renditi välja Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikeks 6. Talupoegade elu ning olukord Rootsi ajal. Peamised koormised: Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks Abitegu- hooajalised tööd mõisas nt sõnnikuvedu, aletamine, ehitustööd Mõisavooris käimine nt teravilja vedu sadamalinnadesse Naturaalandamid Rahalised koormised Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes 17.sajandil kinnitati talupoegade pärisorjuslik seisund ja sunnismaisus Peale redukt. Eesti talupoegade õ ja ma olukord paranes Mõisnikud võisid talupoja iga kell tagasi võtta kui ta pidi põgenema
keedusool, grafiit, tina-, raua-, nikli- ja vasemaak. Majanduse põhiharu on põllumajandus. Majanduskasv on alles väike, et suurendada sissetulekuid ühe inimese kohta. Enamik tansaanlasi elab toimetuleku piiril. Arvestades riigi üldiselt majanduslikku arengutaset pole erilisi õhu saastumisega seotud probleeme. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele, sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Neis kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in./km 2. Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in./km 2. Tanga...........................188000 Dodoma........................204000 Sansibar........................158000 Aasta keskmine temperatuur on 23,5 oC, aastane sademetehulk (keskmine) 333mm/a
peegeldab hästi valgust, hõbevalge värvusega, plasiline) 11. Nimeta rauamaagi ja boksiidi leiukohad. Rauamaagi: hiina, brasiilia, austraalia, SRÜ, india Boksiidi: austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina. 12. Iseloomusta rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid vanasti ja tänapäeval. Vanasti: rauamaagi või söe leiukohtadesse. Tänapäeval: odava elekri piirkondadesse ja sadamalinnadesse 13. Iseloomusta alumiiniumitööstuse ettevõete paigutust mõjutavaid tegureid. Al tootmine on suure energiakulu tõttu suhteliselt kallis, seepärast paigutatakse sulatustehased odava elektri piirkondadesse. Tänapäeval sulatatakse Al ka sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses. 14. Nimeta suurimaid alumiiniumi tootjaid ja boksiidi leiukohad. Guinea, Austraalia, Brasiilia, Jamaica. Boksiidi(boksiidi leiukohad)
Lõpuks valatakse sulametall vormidesse ja töödeldakse vastavalt toote liigile. Metallisulatusettevõtted paigutatakse tavaliselt piirkonda, kus on võimalik kasutada odavat elektrienergiat. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. Alumiiniumi tootmine on suht kallis, seepärast paigutatakse sulatustehased odava elektri piirkondadesse. Varasemal ajal koondus Al tootmine peamiselt mäestikupiirkondadesse, kus oli võimalik kasutada odavat hüdroenergiat. Tänapäeval sulatatakse Al'i ka sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses. KERGETÖÖSTUS Tekstiili-ja rõivatööstus, naha-ja jalatsitööstus
tarbijate läheduses. Metallide kaevandamise, maagi rikastamise ja sulatamisega tegeleb metallurgia, mis on üsna vana majandusharu. Rauamaaki leidub paljudes maailma piirkondades (suurim kaevandaja on Hiina, samuti Brasiilia, Austraalia). Rauamaak on malmi ja terase tootmisel peamine tooraine. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. Alumiinium on raua järel teine enam kasutatav metall, mille sulameid kasutatakse nende kerguse ja vastupidavuse tõttu laialdaselt lennuki ja laevaehituses, ka elektrijuhtmete ja pakkevahendite valmistamisel. Looduses leidub alumiiniumiühendeid paljude kivimite ja setete koostises. Tööstuslikult toodetakse metalli boksiidist, mille metallisisaldus on 3060%. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial, Brasiilial ja Jamaical
o Sulamite valmistamine o Valmis toote viimistlemine 6. Nimeta suurimaid rauamaagi leiukohad ja terasetootja riike! o Terasetootjad: Jaapan, Venemaa, Saksamaa o Rauamaagi leiukohad: Hiina, Brasiilia, Austraalia 7. Nimeta alumiiniumitootmist mõjutavaid tegureid! o Odav energia o Odav tööjõud 8. Selgita muutusi alumiiniumitootmisettevõtete paigutuses! o Vanasti rauamaagi ja söe leiukohtadesse o Nüüd odava energia piirkondadesse, sadamalinnadesse, gaasijuhtmee piirkonda 9. Nimeta suurimaid boksiidi leiukohad ja alumiiniumi tootjad! o Alumiiniumi tootjad: Hinna, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia o Boksiidi leiukohad: Guinea, Austraalia, Brasiilia, Jamaica 10. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvad majandusharud! o Tekstiilitööstus o Rõivatööstus o Nahatööstus o Jalatsitetööstus 11. Mis mõjutab rõivatööstuse ja tekstiilitööstuse paigutus? o Nõudlus
kasutada väikese energiahulk, jooksvad tarbimise korral. kulutused on kõrged. V Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas? V: Kuna nafta ammutuspaigad asuvad tarbijatest liiga kaugel, töötlemine kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. VI Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? V: Tarbijatele lähemale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse, et transport oleks ligem. VII Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? V: 1. Nafta ammutamisel- tankeritega juhtub avariisid. 2. Transpordi ja kasutamisega- naftat võib sattuda pinnasesse, võivad hävida pinnas ja mageda vee varud. VEEENERGIA: I Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? V: Suure vooluhulga ja suure voolulaenguga jõgedele. II Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe
Saab rajada väikese energia tarbimise korral. Puudused: Saadav energia on väike. Suuremad leiukohad: Jaapan, Brasiilia, Saksamaa, Taani, India. Peamised kasutusalad: elektri ja soojuse tootmiseks. 5. Miks ei töödelda naftat tavaliselt ammutamispaigas? Kuhu oleks otstarbekas rajada naftatöötlemisettevõtted? Miks valitsevad naftatööstuses rahvusvahelised ettevõtted? Toornaftat on lihtsam ja odavam transportida. Naftatöötlemisettevõtted on otstarbekas rajada sadamalinnadesse, tarbijariikidesse. Naftatööstuses valitsevad rahvusvahelised ettevõtted, sest nafta ammutamine jms hõlmab mitut riiki. 6. Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? Too mõni konkreetne näide. Võib tekkida merevee reostus ja pinnasaastus. NT: 7. Mis on OPEC? Peamine tegevuse eesmärk ning liikmed. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Ülesandeks on liikmete naftatoodangu ja
Ööbimiskohad kohandasid end kiiresti külastajate nõuete ja rahakotiga, tekkisid erisuguse tasemega öömajad. Koos sellega muutus nende eesmärk üha rohkem majanduslikuks. 17. sajandi Prantsusmaalt pärineb nimetus hotell. Oma võõrustaja rolli eriliseks toonitamiseks nimetasid lossiomanikud oma mõisad hotelliks (ladina k. hostis külaline, külastaja). Esimesed võõrastemajad Ameerikas (Põhja-Ameerikas) asutati veeteede äärde, eriti just sadamalinnadesse (esimene võõrastemaja 1607.a.). Üldistuseks on keskaja kohta öeldud järgmist: niikaua kuni reisiti postitõldades, arenes majutus ja hotellindus aeglaselt. 18. sajandi algul majutati teeäärsetes kõrtsides, eramajades, kus majapidamises leidus vaid üks kord nädalas vahetatavate õlgedega voodi. Hiljem reisijate nõudmised suurenesid: valiti koht, kus leida parimat toitu, öömaja ja puhtaid tingimusi.
in/km², Eestis 29,7 in/km², Poolas 123,5 in/km², Venemaal 8,5 in/km², Saksamaal 231 in/km². (Vikipeedia 2006) 5 Kokku on naaberriikide keskmine rahvastiku tihedus 70,7 in/km². Sellest on Rootsi rahvastiku tihedus on palju väiksem. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi ja sadamalinnadesse Göteborgi ning Malmösse. (Eesti Suursaatkond 2006) 6 2. Arengutase Rootsi on kõrgelt arenenud maa. Majanduse tähtsaim haru on tööstus. Tööstuse põhirõhk on masina- ja rasketööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrgekvaliteedilist terast. (Ü. Praakel 2007)
kadusid Belgia külad ja inimesed läksid elama ning tööle suurtesse linnadesse.1880- ndate vallutatakse ja koloniseeritakse suuri alasid Kesk-Aafrikas, moodustub niinimetatud Belgia Kongo. Need sündmused soodustasid Belgia muutumist imperialistlikuks riigiks. Paari aasta jooksul teiseneb kogu maa tundmatuseni. Tüüpiliseks maastikupildiks said tööstusrajoonid. Kogu elu oli nüüdsest peale koondunud kaevanduste ümber, ning brüsseli ja Antverpeni taolistesse suurtesse tööstus- ja sadamalinnadesse. Noor Belgia kirjanus, mis arenes tihedas kontaktis prantsuse kirjandusega, oli peamiselt prantsuskeelne, mille põhjuseks oli ajalooliselt väljakujunenud vaimusugulus. Tõstamaa Keskkool 3 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Maurice Maeterlincki elulugu
Rongid on kiired ja mugavad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km- i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordide vahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest
maagaasi. Alumiiniumi tootmine Kõige rohkem boksiidi on Austraalias, Guineal, Brasiilias, Jamaical ja Hiinal. Ajalooliselt tekkisid alumiiniumi tootmisettevõtted odava energia ja mageda vee piirkonda ehk jõed ja järved pidid olema lähedal. Tootmiseks on vaja ka odavat energiat ja kõige ideaalsem kohad olid mäestikud, kus kasutati hüdroenergiat. Ühed esimesed rajati Alpidete, Sotimaale ja Skandinaavia mäestikku. Tänapäeval rajatakse ettevõtted sadamalinnadesse ja põhus on selles, et tooraine tuuakse arengumaadest ja energia tuuakse kaabliga sealt, kus saab. Uued tootmispiirkonnad on Hiina, Hollandi, Norra, Prantsusmaa, USA ja Kanada sadamalinnades. Kergetööstus. Tekstiili- ja rõivatööstus · kergetööstus inimese tarbekaupade valmistamine. Tekstiil, naha, õmblus ja naha. Tegemist on vaja tööstusharuga. Tehased tekkisid sinna, kus oli sütt või muud vajalikku materiali. Tekstiilitööstuse toorained on lina, puuvill, dzuut
17.sajandil, mil algasid pikemad reisid postitõldadega, tekkis vajadus majutustingimuste parandamiseks. Reisid postitõllaga olid tihtipeale pikad ja väsitavad ning tolle aja rikkad reisijad hakkasid ööbimiskohtadelt nõudma mugavamaid majutustingimusi ja paremat toitu. Võõrastemajas olid tavaliselt olemas söögiruum, toad reisijatele, ruum postitõldade juhtidele ja personalile ning hobusetallid. Erinevalt Euroopast rajati esimesed majutusasutused Põhja-Ameerikas peamiselt sadamalinnadesse. Erinevus Inglise võõrastemajadest seisnes aga selles, et Ameerika majutusasutused võtsid vastu igaühe, kes suutis ööbimise eest tasuda, Inglismaal majutati vaid aristokraate. Hotellid tekkisid 18.sajandi lõpul. 1774.aastal avati Londoni Covent Gardenis maailma esimene Grand Hoteli nime kandev hotell mis oli selleks otstarbeks ka ehitatud. Pärast kuningavõimu kukutamist Suure Prantsuse revolutsiooni käigus 1793.aastal toimusid suured muudatused kogu Euroopas
10.Millised on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud? Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber paiknenud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 13.Millised tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtet paigutust? Tööjõu maksumus (odava tööjõuga maades) tarbija traditsioonid Moetoodang kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. 14.Millal ja miks koondusid kergetööstus ettevõtted söebasseinidesse? 18. sajandil jagunes sepatöö Euroopa maades metallurgiaks ja masinaehituseks – üleminek metallide sulatamisele kivisöekoksi abiga. Vajati
kasv saavutati seetõttu peamiselt põldude laiendamise teel. 2) Talupoegade peamised koormised: - teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine. - abitegu e. hooajalised tööd mõisas- sõnnikuvedu, kütise põletamine (aletamine) ehitustööd mõisas jne. - mõisavooris käimine (näiteks teravilja vedu sadamalinnadesse). - naturaalandamid (hinnus; käsitöötooted jne.). 3) Talupoegade õigusliku seisundi muutumine 17.sajandil: A) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: - Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. - Kasva eramõisate arv (aga eramõisa talupoegade elu oli kehvem, kui
kohta Tansaania 79,4 68 710 80 6 RAHVASTIKU TIHEDUS TANSAANIAS (in./km2) Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele, sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Neis kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in./km2. Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in./km 2. 7 LINNASTUMINE Ligi 22% elanikkonnast elab linnades. 2000a. alguses oli see ainult 10%. Kasv on olnud kiire
Rootsis on Rootsi rahvaarv on 9,047 miljonit inimest. (2005.a. lõpu seisuga). Rahvastiku keskmine tihedus on 22 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku, üle 80% rahvastikust elab linnades.Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn Suur-Stockholm - 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku).Pealinna asutakse elama paremate töö- ja õppevõimaluste tõttu.Sadamalinnades toimub tihe kaubandus ja ka seal on rohkem tööd nii sadama turimsi kui muudel aladel.Samuti on neis tihedasti asustatud kohtades paremad keskkonna tingimused. Hõredamini asustatud piirkonnad on põhja pool ning mägisema pinnamoega aladel.Seal on kehvemad elamistingimused,keskkonna tingimused,suuremad kulutused mugavale elule ja muule.2005
moreenmaastikus, ühtib pinnaveelahe põhjavee omaga. 4 2. RAHVASTIK Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur- Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003
Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugavad. On võimalik reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen, Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik,
Tansaania kuulub ka OPEC-isse. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Sinna ei kuulu Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. 1962. aastal 10. septembril liitus Tansaania IMF-ga. IMF on rahvusvaheline valuutafond. 4. Rahvastik Tansaania rahvaarv on 31 271 000. Enamik Tansaania rahvastikust paikneb sellistes piirkondades, kus on soodne koht tegelemaks põlluharimisega, kus toodetakse eksport kaupu. Palju rahvast on kogunenud ka saartele ja sadamalinnadesse, sest need kohad on soodsad kaubateede poolest. Nendes kohtades võib rahvastiku tihedus ulatuda isegi kuni 980 in/km 2.Hõredamalt on asustatud need piirkonnad, kus laiuvad mäed. Mõnes sellises kohas on rahvastiku tihedus ainult 9-15 in/km2. Tansaania rahvastikust on 95% bantud (bantu keeli kõneldakse Kesk- ja Lõuna- Aafrikas), masaide arv piirdub ehk 40 tuhandega. 4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 4.2
Rongid on kiired ja mugavad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km-i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest.
Enamik maake rikastatakse(vabanetakse lisaainetest), metall sulatatakse ja valmistatakse erinevaid sulameid. Vaja on palju energiat. Sulametall valatakse vormidesse ning töödeldakse Et saada vastupidavaid sulameid lisatakse terasele mangaani niklit volframi jm. metalle. Kuni 20 saj koondus terase ja malmi tootmine söe leiukohtadesse. Nüüd saab kasutada sulatamiseks ka elektrit ja maagaasi, sulatusettevõtted on paigutatud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse. Suurimaks terase tootjaks on Hiina Jaapan ja USA. Alumiiniumi tootmine kerge ja vastupidav. Lennuki, laevaehituses, elektrijuhtmete valmistamisel. Tööstuslikult toodetakse metalli boksiidist. Alumiiniumi tootmisel suur energiakulu tehased odava elektriga piirkonnas. Varasemal ajal koondusid tehased mäestikupiirkondadesse odav hüdroenergia. Tänapäeval sadamalinnades, suurte gaasijuhtmete läheduses. Kõige enam toodavad alumiiniumi Hiina, Venemaa, USA ja Kanada
Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° 24° idapikkust, 55° 69° põhjalaiust. Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn SuurStockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003
Rongid on kiired ja mugaad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 4000 km- i. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest
osa (söekaevandus, tekstiilitööstus, laevaehitus, metallurgia), kuid neist kiiremini arenevad konkurentsivõimelisemad, kasumit toovamad, ekspordile orienteeritud tootmisharud (elektroonika, autotööstus, lennukiehitus, keemiatööstus). Pärast teist maailmasõda kaotas riik oma kolooniad. Kodumaiste energia- (kivisüsi) ja tooraineallikate (rauamaak) kahanemise tõttu kolisid mitmed tööstusharud sadamalinnadesse. Võisteldes Ameerika ja Jaapani toodanguga suudetakse konkurentsivõimet hoida toodete eripära ja suurepärase kvaliteediga (villatooted, lennukimootorid, kontoritehnik, pooljuhid jne). Tugevad küljed Suurbritannia tööstuses on tugev energeetikatööstus, mis tugineb Põhjamere naftale ja maagaasile. Prantsusmaast, Saksamaast ja Skandinaaviamaadest paindlikumad tööharjumused ja väiksem palk. Suurbritannia on EL-i suurim investeeringute sihtmaa. Seal asuvad tugevad rahvusvahelised firmad
Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (760 000, nn Suur-Stockholm 1 800 000 elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (470 000 elanikku) ning Malmösse (262 000 elanikku). 1990-ndate alguses järsult suurenenud rahvastiku loomuliku juurdekasvu trend muutus 1999. aastal negatiivseks (-0,07%), kuid 2003. aasta juuliks on iive jällegi mõõdukalt positiivne (2002. a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003
54% ja Saaremaal 30% maadest. Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud. *Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted. näljahäda 17. sajandi lõpul Suur nälg tabas eestit 1694. Ilm oli halb ja vihmane, viljasaaks oli väike. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut.
Läänemere idakaldale jõudes leidsid saksa kaupmehed eest maa, kus oli üsna vähe linnu. Seal asusid nad piki kaubateid ise linnu rajama ning nende asulate topograafia ja õiguslik staatus modelleeriti selle järgi, mis oli rajajatele Lüübekist või Soetsist juba tuttav need olid pigem uusasundused kui poliitilised vasall-linnad. Teisel pool Taani väinu - Madalmaad ja Brugge Teisel pool Taani väina koondusid kaubad Madalmaade sadamalinnadesse (Ruhr, Antwerpen). Madalmaadel oli 13-14 olulisem kaubanduskeskuse Brugge, kes kauples villa ja kaleviga. Madalmaades kohtusid Ida-Euroopast toodud kaubad (vaha, karusnahad, vill) vahemeremaadest toodud kaupadega (sool, vürtsid). Inglismaa kuni 16. sajandi alguseni kaubanduses väga suurt rolli ei mänginud. Inglismaa oma väliskaubandus sai oluliseks alles varauusajal. Kaks peamist keskust keskaja lõpuks: Itaalia ja Madalmaad. Itaalia käsitöö oli piisavalt
Brasiilia Austraalia Lääne-Euroopa Rauametallurgia · kuni 20. sajandini koondus tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse · nüüdsel ajal on tootmisettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse Alumiinium · varasemal ajal koondus tootmine peamiselt mägistesse piirkondadesse, kus oli odav hüdroenergia · tänapäeval sulatatakse alumiiniumi ka sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses Autotööstus Fordism igaks juhuks tootmine Toyotism õigeks ajaks tootmine
)Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. 1.4. Rahvas Rootsi rahvaarv on pisut üle 9 miljonit inimese. Rahvastiku keskmine tihedus on 22 inimest ruutkilomeetri kohta. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn Suur-Stockholm 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku). 2006. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 14 736 inimest ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv ca 24 000 inimest. 2006. aasta lõpu seisuga elas Rootsis ligi 492 000 võõrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,17 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (180 000), Iraagist (82 800), eks-Jugoslaaviast (73 000), Iraanist (55 700),
jätkas vabadusvõitlust. Aasta lõpuks kujunes lõplikult välja ka Iiri Vabariiklik Armee (IRA), iirlaste võitlusorganisatsioon. Inglased hakkasid Iirimaale koondama üha enam sõjaväelasi ja politseinikke. 1919.a. algas Inglise-Iiri sõda. 1921. a. 6. XII 1921. a. kirjutati alla Inglise-Iiri kompromisskokkuleppele, mille põhjal Iirimaa jäi siiski Inglise dominiooniks, mille riigipeaks oli Inglise kuningas. Iiri sadamalinnadesse jäid Inglise mereväebaasid ja iirlastel tuli Inglismaale tasuda maa eest, mis talupojad inglastelt tagasi said. Dominiooniks ei saanud ka kogu Iirimaa, vaid 26 krahvkonda 32-st. Ulsteri provintsi 9-st krahvkonnast Põhja-Iirimaal jäid 6 Ühendatud Kuningriigi koosseisu, sest nende elanikkonnast moodustasid 2/3 protestandid, 17.-18. sajandil sinna elama asunud sotlaste ja inglaste järeltulijad. Nemad ei tahtnud sattuda katoliikliku Iirimaa alluvusse. Sellal, kui
aastal. Seal oli suur kõrb ja väheviljakas maa ning seetõttu ei pakkunud see maadeavastajatele huvi. 1770. aastal jõudis sinna inglane James Cook ja tema avastas asustuseks soodsama ida- ja kaguranniku. Eurooplastel tekkis nüüd huvi selle maa vastu. 24. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maadeavastuste tulemused Euroopas: 1. Kaubanduse kese liikus Vahemerelt Pürenee poolsaarele. Hiljem liikus see madalmaade sadamalinnadesse. Nihkus ka Inglismaa sadamalinnadesse. 2. Uute taimede ja loomade tundmaõppimine ja Euroopasse levitamine (kartul, tomat, mais, kõrvits, tubaks, kalkun). Veel hakati sisse vedama kakaod Ameerikast, teed Hiinast ja kohvi Aafrikast (koha peal ei kasvatatud). 3. Euroopasse veetud kuld ja hõbe põhjustasid kiire inflatsiooni ehk hindade revolutsiooni. Näiteks teravilja hind tõusis viis korda ja käsitöötoodete hind tõusis kolm korda sajandi jooksul
Rongid on kiired ja mugavad. On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 400 km. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordide vahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid. Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest.
hidalgode kiht ja nad otsisid uusi väljakutseid. Arenema hakkav varakapitalism vajas uusi turge ja tooraine allikaid. Kolmas põhjus on seotud renesanssi ja humanismi levikuga. Huvi ja uudishimu kasv ümbritseva maailma vastu. Eneseteostus. 24. MAADEAVASTUSED (TULEMUSED) Euroopale – Kaubandusekese liikus Vahemerelt Pürenee poolsaarele, mis oli pigem ajutine. Vahemerelt eeskätt Madalmaadesse. Nihkus ka Inglismaa sadamalinnadesse. Uued taimed (kartul, tomat, mais, tubakas, kõrvits) ja kalkun. Lisaks sellele hakati Euroopasse sisse vedama kakaod (Ameerikast), teed (Hiinast), kohv (Aafrikast). Euroopasse veetud kuld ja hõbe põhjustasid kiire inflatsiooni. Näiteks teravilja hind tõusis viis korda sajandi jooksul ja käsitöö hind kolm korda. Tegelikkuses kulla ja hõbeda toomine tõi ka selle, et kapital kogunes kitsa ringkonna suurettevõtjate kätte.
nüüd jätkas vabadusvõitlust. Aasta lõpuks kujunes lõplikult välja ka Iiri Vabariiklik Armee (IRA), iirlaste võitlusorganisatsioon. Inglased hakkasid Iirimaale koondama üha enam sõjaväelasi ja politseinikke. 1919.a. algas Inglise-Iiri sõda. 1921. a. 6. XII 1921. a. kirjutati alla Inglise-Iiri kompromisskokkuleppele, mille põhjal Iirimaa jäi siiski Inglise dominiooniks, mille riigipeaks oli Inglise kuningas. Iiri sadamalinnadesse jäid Inglise mereväebaasid ja iirlastel tuli Inglismaale tasuda maa eest, mis talupojad inglastelt tagasi said. Dominiooniks ei saanud ka kogu Iirimaa, vaid 26 krahvkonda 32-st. Ulsteri provintsi 9-st krahvkonnast Põhja-Iirimaal jäid 6 Ühendatud Kuningriigi koosseisu, sest nende elanikkonnast moodustasid 2/3 protestandid, 17.-18. sajandil sinna elama asunud sotlaste ja inglaste järeltulijad. Nemad ei tahtnud sattuda katoliikliku Iirimaa alluvusse
Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söeleiukohtadesse. Suurimad metallurgiatööstuse keskused kujunesid Ruhri ja Saari ümbrusesse Saksamaal, Suurbritannia lääneosas, Poolas Sileesia, Ukrainas Donbass ja Venemaal Uural ning USA-s Apalatšid. Tänapäeval saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümberpaigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. Suurimaks terasetootjaks on 1990. aastate lõpul tõusnud Hiina. Samas suurusjärgus annavad toodangut ka Jaapan ja USA. Nimetatud kolme riigi terasetoodang moodustab 40%maailma terase kogutoodangust. Alumiiniumi tootmine: Alumiinium on raua järel teine enamkasutatavam metall, mille sulameid tänu nende kergusele ja vastupidavusele kasutatakse laialdaselt lennuki- ja laevaehituses, samuti
Et saada vastupidavate ja heade omadustega sulameid, lisatakse terasele mangaani, niklit, volframi jm. metalle. Kuni 20. Sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse, sest tootmine vajas head koksisütt. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse. Alumiiniumi valmistatakse boksiidist. Ühe tonni alumiiniumi valmistamiseks kulub 2-4 tonni boksiiti. Alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu suhteliselt kallis (Tonni alumiiniumi valmistamiseks kulub 6,5 korda rohkem energiat kui tonni terase valmistamiseks). Varem paiknes tootmine mäestikepiirkondades, kus oli odav hüdroenergia. Tänapäeval rohkem sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada ja kus on odava energiaallika lähedus.
Max Weberi järgi on veel mitmed tunnused nagu turg, linnamüür, vähemalt osaliselt sõltumatu kohus. Linna defineerimine on erinev eri õigusajaloolastel. Muinasaja asulaid ei nimetatud linnaks. Linnaks võib mingit asulat nimetada siis kui see sai linnaõiguse. Ida- Euroopas toimus peamine linnade tekkimine 12.-13. sajandil. Peamised põhjused linnade tekkimisel: · ulatuslik kaugkaubandus · spetsialiseerunud käsitöölised, kes koondusid sadamalinnadesse Vajatakse kaitset maahärrade eest- vajavad õiguslikku kaitset, tahavad erineda väljaspool linna elavatest inimestest( talupoegadest). Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist.
annaabi.ee 
