Tööstus (0)

Tööstus
Tööstus on majandussektor , mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tööstuse areng sai alguse Lääne-Euroopas tööstusliku pöörde käigus.

• Vanad harud–toiduaine tööstus, vedurite ja vagunite tööstus, soojusseadmete tootmine (välja kujunesid 19. sajandil ja toode või saadus toodeti kõik ühes kohas, paiknesid toorainete lähedustes, samuti pööratakse tähelepanu odavale tööjõule, alguse said Lääne–Euroopast ja USAst, suurimad tootjad on riigid, kes industrialiseerusid 19. sajandi algul ehk Ida– Euroopa ja Hiina)
  
• Uued harud–autotööstus, keemiatööstus (kunstkiud, kumm ja plastmass ), põllumajandus masinate tootmine, kodumasinate tootmine, televisiooni ja videotehnika tööstus (tekkisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, konkureerimiseks peavad täiustama tehnoloogiat, töökorraldust ja turustamist, uutel harudel on kooperatsioon , ühte toodet või saaduse valmistamine on ära jagatud paljude teostajate vahel, liiderirma kontrollib kogu protsessi)
  
• Kõrgtehnoloogiline ehk uued harud–kosmosetehnika, mikroelektroonika, tarkvara , tuumatööstus, biomeditsiin, sidevahendid , kosmeetika (kujunes välja 20. sajandi teisel poolel).
  

• Uurimis etapp on väga ohtlik ja kallis ja selles sõltub edu, vajalik on ka riigi otsene või kaudne toetus. Vajalik on tugev ja tihe side uurimisetapiga. Selle tõttu on tööjõud kujunenud ühte teadusparki. Algul vallutasid maailma USA firmad, peale seda Jaapan
  

Laevatööstus
Tegeletakse vete ääres, odava tööjõu ja tooraine lähistel. Algas Lääne – Euroopast ja USAst ja hiljem nad tõrjuti välja, kuna nende jaoks oli see liiga kallis. Näiteks Jaapanil oli parem tööjõud ja selle tõttu liikus see sinna. Praegu võivad Jaapanilt laevatööstuse üle võtta näiteks Hiina. Balti remondijaama tehas on Eestis üks suuremaid .
Autotööstus
Tekkis 20 saj I poolel (Uustööstusharu)
20 saj majandusarengu liider sest suur käive, suur tööhõive sellest sõltus suurelt majanduse käekäik.
I Autod pandi kokku käsitsi, kallis, rikkurite lõbu. Euroopas ja USAs oli sadu autode töökodasi. Fordi mudeli juures hakati kasutama konveiermeetodit – tootmine liinil kus iga tööülesande teeb erinev inimene. Detailide tootmine samas kohas. Auto hind langes ja kokkupanek kiirenes. Selle meetodi võtsid kasutusele ka teised autotootjad . Sellist masstootmise süsteemi hakati nimetama Fordismiks. Ajajooksul muutusid autod keerulisemaks ning erinevaid detaile hakati teistes ettevõtetes tootma . Igaks juhuks tootmine. 1970. aastatel toodeti aastas 2 miljonit autot, mingil hetkel neil aastatel turg küllastus turg autodest, Tootmine vähenes ning oli energia kriis. Edukasteks osutusid Väikesed, säästlikud ja odavad autod Mida toodeti Jaapanis . Jaapani edu tulenes odavast tööjõust ja sellest et võeti kasutusele uus tootmis korraldus – Toyotism Selle puhul rakendati tugi tootmist mis võimaldas toota suurtes kogustes samas pakkudes toodete suurt varieeruvust ja paindlikust (ühendas mass ja väike tootmise eelised). Vajab head ettevalmistust ja kõrge motivatsiooniga töölisi. Tööline tunneb nii oma tööoperatsiooni kui ka kogu ettevõtte eesmärke, osalevad toote arenduses. Juhtimis süsteemis on ülemusi vähe, tehas töötab ühtse meeskonnana. Rakendati Qualiteedi Juhtimis süsteemi. Pidevalt kontrolliti kes millist tööd teeb ja kuidas teeb. Toyotismis kasutati õigeaegset tootmis süsteemi ehk asjad toodeti siis kui neid vaja, ei tahetud et asjad laos seisaks. Detailid saadi allhangetelt, mis koondusid samasse piirkonda et detailid oleksid kiirelt kättesaadavad.
Autotööstuse 5 etappi:

• Toote arendus
  
• Osade valmistamine
  
• Kokkupanek
  
• Turundus
  
• Hooldus /teenindus
  

2/3 kogu maailmas valmistatud autodest annavad 10 juhtivat firmat

• General Motors
  
• Ford
  
• Toyota
  
• Vw
  
• Daimer Chrisler
  
• Psa
  
• Honda
  
• Nissan
  
• Hiundai-Kia
  
• Fiat
  

Suurimad tootja riigid:

• USA
  
• Jaapan
  
• Saksamaa
  
• Prantsusmaa
  
• L-Korea
  
• Hispaania
  
• GBR
  
• Itaalia
  
• Kanada
  
• Brasiilia
  

Maailma kaubandus autodega toimub kõrgelt arenenud riikide vahel. Jaapan ekspordib rohkem kui impordib . Põhja-Ameerika impordib rohkem. Euroopa on tasakaalus Impordi ja ekspordi suhtes.
Auto kasutus mõjud keskonnale :

• Autoteed võtavad enda alla suured maa-alad
  
• Heitgaaasid
  
• Auto Õnnetused/ avariid – Autode alla jäävad iga aasta sadu miljoneid loom.
  

Kõrgtehnoloogiline tootmine
Tooted, mille valmistamisel on kasutatud uusimaid tehnoloogiaid. Tekkisid 20.sajandi teisel poolel. Arenes USA-s, eelkõige sõjanduses. Kõrgtehnloogiliste toodete turg kasvab, areneb ja muutub kiiresti. Kõrgtehnoloogilised harud ja nende tooted:

• Arvutitööstus (tarkvara, riistvara )
  
• Kosmosetehnika(satelliidi, ufod jne jne jne)
  
• Lennundus ( lennukid , mootorid , navi- seadmed , helikoperdajad jms)
  
• Tuumatehnika (tuumareaktorid, tuumapommid ,)
  
• Ravimitööstus ja Biomeditsiin ( antibiootikumid , vaktsiinid, ravimid , geenitehnoloogia)
  
• Elektroonika (transistor, takisti , termostaat)
  
• Telekommunikatsiooni ja sidevahendite tootmine (antenn, piiparid, telefonid)
  
• Kosmeetikatööstus
  
• Teadusaparatuur (meditsiini seaded , optikaseaded, mõõteriistad)
  
• Relvastus (relvad ja laskemoon)
  

Kõrgtehnoloogiline tootmine on väga riskantne. Keegi ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab. Suur raha läheb arendusele ja tootmisele. Ei saa tagada, et seda piisavates kogustes ostetakse. Mõni konkurent võib sarnase tootega varem turule jõuda. Suudavad läbi lüüa vaid suured, rahvusvahelised ettevõtted, vajalikud riigipoolsed toetused. Suured investeeringud teadus ja arendustegevusse. Vajab kvalifitseeritud tööjõudu. Tootmiseks vajalikud tehnilised seadmed. Tootmine koondub teadus- tehnoloogiaparkidesse.

• Teaduspark – piirkond, kus asub palju, eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuri üksusi. Teaduspargid paiknevad tavaliselt suurlinnadest ca 200 km kaugusel.
  

Suurimad teaduspargid:

• Silicon Valley (USA-s. Stanfordi ülikool) Google, Apple , Skype ,Yahoo, Intel, E-Bay.
  
• Cambridge ( Suurbritannia , Cambridge Ülikool; USA-s (?Massacushets?), seal paikneb Harwardi ülikool.
  
• Rootsis Lund, Uppsala.
  
• Šotimaal Silicon Glen .
  

Keemiatööstus
On vähem globariseerunud, kuna vajatakse toorainet ja seda kõikjal ei ole. See on edukas just arenenud naftaga riikides. Kõige rohkem paigutatakse neid ka arengumaadesse, kuna arengumaades on keskkonna nõuded madalamad ja tööjõud odavam. Eestis paiknevad suurem osa keemiatööstusest Kirde–Eestis. Nitrofest toodab väetisi ja kemikaale. Viru keemiagrupp toodab tooteid põlevkivist, nemad toodavad väärismuldmetalle.
Elektroonikatööstus
Kuulub kõrgtehnolooglise tootmise alla. Erinevate komponentide tootmine (kiibid, takistid , pooljuhid). Nende suurus ja hind on tuhandeid korda vähenenud. Elektroonika seadmed ja kolmas grupp on koduelektroonika . Elektroonikatööstus tekkis Külma sõja ajal USAs. Seal kuulus see kosmose ja sõjatööstuse valdkonda. Riik toetas oma ettevõtjaid sõjaliste tellimustega ja sealt tuli ka USA edu. 1980. aastatel kerkisid esile Jaapani firmad ja praegu annavad Jaapani firmad väga suure osa maailmaturutoodangust. Ka Jaapanias riik toetab, aga nemad toetavad rohkem mikroelektroonika arengut, mitte sõjandust. 1990. aastatel kerkis esile Lõuna-Korea, kus samuti riik toetab nii palju kui võimalik. Nende puhul on huvitav see, et arendati välja omad toodete nimed, rahastati toote arendust ja valmistati kõrge lisaväärtusega ( looduslikke , odavaid) tooteid. Elektroonikatööstus kasvab kiiresti ka Kagu- Aasia riikides, nagu näiteks Malaisas ja Indoneesias. Euroopa riigid on arengud maha jäänud ja just selle pärast, et riik toetab liiga vähe või ei toetagi. USA ja Jaapani tehased paiknevad ka Euroopas. Koduelektroonikatööstuse paiknemine sõltub odavast tööjõust ja turu olemasolust. Praegu suurem osa maailma toodangust valmistatakse Hiinas, Aafrikas ja Lõuna- Koreas . Sarnaselt autotööstusega on see väheste, aga suurte ettevõtete käes. 10 suurimat ettevõtjat annavadki 80% maailmatoodangust. Koduelektroonikatööstust iseloomustavad tootmisviiside viimine arengumaadesse. Tehnika pidev täiustamine. Toote konvergents ehk tootes on mitu asja koos. Rohkem mõeldakse elektroonika jäätmete peale ja need viiakse taaskasutusse ja selle peale mõeldakse väga palju.
Metallurgia
Metallurgia tegeleb kivimitest metallide saamine, sulamite valmistamine.

• maak –aine, millest toodetakse metalli
  
• maavara–maapõues leiduvad ained, mida inimene kasutab majanduslikus tegevuses, et kasu saada
  

Maagd on:

• rauamaak
  
• punane rauamaak
  
• boksiit/ alumiinium
  
• vasemaak
  
• titaan
  
• boksiid
  

Metallide saamine:

Kaevandamine ja

Rikastamine (tõstetakse kasuliku aine kogust)

Sulatamine , sulatamisel kasutatakse koksi, eraldi on Al tootmine, mida toodetakse hüdrolüüsi teel, vajab palju vett ja elektrit ehk ei sulatata kivisöega

Töötlemine, näiteks traadi saamine, torude tõmbamine jne, valsitakse rulle, mille tulemusena saab toode kindla kuju, aga stantsimine tähendab välja löömist, sulamite tootmine, paljud sulamid on isegi paremad
Raua metallurgia
Rauamaak, koks ja lubjakivi läheb kõrgahju sisse ja teisest otsast tuleb välja malm , kolmandast räbu. Edasise töötlemise käigus eraldadakse süsinik ja malmist saab teras. Teras on tõmbemele tugev. Rauamaaki on palju Hiinas, Brasiilias, Austraalias, Venemaa, Kasashastaan, Rootsi, India, USA. Sisse veab kõige rohkem Jaapan Austraaliast. Peale selle ostavad veel sisse Saksamaa, Prantsusma, Suurbritannia, Belgia, Luksemburg , Poola. Terast toodavab kõige rohkem Hiina, kellele järgneb Jaapan. USA, Venemaa, Saksamaa. Hiina ja India metallurgia osakaal kasvab väga kiiresti. Vanasti ehitati kõik söe juurde, aga tänapäeval ehitatakse nad sadama linnadesse ja sinna, kus on odavat elektrienergiat või maagaasi.
Alumiiniumi tootmine
Kõige rohkem boksiidi on Austraalias, Guineal, Brasiilias, Jamaical ja Hiinal. Ajalooliselt tekkisid alumiiniumi tootmisettevõtted odava energia ja mageda vee piirkonda ehk jõed ja järved pidid olema lähedal. Tootmiseks on vaja ka odavat energiat ja kõige ideaalsem kohad olid mäestikud, kus kasutati hüdroenergiat. Ühed esimesed rajati Alpidete, Šotimaale ja Skandinaavia mäestikku. Tänapäeval rajatakse ettevõtted sadamalinnadesse ja põhus on selles, et tooraine tuuakse arengumaadest ja energia tuuakse kaabliga sealt, kus saab. Uued tootmispiirkonnad on Hiina, Hollandi, Norra, Prantsusmaa, USA ja Kanada sadamalinnades.
Kergetööstus. Tekstiili- ja rõivatööstus

• kergetööstus – inimese tarbekaupade valmistamine. Tekstiil , naha, õmblus ja naha.
  

Tegemist on vaja tööstusharuga. Tehased tekkisid sinna, kus oli sütt või muud vajalikku materiali. Tekstiilitööstuse toorained on lina, puuvill, džuut. Loomadel saadakse villa, nahka ja siidi. Kunstmaterialid on pember, tehisnahk . Looduslikud materialid lähevad esmasesse kasutusse. Esmane töötlemine on niidi või ketrusvabrikud. Järgmine etapp on kanga tegemine. Peale seda selle töötlemine. Tänapäeval on tekstiilitööstus põhjariikidest ümber paiknenud Hiinasse, Lõuna-Koreasse, Indiasse , Pakistani , Jaapani ja Ladina-Ameeriika riikidesse. Euroopas Bulgaaris ja Rumeenias, mis on vähem arenenud riigid. Kasutatakse pealmiselt odavat ja vähe haritud tööjõudu. Tööjõudu peab olema ka väga palju. Kõrgepalgalist tööjõudu on põhjariikides ja selle tõttu paikneb seal moetööstus. Tähtsad moelinnad on Milaano , Pariis, London, New York . Teiste osakaal on väikene. Tekstiili- ja õmblustööstus on hästi arenenud seal, kus ka on tarbija valmis ostma. Standartsed kaubad on näiteks T-särgid, kaup on mõeldud suurtele turgudele. Kasutatakse odavat tööjõudu. Moekaupa on väga kallis ja on rohkem mõeldud rikkuritele.