Metalluriga tööleht (0)

Q: Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Metalluriga tööleht

Q: Kuhu A B C või D oleks tõenäoliselt 19 sajandil tekkinud rauasulatusettevõte?

Vastus leiad õppematerjalist: Metalluriga tööleht

Q: Mis on põhjustanud 20 ja 21 sajandil metallurgia hajumise ja globaliseerumise?

Vastus leiad õppematerjalist: Metalluriga tööleht

Q: Miks on Austraalias vähe terasesulatuskeskusi kuigi rauamaaki on küllaldaselt?

Vastus leiad õppematerjalist: Metalluriga tööleht

Q: Kuidas on aegade jooksul muutunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemine?

Vastus leiad õppematerjalist: Metalluriga tööleht

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?
Kuhu A B C või D oleks tõenäoliselt 19 sajandil tekkinud rauasulatusettevõte?
Mis on põhjustanud 20 ja 21 sajandil metallurgia hajumise ja globaliseerumise?
Miks on Austraalias vähe terasesulatuskeskusi kuigi rauamaaki on küllaldaselt?
Kuidas on aegade jooksul muutunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemine?

METALLURGIA

Metallide saamiseks on kaks võimalust:
a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad)
b) Metallimaagi redutseerimine – kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?)
2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?
Vanametalli tähtsuse tõus – eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb).
Keemiatööstuse areng – alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega)
3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga.
Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C

see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale

see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki , mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam paigutada juba tarbija lähedusse)

see on ulatusliku kivisöe leiukoha juures (toormetalli sulatamiseks on tarvis palju soojust ja kõrget temperatuuri – kasutada võib näiteks kivisütt)
NB! Joonise legendis on nihe : kivisüsi on must ristkülik, lubjakiviküngas on see telliskivide moodi laik kaardi idaosas ja jõed tunned joone järgi ära.
Kuhu ehitataks tänapäeval tõenäoliselt moodne rauasulatusettevõte arenenud riigis.
Põhjenda, miks?
Tänapäeval ehitataks see tõenäoliselt punkti D, kuna seal on sügav meri, ehk siis see võimaldab sadamate ehitust ning suurte laevade liiklust (mis omakorda võimaldaib hõlbustada metallide transportimist).
Samuti on sulatustehaste ehitamine punkti D hea, kuna kui läheduses pole ühtegi rauamaagi (või mõne muu metalli) leiukohta siis tuuakse tooraine neile meritsi . (lühidalt, TRANSPORT)
4. Mis on põhjustanud 20. ja 21. sajandil metallurgia hajumise ja globaliseerumise?
Tööjaotus + metallimaakide leiukohad jne.
Kui Lõunariikides põhiliselt kaevandatakse maake (tööjõu olemasolu, tooraine olemasolu), siis Põhja riikides tegeletakse tooraine töötlemisega (rohkem võimalusi – ressursid , energeetika, vesi, kõrgemalt arenenud tehnoloogia jne.)
Samuti on Põhja riigid üritanud selle keskkonda saastava majandusharu paigutada Lõuna riikidesse, kus on suured toorainevarud ja odav tööjõud.
Samuti on hakatud looma väiksemaid metallurigaettevõtteid, mis tähendab et need võivadki paikneda rohkem hajutatult.
5. Miks on Austraalias vähe terasesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllaldaselt?
Terasesulatus on järjest rohkem hakanud ümber paiknema odava elektrienergia tootmispiirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu tuuakse toormetall selle leiukohtadest ja lisaks vanametall (ehk terast ei toodeta rauamaagi leiukohas, vaid pigem tarbija lähedal).
Terasesulatamistehased üritatakse tuua tarbijale võimalikult lähedale ( Austraalia jääb peamistest tarbijatst üsna kaugele)
(Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse.)

Miks on Suure Järvistu ümber kujunenud USA ja maailma üks suuremaid metallurgiapiirkondi?
Selle ümbruses on palju rauamaagi leiukohti ning samuti kivisöe leiukohti, mis võimaldab rauamaagi töötlemist kõrgel temperatuuril  maagist tooraine tootmine ( aheraine eraldamine) on üsna lihtne ja odav

Kuidas on aegade jooksul muutunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemine? Mis on seda põhjustanud?
Tänapäeval on paljud ettevõttes sadamate läheduses, kuna järjest rohkem toimub alumiiniumi (ja ka teiste metallide) taaskasutamist  alumiiniumi tootmine väheneb (boksiidist). Algselt paiknesid ettevõtted alumiiniumi toomiseks kohtades, kus sai toota hüdroenergiat. Tänapäeval pole selleks enam taaskasutamise tõttu vajadust, kuna taaskasutamine ei nõua nii palju energiat. (Alumiiniumi on hakatud palju tootma vanametallist  ettevõtted sadamate lähedusse, kuhu tuuakse sisse vanametalli)

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 37 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LisaNuud Õppematerjali autor

METALLURGIA
1. Metallide saamiseks on kaks võimalust:
a)Korrodeerumine (metallid oksüdeeruvad)
b) Metallimaagi redutseerimine – kõrgel temperatuuril (elektrometallurgia?)
2. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?
Vanametalli tähtsuse tõus – eriti mustas metallurgias (väheneb rauaMAAGI vajadus ehk tooraine vajadus väheneb).
Keemiatööstuse areng – alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega)
3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga.
Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C
1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale
2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam paigutada juba tarbija lähedusse)
3) see on ulatusliku kivisöe leiukoha juures (toormetalli sulatamiseks on tarvis palju soojust ja kõrget temperatuuri – kasutada võib näiteks kivisütt)

Geograafia metallid metalluriga tööleht tooraine toormetall elektrienergia kivisöe majandusharu tehnoloogia rikastamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani,

Geograafia

doc

Geograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.

Geograafia

doc

Maailma ühiskonnageograafia

Geograafia

doc

Geograafia eksami abi

1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu

Geograafia

docx

Maailmamajanduse geograafia

MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata

Maailma majandus

doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

Kategoriseerimata

pdf

Geograafia riigieksami konspekt 2010

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia

Rohkem sarnaseid