TÖÖTLEV TÖÖSTUS (0)

TÖÖTLEV TÖÖSTUS
1.Too näiteid vanadest tööstusharudest.
Toiduaine-ja tekstiilitööstus, laevaehitus .
2.Too näiteid uutest tööstusharudest.
Auto-ja keemiatööstus
3.Too näiteid kõrgtehnoloogilistest tööstusharudest.
Mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin.
4.Mida nimetatakse fordismiks?
Uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt.
5.Mis on toyotism ?
Paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses. Tekib meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt.
6. Nimeta tänapäeva autotööstuse etapid.
Tootearendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus.
7.Võrdle toyotismi ja fordismi /täida tabel.
Igaks juhuks tootmine ( fordism )
Õigeks ajaks tootmine (toyotism)
Detailide hankimine
Paljudest juhuslikest ettevõtetest
Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud
Suured (igaks juhuks ehk „just in case“
Minimaalsed (õigeks ajaks ehk „just in time“
Kvaliteedi kontroll
Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
Juhtimissüsteemi
Hierarhiline , palju allüksuste juhte
Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osalemine arendustöös
Ei osale
Osalevad
Allhankijate paiknemine
Geograafiline lähedus pole oluline
Geograafiline lähedus on soovitav
8.Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine väga riskantne?
Keegi ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab või et seda piisavates kogustes ostetakse. Alati võib mõni konkurent sarnase tootega varem turule jõuda. Ebaõnne korral jääb firma ilma toote arendusse paigutatud tohututest investeeringutest. Paljud väikesed ettevõtted kaovad või neelavad suurettevõtted nad esimeste tegutsemisaastate jooksul alla. Kõrgtehnoloogia sektoris suudavad iseseisvalt toimida vaid väga suured rahvusvahelised ettevõtted.
9.Iseloomusta kõrgtehnoloogilise tootmise paiknemist ja selgita sellise paiknemise põhjusi.
Uurimis -ja arendustöö üksused sõltuvad inimressursist ja seetõttu paigutuvad need üksused tavaliselt hea mainega teadusülikoolide või uurimisasutuste lähedusse. KTT tuumikud paiknevad sageli suurlinnade läheduses, kauni loodusega kohtades, sest targad ja võimekad inimesed väärtustavad elu-ja töökeskkonda. Teisalt tekib KTT vaid sinna, kus see teadmine suudetakse muuta tootmiseks ehk vaja on ka ettevõtlikke inimesi ja struktuure, kes aitaksid teadlastel sukelduda ärimaailma. KTT massitootmine nõuab väga palju käsitööd, mida tehakse odava töö maades. Seepärast paigutatakse KTT tootmisoperatsioonid, eriti koostetööd selleks rajatud eksporttootmise tsoonidesse.
10.Miks töödeldakse toornaftat enamasti nafta ammutamispaigast kaugel?
a) Ühe toote/ tooraine vedu on lihtsam kui paljusid erinevaid tooteid vedada. Toornafta transportimine on otstarbekam kui erinevate fraktsioonide transportimine
b) Tänapäeval on paljud nafta ammutamispaigad meres
c) Naftat ammutavates arengumaades enamasti puudub tehnoloogia nafta töötlemiseks. Naftat pumpavad arengumaad omavad vähe kapitali töötlemistehaste rajamiseks jne.
11.Mida nimetatakse know -howks?
Oskusteave: oskused ja teadmised, vilumus, mis omandatakse toodet või tehnoloogiat kasutades. Näiteks ei ole jalgrattasõitu või autojuhtimist võimalik selgeks saada õpikust, vaid selleks tuleb harjutada .
12. Kuhu ja miks paigutatakse metallisulatusettevõtted tavaliselt?
Sinna piirkonda, kus on võimalik kasutada odavat elektrienergiat, sest maakide rikastamise protsessiks on vaja palju energiat. Sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse.
13. Kirjelda metalltoodete valmistamise protsessi.
Kõigepealt kaevandatakse maaki . Enamik maake rikastatakse, st. vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid . Lõpuks valatakse sulametall või mitme metalli sulam vormidesse ning töödeldakse vastavalt toote liigile.
14.Millistel riikidel on suurimad boksiidivarud?
Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical.
15.Miks ekspordib Hiina vähe terast, kuigi kuulub ise suurtootjate hulka?
Kuna siseturu metallivajadus on nii suur, et selle katmiseks tuleb isegi maaki juurde osta.
16.Millised tegurid mõjutavad nõudlust tekstiili-ja õmblustoodetele?
Inimeste sissetulek, kliima, maitse, moe muutus.
17.Miks tekkib suur erinevus toote omahinna ja müügihinna vahel?
Kuna kaubamärke hoidvad ettevõtted kulutavad palju reklaamile, mis müügihinnaga tagasi arvestatakse. Maksab n-ö lugu, mis selle toote juurde käib, mitte niivõrd toode ise.
18.Milliseid muutusi on toonud tehnoloogilised uuendused kergetööstuses?
Tootmisprotsessi lühendamine, käsitsitöö asendamine automaatliinidega, uuenenud masinad (nt kudumistööstuses ilma süstikuta ketrusmasinad), kaasaegse infotehnoloogia kasutamine lõigete konstrueerimisel, paigutamisel ja detailide lõikamisel, IT kasutamine logistika korraldamisel, tootmise –ja kaubandusüksuste ühendamine arvuti abil ühtsesse süsteemi.
19.Milliseid on põhistrateegiaid, millest ühte tekstiilifirmad järgivad?
a) toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies hinna võimalikult alla
b) hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu eksporttootmise tsoonides
c) toota väikestes kogustes kvaliteetseid tooteid spetsiaalsetele turuniššidele. Toodang müüakse kõrge hinnaga.