Mari tuli Krõõda palvel perenaiseks ja hoolitses laste eest. Loodeti, et Andres otsib endale uue perenaise. Juss igatses Marit. Mari ja Andres lähevad kirikusse. Juss käib Mäel Maril külas, et teda sauna tagasi kutsuda. Mari ei tule laste pärast. Kaklus kõrtsis, Pearu räägib, et Sauna- Maril ja Andresel on midagi.Pärast kaklust läheb Andres kinni ning ta jalg saab viga. Juss läheb pussiga metsa, kuuskede vahele. Kukub ja puss lõikab jalga, võtab siis pükstelt tolle sama vöö millega eelmine kord tahtis ennast üles puua ja poobki ennast üles. Juss maeti laupäeval, kuna siis palju rahvast ei liigu, maeti surnuaia müüri taha, mitte surnuaeda. Andres pidas ise kõne. Mari otsustas Mäele jääda, tema lehmgi toodi tallu. Mari ja Andres käivad surnuaias, ei lausu sõnagi. Pearu tuleb Eesperre, täis, räägib Jussist ja Krõõdast, nutab. Andresel ja Pearul oli väga palju kohtuprotsesse üksteisega. Andres läks
TALLINNA ÜLIKOOL Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis Referaat Tallinn 2009 Sisukord Põhjavesi ja selle seireprobleeme Eestis ....................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 4 1 Põhjavesi....................................................................................................................... 5 1.1 Põhjavee seisund................................................................................................... 5 1.2 Põhjavee probleemid.............................................................................................. 6 2 Põhjavee seire.............................................................................................................. 6 2.1 Põhjavee seire...
Neptuunil on ka suured tormid, tuuled, või keerised ulatudes kuni 2000 km/tunnis. Neptuunil on ka sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. 31. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 32. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 33. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 34. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 35. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige
Palli külg- või otsajoone taha sattumist karistatakse küljesisseviske või nurgalöögiga. Kui ühe poole nööp puudutab vastase "pallita" nööpi, on see viga, mille eest antakse vabalöök või koguni 1 m karistuslöök. Mängitakse vaem kokkulepitud aja jooksul (näiteks 2 * 15 minutit). Lohesabajaht Mängijad jagunevad kahte gruppi, kummaski vähemalt 5 inimest. Grupid seisavad hanerivis ja haaravad eesseisja õlgadest (vööst). Kummagi grupi viimasele liikmele pistetakse vöö või värvli vahele sall või rätik. See on lohe saba. Märguande peale alustavad grupid liikumist. Eesmärgiks on teise grupi saba endale saada ja oma saba hoida. Kaotajaks jääb grupp, mis oma sabast ilma jääb või laiali laguneb. Lusikaga putru Vöistlejad jagatakse paarideks. Mölema paarilise ülesandeks on teineteisele lusikaga putru (salatit, vett, vöi mida iganes...) anda. Paarilised istuvad toolidel vastamisi ning neil seotakse silmad kinni. Mölemale antakse kätte supilusikas.
Kuritöö ja Karistus Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna. (peaaegu põhjenduseta, arvatavasti õigustusega. et kasutuid inimesi võib tappa. vist raha pärast ka.) Ideed oli kuulnud kusagil kõrtsis. Mõrva valmistab hoolega ette. Kuuleb, et Lizaveta on ühel ajal ära. seob kirve kaenla alla ja lööb muti sellega maha. Sel ajal aga kui ta ehteid jne. (muide. rahapataka jätab ta kahe silma vahele) kummutist otsib, saabub Lizaveta ja Raskolnikov tapab ka tema. Kui Raskolnikov valmistub lahkuma, tulevad kaks klienti. Need lähevad alla kojamehe juurde asja klaarima - et miks vanamutt neid sisse ei lase. Raskolnikov peidab end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). ...
Rodja loodab matuste õhtusöögil Sonjat näha, saabub seesama vanamees kes teda ennist mõrvariks oli kutsunud, ta kuulis Nikolai tunnistust ja vabandas.Matused on läbikukkunud, suurejoonelisusest pole midagi välja tulnud, laud on kontvõõraid ja asotsiaale täis. Katerina Ivanovna üritab päästa oma kujuteldavat kõrget päritolu ja uhkustab. Asi viib kakluseni majaperenaisega. Pjotr Petrovitsh ja väidab et Sonja on tema laualt varastanud sajarublase, mille ta ise talle vöö vahelepani,raha leitaksegi kuid olukorra lahendab Luzini toanaaber kes räägib kuidas ta nägi Luzinit seda Sonja taskusse pistmas. Pärast õhtusööki läheb Raskolnikov Sonja juurde ja ütleb talle, et on tapja. Svidrigailov loomulikult kuulab jälle pealt. Sonja soovitab Raskolnikovil see üles tunnistada, et ta saaks jälle jumala armus elada. Raskolnikov saab aru, et Sonja armastab teda. Samal ajal peksab meeltesegaduses
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! H...
Hephaistos 1 ÜLESANDED Hephaistos on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal - jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku, Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti ehitas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi, mille jumalad inimestele saatsid: naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. 3 HEPHAISTOSE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Vulcanus oli vanarooma mütoloogias tule ja sepistamise jumal, samastatud vanakreeka mütoloogia Hephaistosega ning etruski mütoloogia Sethlansiga
koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, orbiit ei ole kooskõlas Newtoni seadustega, sinine, tumedad rõngad, Triton; Nereis · Pluuto-alates 2006 kääbusplaneet, orbiit teistest piklikum, ei ole külastanud ükski automaatjaam, atmosfäär hõre ja koosneb peamiselt lämmastikust, 3 kaaslast, eemaldub Päikesest, Charon · Asteroid-väikesed planeedisarnased taevakehad, tiirlevad ümber päikese, Peamine asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel Komeet-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, ilmuvad ootamatult ja harva, helendavad, saba, Halley komeet Meteoor-Maa atmosfääri sattunud taevakeha, ilmuvad tihedalt, atmosfääris põleb või aurustub, väikse massiga Meteoriit-suur meteoor, mis ei aurustu atmosfääris täielikult ja jõuab maale, koonevad rauast, tekivad kraatrid
1356.277.1=50.53 kN Qmax =R A =RB B M =0=-R A20+50.53 · ( 20-2.5 ) +50.53 · ( 20-5 ) +50.53 · ( 20-7.5 ) +50.53 · ( 20-10 ) +50.53 · ( 20-12.5 ) + Qmax =R A =RB =176.86 kN M max=176.8610-50.53 (10-2.5 )-50.53 ( 10-5 )-50.53 ( 10-7.5 )-50.53 ( 10-10 ) =1010.65 kNm Valin HEA500 c=390 mm d 390 = =32.5<72 -I RL. KL . t w 12.0 1.551.2202 M max=1010.65+ =1105.7 kNm 8cos 12 Kontrollin konsoolsed vöö [7]. c=117 mm c 1 17 = =5.1<9 -I RL. KL. t f 23 18 Arvutusskeem ja epüürid on lehel EK-05. 3.3.2. Paindekandevõime kontroll [7]. W pl , yf y 3950103355106 M c ,Rd = = =1402.3 kNm>1105.7 kNm OK ! M0 1.0 3.3.3. Põikjõu kontroll [7]. 1.551.220 Ra=R b=176.86+ =195
- täpsemalt surutud ristlõikeosadele! Tõmmatud elemendid stabiilsust ei kaota ja neil ristlõike klassi ei määrata! Painde puhul on sümmeetrilistel ristlõigetel pool ristlõiget surutud ja pool tõmmatud! Joonisel toodud laiuse/paksuse (c/t) suhe on suurim võimalik, et ei toimuks ristlõikeosa stabiilsusekadu täpsemalt määratakse tabelitega. Ristlõikeklassi määramine TSENTRILISEL SURVEL (surutud vööd + surutud sein): Ristlõikeklassi määramine PAINDEL (surutud vöö + painutatud sein): NB! Tõmmatud vöö ei kaota stabiilsust Näide: Painutatud nelikanttoru- ja I-ristlõike surutud osa kohalik stabiilsuskadu seinas ja vöös TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 14/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut
paksem, nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala. Vertikaalkiil on katkematu kogu laeva pikkuses. Floorid koosnevad kahest poolest ja keevitatakse kiilu külge. Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega,
nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala. Vertikaalkiil on katkematu kogu laeva pikkuses. Floorid koosnevad kahest poolest ja keevitatakse kiilu külge. Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega, masinaruumis
paksem, nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala. Vertikaalkiil on katkematu kogu laeva pikkuses. Floorid koosnevad kahest poolest ja keevitatakse kiilu külge. Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants. Vaheseinte kohal keevitatakse vööd vaheseina külge nagu näidatud, kniide lisamisega või tehakse nad laiemaks. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. Lastiruumides kaetakse põhja talastik 60-80 mm paksuse plangutusega,
50 ... 61 m pikkused laevad: masinaruumist põrkesotini (põrkevaheseinani); 61...100 m pikkused laevad: piigivaheseinast piigivaheseinani, välja arvatud masinaruuumid; Üle 100 m pikkused vöörpiigi vaheseinast ahterpiigi vaheseinani, kaasa arvatud masinaruumid. Floorid ühendatakse pardakaartega kniide abil, mille ülemised otsad peavad ulatuma vähemalt floori kahekordse kõrguseni. Kniid on sama paksud kui floorid ja nende vaba serv peab olema tugevdatud vöö või äärikuga. FLooride liigitus: 1.Täisfloorid on a) veetihe ja b) vett läbilaskev 2.Brakettfloor. Täisfloor peab olema vähemalt iga neljanda kaare kohal. Täisfloor paikneb kiilutalaga risti ja kulgeb sellest kuni kimmistringerini. Vett läbilaskvates täisfloorides on õhuavad, (ovaalsed) kergendusavad ja läbivooluavad alumises osas. Veetihedad täisfloorid paigutatakse põikvaheseinte alla, mis jagavad laeva veetihedateks sektsioonideks.
0000 3.8197 4.8570 5.7088 7.0000 4.4563 5.6664 6.6603 8.0000 5.0930 6.4760 7.6117 9.0000 5.7296 7.2855 8.5632 10.0000 6.3662 8.0950 9.5146 ASETUS Giza püramiidide asetus maapinnal langeb täpselt kokku Orioni vöö tähtede asetusega, kusjuures Niilus kujutab sel juhul Linnuteed. Lisaks kajastavad püramiidide suurused tähtede eredust Cheopsi püramiidiga seotud täht Alnitak on kõige eredam - Cheopsi on kõige suurem kolmest püramiidist. Chephreni püramiid on mõned meetrid lühem ja väiksem, kuid seotud täht Alninam on samuti ereduse poolest veidi nõrgem. Mykerinose püramiid on aga üle poole väiksem eelnevast kahest, kuid ka temaga seotud täht Mintaka on teistest üle poole nõrgema eredusega
iselaadseid pronksist nuppe ning kaitseraudu. Üsna sageli esineb mõõku, mille teramik on pidemeosadest tunduvalt vanem, see tuleneb sellest, et muinasajal oli kombeks surnud sõjamehele tema relvad hauda kaasa panna. Mõõgatuped tehti enamasti puust või nahast, seetõttu polegi need tänaseni säilinud, küll aga on leitud pronksist ja ka rauast mõõgatupeotsikuid. Pronksist eksemplarid olid kaunistatud ornamentidega. Mõõka kanti vasakul küljel vöö küljes. Mõõka on peetud eeskätt pealiku või üliku relvaks, nagu viitavad kalmetest leitud relvad. Muinasaja lõpusajandite leidudes on odaotste ja mõõkade suhe üks kolmele, odaotste kasuks. Mõõk kuulus kindlasti 12.-13. sajandi vahetusel vähemalt ratsasõdalase relvastusse. Mõõgast natukene väiksem versioon on sõjanuga, mis oli munasajal laialt levinud. Pikkuselt oli see umbes 50-60 cm pikkune, sarnanedes tavalisele noale. 7
Setu Kuningriigi Päev Uurimistöö Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................3 2. Kuningriigi päeva traditsiooni loomise ajendid.......................4 3. Paul Hagu..................................................................5 4. Setu Kuningriigi Päeva korraldamine..................................6 5. Muutused aegade jooksul................................................7 5. Muutused 1. ja 6. Kuningriigi päeva korralduses....................7 6. Setu Kuningriigi hümn...................................................8 7. Sootskad ja aasta, mil nad sellesse ametisse(taas) valiti ............9 8. Kokkuvõte..................................................................10 9. Kasutatud allikad..........................................................11 10. Seto Kuningriigi Päeva Lastepäeva programm.........................12 11. Fotod Setu Kuningriigi ...
laigutise väetamisega (snnik, uriin). Need mjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinrkadele taimedele vimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja krkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Krgvesi kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis vimaldab jätkuvat soolase vee mju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud. Seetttu on rannakarjamaadel mulla soolasisaldus kõrgem kui sama piirkonna mittekarajatatavatel aladel
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I
Nii võib kaan elada toitumata nädalaid. Magu on kaanidel väike ja sooltoru lühike. Ka kaanid on hermafrodiidid ning munad munevad kookonisse, mille mõned liigid paigutavad maismaale. Areng otsene. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 32. Hulkharjasussid- on suguta sigimist (pungumine, paratoomia), sugurakud lastakse otse vette, Trohhofoor. Vööussid suguelundid vaid vähestes, kindlates lülides. Kehaseinal vöö, mis talitleb paaritumisel ja munemisel.Mõlemasoolised, munemisel eritab vöö kookoni, millest uss tagurpidi väljub, jättes kookonisse mune ja partneri seemet. Seeme säilitatakse seemnehoidlas. Areng otsene. 33. Väheharjasussid - harjased 4 kimbuna alates II lülist või puuduvad, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid). Kehaseina epiteeli paksend-vöö. Kaanid Paarituvad, munevad kookonisse. Suguavad paaritud. Neil puuduvad harjased ning
See on saare kõrgem ja vanem osa, mis hakkas tekkima ligi 10 000 aastat tagasi. Nimetatud rannaastang on tänaseni püsinud kuni 18 m kõrgusena. Just siin paikneb Viidumäe Looduskaitseala. Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu- ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse 4 omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest.
Teiseks. Lahtine tantsuvõte, millega on hõlpsam tantsida ladinaameerikalikke tantse, nagu sambat, tsa-tsa-tsaad, rumbat aga ka rock n rolli, dzaivi ja bluusi.Lahtises positsioonis on partnerid teineteisest eemal vastamisi. Mehe vasak ja daami parem käsi on ühendatud vöökohast 5 natuke kõrgemal. Ühendatud käed olgu küünarliigesest veidi lõdvestatud. Vaba kätt hoidke küünarliigesest kõverdatult vöö kõrgusel või sirutage kõrvale. TSA-TSA-TSAA Kuuba muusika ja tants on kogu maailma tantsukultuurile tohutut mõju avaldanud. Kaua aega on tsa-tsa-tsaa olniud kõige populaarsem Ladina- Ameerika tants, kuigi praeguseks on salsa tõenäoliselt selle tiitli endale võitnud. Tsa-tsa-tsaal nagu salsalgi on Kuuba juured, kuid seda tantsu on palju mõjutanud ka Ameerika muusika. Nagu kõikide tantsude puhul, on oluline muusikale reageerimine. Tsa-tsa-tsaas peab hoolega kuulama
kustunuks peetud vulkaan ootamatult tegutsema hakata, mattes ümberkaudsed asulad tuha, laava ja mudavoolude alla. Maailmas on kokku umbes 800 tegevvulkaani. Vulkaanide paiknemine 1. Nii kustunud kui ka tegevvulkaanid paiknevad enamasti laamade äärealadel, nende põrkumise piirkondades, nt Vaikse ookeani tulevöös, kus asub üle poole maakera tegevvulkaanidest ( Cotopaxi, Popocatepetl´, kiljutsevskaja sopka, Fuji jne.) Vahemere vöö ulatub Vahemerest läbi Euraasia Malai saarteni ( Etna, Vesuuv, Ararat). Arvukalt esineb vulkaane laamade eemaldumise aladel, eriti Atlandi ookeani keskmäestikus, merepõhjas ja Islandi saarel. Seal on iseloomulikud vulkaanid, kus lõhedest voolab laava välja rahulikult (Hekla ja Laki vulkaan Islandil). Vulkaane esinedb ka mandritel, murrangualadel, nt Kilimanjaro Aafrikas, samuti laamade keskel ookeanipõhjas, kus maakoor on õhuke
9. Hermes ehk Mercurius kaubanduse- ja turujumal 10. Ares ehk Mars sõjajumal 11. Hephaistos ehk Vulcanus käsitöö-ja kunstijumal, sepatöö 12. Hestia ehk Vesta kodujumalanna Heraklese 12 vägitegu: 1. Nemea lõvi tapmine 2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos
Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Linnakodaniku kodu Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Milline võis olla küll müra, kui näiteks üksteise võidu tagusid viie sepapaja sepad,
liikuda. Klotside suurem elastsus parandab veojõudu, kuna haakuvate servade arv on suurem. Pilud on eriti vajalikud jääl, kerges lumes ja lahtisel teekattel sõitmisel. Klotsid Rehviturvise peamised osad. Turviseklotside põhiülesanne on veojõu tagamine. Ribid Sirged klotsiread, mis moodustavad rehvi ümbritseva vöö. Lohud Rehvisüvendid, mis aitavad jahutada. Serv Tagab pideva kontakti teega pöörete ajal. Servamaterjal katab osaliselt rehvi sisemist ja välimist külge. Tühimike suhtarv Turvise süvendite hulk. Väike suhtarv
pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem. Esimesel trummelpidurid, kingad olid mehaaniliselt käitatakse hoovad ja vardad või kaablid. Alates 1930-ndate keskel kingad olid käitatakse õli surve väike ratas balloon ja kolvid (nagu pildil), kuigi mõned sõidukid jätkata
Need 93 avastatut tiirlevad ümber Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Enne nende avastamist teati vaid kümmet irregular satellite'i, nende hulgas Phoebe-t, Himalia-t ja Sycorax-i- vastavalt Saturni, Jupiteri ja Uraani suurimad irregular satellites. Praegu arvatakse, et sellised kuud tiirlesid iseseisvalt ümber Päikese, enne kui nende praegune primary nad püüdis. Teine teooria on, et Päikesesüsteemis on paljud neist püütud Kuiperi vööst.[7] Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.[17] See teooria pole aga enam toetust saanud uute uurimiste ja avastuste tõttu. Retrograde orbits on palju levinumad (83% kõikidest kuudest) kui prograde orbits.[7] Kõik sinised jooned tähistavad Saturni irregular satellites orbiite, keskel on punasega regular satellite Titan[7]
- v v -v - v - v Vigased on teine ja kolmas värsijalg, sest sattudes värsirõhulisse asendisse ei muutu laulmisel pearõhk markantsemaks, vaid oluliselt pikeneb selles lühike vokaal (muutub kvantiteet), millega kaasneb vahel sõna tähenduse muutumine. 2. Värsijala languses ei esine normaalselt pikki pearõhulisi silpe. Kulda/ vestu/ vöö va/hela (2213) - v - v - v - v 2. Värsijala languses on pikk pearõhuline silp, mis käib teise kvantiteedireegli vastu: Hakka/sin at/ra te/gema (323) - v - v - v - v 3. Esimest värsijalga võib vabalt täita. Siis panin/ härrad/ härga/desse (1224)
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ÜLEKAALULISUSE ENNETAMINE........................................................................4 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED...............................................
Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni- tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest.
Ta oli tegelikult üks neist kes oli teda näinud vanamuti maja ees verest jauramas ja käinud Porfirile kaebamas. Istus Raskolnikovi kiusamise ajal kõrvaltoas, et parajal hetkel välja tulla. Kuulis ka Nikolai tunnistust ja tuli vabandama. Samal ajal kavaldab Luzin oma toas Sonjaga (elab juhuslikult Marmeladovitega samas majas, jagades korterit veel ühe noormehega kellega oli just õiendanud), annab Sonjale 10rbl. nagu oma hea tahte näitamiseks ja paneb salaja ta vöö vahele sajarublase. Matuselaud, millest Katerina Ivanovna nii palju lootis, on täielik läbikukkumine. Taotletud suurejoonelisusest pole midagi välja tulnud, laud on kontvõõraid ja asotsiaale täis. Seda jälgides läheb vaene naine aina rohkem närvi, üritab kuidagi veel päästa oma kujuteldavat kõrget päritolu ja uhkustab. Asi viib kakluseni majaperenaisega. Samal hetkel kargab sisse Pjotr Petrovitsh ja väidab et Sonja on tema laualt varastanud sajarublase
Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre. Väga mõjukas oli ka kordeljeeride klubi, mille liikmed olid samal ajal ka jakobiinide klubi liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris. 1792 vandenõu, emigrandtidevastased seadused, mida kuningas keeldub kinnitamast. 1792. a. 20. aprill Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale. Tungitakse Belgia territooriumile. 1792. a. suvi vastaste edu, emigrantide vandenõu oht. 1792. a. 10. august sankülottide ülestõus. Zirondiinide kuningavastane kihutustöö. Nõutakse kuningavõimu kaotamist ja uue vabariiklikku Rahvuskonvendi valimist.
väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinõrkadele taimedele võimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja kõrkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Kõrgvesi 8 kannab ära osa maast ja sel moel hoiab rannaniidu niisugusel tasemel, mis võimaldab jätkuvat soolase vee mõju. Tallamine teeb ülemised mullakihid kompaktsemaks ning soola väljauhtumine on raskendatud
Nende kahe vahele aga mahub Aja Hoovus ehk Surelikkuse Piirkond. See viimane kujutas endast õhukest kera kihti milles kõikvõimalikes suundades ümber Paradiisi tiirlevad tähed, sh. Päikene. See Surelikkuse Piirkond on nii õhuke, et vaadates nii maailma tsentri suunas, kui ka väljapoole, haarab meie pilk vaid üksikuid tähti, vaadates aga selle kihi enda suunas (mööda sfääri puutujat), näeme me lugematut arvu kaugeid tähti, mis meie pilgu ees kokku sulades moodustavad Linnutee vöö. Linnutee ehituse tõsisem uurimine sai alguse William Hercheli 1784. ja 1785. aastal avaldatud töödest. Ta üritas kindlaks määrata Linnutee ruumilist kuju meetodiga, mida ta nimetas "tähtede mõõtmiseks". Kasutades oma 1783. aastal valminud 18 tollise peegliga teleskoopi, luges ta kokku erinevatesse näiva heleduse vahemikesse langevate tähtede arvud 1083-s erinevas taevapiirkonnas. Oletades, et tegelikult on kõik tähed sama heledusega, et tähed
näidata sateliidi vahendusel üle kogu maailma. Ajaloos oli see esimene omataoline nähtus. Valmistuti hoolega ja ka tulemus sai vastav. Seda kontserti võib nimetada Elvis Presley karjääri tipuks. Filmiti kaks šõud, kaks päeva enne suursündmust toimus ka alternatiivkontsert. Projekt kannab nimetust "Aloha From Hawaii". Jätkusid šõud Las Vegases, Lake Tahoe's ja tuurid erinevates linnades. Enda kõrvale oli ta leidnud uue naise, Linda Thompsoni. 1974. aastal pälvis Elvis karates musta vöö 8. dani. Sel ajal oli ta väga innustatud plaanist kokku panna film karatest "New Gladiators", mis aga mitmetel asjaoludel pooleli jäi. 1975. aastal halvenes Elvise tervis märgatavalt. Karate jäi pooleli, uuesti hakkas sellega tegelema alles oma viimasel eluaastal. Esimest korda viidi ta pikemaks ajaks haiglasse. Ta kannatas paljude tõsiste haiguste käes, kõige muu hulgas glaukoom, suhkrutõbi, kehvveresus, välistatud ei ole ka luuvähk. Seepärast oli ta sunnitud
Põhja-Eestis. 19. sajandi keskpaiku ilmus Tormas nii meeste kui naiste rõivastusse hiliseid venepäraseid jooni. 19. sajandi kolmandal veerandil esines naistel nii Tormas, Kodaveres kui ka Maarja-Magdaleenas idaslaavi naisterõivastusele omaseid vaheleõmmeldud õlalappidega särke, peakattena punaseid kolmnurkseid rätte. Naiste peamine kehakate, eriti soojal suveajal, oli valge linane pikkade varrukatega särk. Särgiväel, ainult vöö peal, abielunaistel ka põll ees, tehti nii tööd kui käidi mõisas. Särk õmmeldi peenemast linasest piha ja jämedamast takusest riidest alaosaga. Varrukad, mis eriti pidulikel särkidel olid laiad, seati õlajoonel volti ning suus värvli külge kurdu. Põhja-Eesti rahvarõivaste iseärasuseks on lillkiri, mida tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele. Omapäraseks jooneks on 19. sajandi alguses naiste peakattena pottmüts
Tõenäoliselt on need ristisõdijate mõõgad ning kuidas nad Eestisse on sattunud, see ei ole teada. Nende kõrval on ka teatud erandeid, milleks on näiteks Saaremaalt Leedri kalmest leitud mõõk. Sellel mõõgal on teramiku peal igasugu kaunistusi, mitmesuguseid kunstipäraseid kujundeid. Mõõkade juures oli oluline ka tõsiasi, kuidas mõõka kanti ning kuidas selle eest hoolitseti. 12. sajandil olid levinud juba spetsiaalsed mõõkadele mõeldud mõõgavööd. Tavalise vöö külge neid ei kinnitatud, kuna mõõgad olid rasked. Samuti pidi mõõk vöö külge kinnituma kahe koha pealt, et ta seisaks püsti, kuid samas ei hakkaks kõndides ringi tilpnema ning jalge vahele kippuma. Mõõgavöödelt pärinevad ka tõenäoliselt kõige uhkemad ja peenemad pandlad ning naastud ja kaunistused, tavalistel vöödel võisid ka kaunistused olla, kuid algselt olid need kõige uhkemad just mõõgavöödel.
· Madalad viljakad lammialad on ümbritsetud kõrbetega. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. · Enamasti 50 km laiune maariba jõe ääres on vähem kui 2 m merepinnast ja on kaitstud üleujuste eest 1-10 laiuse rannavallide vööga. · Liivade erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Aswani paisu ehitamisest. LISA2: Niiluse deltaala · Tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö. Tagajärjed oleksid vägagi tõsised. · Kolmandik Egiptuse kalade väljapüügist tuleb laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. · Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas. · Alexandria and Port Said jääksid vee alla. · Puhketurism saaks hävitava löögi. · Põhjavesi muutuks soolaseks. EGIPTUS Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha
Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Eriti täpselt oli kindlaks määratud linnakodanike naiste ja tütarde käitumine avalikes kohtades. Pead tuli hoida otse, ei tohtinud naeratada, kõnelda ega kasutada kosmeetikat. Istuval tütarlapsel pidi olema pilk maas ja käed kõhul. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning sulgesid. Vööd olid kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused.
lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on astenosfääriaine väljavoolamise koht. Astenosfäär on basaltse laava tekkimise koht, plastiline keskkond, st kivimid on voolavas olekus. Esineb ka mandritel (mandriline rift), nt Ida-Aafrika murrangute vöö koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali jv piirkond). Tekivad venituspingete tõttu riftid (alangud), tulemuseks on pangasmäestikud. · ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine raskem ookeaniline laam sukeldub kergema mandrilaama alla (subduktsioon); tekivad süvikud, magmakolded, vulkanism, mäestikud, kaasnevad vulkaanipursked ja maavärinad. Süvikute vööndis neeldunud
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks...
See arenes pikalt, ligi viissada aastat. 972. aastal heitis Reimis piiskop ette, et mungad on omale liiga pika ninaga jalanõud teinud. Nad lõid ninaotsad läikima, vahel kinnitasid ka peeglitükke, et ennast imetleda. 14.sajandil pandi paika kindlad kinganinade pikkused seisuste järgi. Vürstidel ja printsidel 75 cm, kõrgematel aadlikel 60 cm, rüütlitel 45 cm, jõukamatel kodanikel 30cm ja lihtrahval 15 cm. Kuna nende jalatsitega oli raske kõndida, siis seoti kinganinad nööriga vöö või põlve külge. Samuti kõnniti ka varbad väljapoole. Pikk kinganina oli Idamaade leiutis. Kinganinade pikkus polnud ainus viis seisuste eristamiseks: Vanas Egiptuses olid sandaalid ainult valitsejatel, isegi valitseja naine oli paljajalu. Toogakandjate jalatsiteks olid pahkluudeni ulatuvad ja varbaid paljastavad calceus. Punaseid kandsid patrisiidid ja musti senaatorid. Meestel oli keelatud kanda jalatseid, mis olid punased, kollased, rohelised või valged
kokkunööritud piha ja kõrgete kontsadega perfektne naine, kelle iga põllesats ja südamekujuline taskuke vihjas romantikale ja toonitas ahvatlevat liivakellafiguuri. Pärast halle sõja-aastaid sai Diori kaharaseelikuline new look õnnistuseks nii naistele kui ka meestele. Head tüdrukud kandsid naiselikumaid riideid, olulisim oli poole sääreni ulatuv kahar volditud, kroogitud seelik, volüümi lisas alusseelik. Habrast pihta toonitas vöö. Kanti ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud kindad, käevõrud, pärlid ega klõpsuga kõrvarõngad. Tüdrukud, kellele meeldis pahade poistega ringi käia, eristasid end nn. Peggy Sue’dest ehk headest tüdrukutest lühemate juuste, väikese kaelaseotava räti, liibuvate pluuside, kitsaste seelikute või kapripükste ja stilettodega Mehed :
sinise mere ääres Kõikide isad on kummargil kangaspuude taga kudumas kangas lastele jätkata. [- - -] 1 Ja kõik asuvad teele, sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega, pargastega, kuunaritega, kaljastega, kutritega, jahtidega, praamidega, lotjadega, luupidega, parvedega, paatidega[- - -] ja vöö vahele pistetud hõlmadega ning avastavad uue maailma. Kõik. Mõni kõikide, vähesed paljude, igaüks iseenese jaoks. Sest igaüks peab avastama oma maailma. Krossi luule sisuline hood ja vormiline julgus ilmnevad sellest katkendis. Nii nagu kriitikuid vihastas tema silmaluuleline "Köietrikk", arutleti pikalt ka selles poeemis esitatud sõiduvahendite loetelu üle ( mis on märksa pikem kui tsiteeritud) ja saadi kinnitust autori veiderdamisel ja oma mina upitamisel
Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Zeusi käskjalg. Kõige kavalam jumal. Meisterlik varas. Surnute pidulik teejuht. Hesperiidid nümfid, kes valvasid kaugel läänedserilisi õunu. Heraklese 11. vägitöö oli nende õunte kätte saamine. Hippolyte amatsoonide kuninganna. Heraklese 9.vägitöö oli Hippolyte vöö ära toomine. Hüperborealased Hüperborea elanikud, elasid igaveses õndsuses. Veetsid aega muusika, laulu ja tantsu saatel. Hyakinthos Apolloni armsaim seltsiline. Nad heitsid koos ketast. Hyakinthos sai sellega vastu pead ning suri. Tema veretilgad muutusid veripunasteks lilledeks, mis said nimeks hüatsint. Iason Kuningas Aisoni poeg. Ikaros Daidalose poeg. Hukkus merre upuudes, kui ta isaga koos üritas ehitatud tiibadega Kreeta saarelt pääseda. Io - jõejumal Inachose tütar
Soojuspaisumise tulemusel võib kolb silindrisse kinnikiiluda, selle vältimiseks tehakse mõningatele kolbidele T kujulised sisselõiked e paisumispilud. Kolbi põhi võib olla tasapinnaline või eri kujuliselt süvistatud, eriti diiselmootoritel. Selline kolbi põhi võib moodustada põlemis kambri või selle osa. Kolbi pea välispinnale on töödeldud ring sooned, surve rõngaste ja õlirõngaste jaoks. Pea põhi ja surverõngad moodustavad tihedus vöö, sest see kolbi osa takistab gaaside läbi pääsu silindri seina ja kolbi vahelisest pilust. Rõngassoonte arv sõltub mootori ehitusest. Õlirõnga põhja kogu ümbermõõdu rõnga poolt püütud õli juhtimiseks mootori karterisse. On valmistatud kolbe mille hõlma valmistamiseks kasutatakse materjaliks INVAR'i. Invari paisumis tegur on äärmiselt väike, temperatuuri muutused inveri mõõtmeid praktiliselt ei muuda. Kasutatakse ka
Suure süsiniksisaldusega meteoriitidele sarnanevad tumedad asteroidid (C-asteroidid), heledad aga kivimimeteoriitidele (S-asteroidid). Mõned asteroidid peegeldavad ja polariseeruvad valgust nagu metallid (M-asteroidid). Suurem on asteroide on C-tüüpi, mida on 85%, S-tüüpi asteroide on 13% ja M-tüüpi ainult 2%. Erinevat tüüpi asteroidid ruumiliselt ühtlaselt ei paikne. S-asteroidid on kogunenud asteroidivöö Päiksepoolsesse ossa ja S-tüüp jällegi selle vöö kaugemasse ossa. 9 Laialipillatud asteroidid on olnud lähtekehadeks Maale langenud meteoriitidele. Asteroidil on võimalik määrata umbkaudse suuruse selle tuuma jahtumise kiiruse järgi. Väikeplaneete on avastatud umbes paarkümmend tuhat. Enam kui viietuhande asteroidi vaatlusandmete tõttu, on olnud võimalik arvutada nende orbiidi. Kui see avastatakse, pannakse sellele tavaliselt leidja nimi
26. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Tritoni teisest suurtest kaaslasest? Titanili on tihe lämmastikust koosnev atmosfäär, mida on raske seletada praeguste planeediteooriate abil. 27. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 28. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 29. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 30. Kirjeldage Asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 31. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
