Cheopsi püramiid (0)

Tallinna Polütehnikum

Jüri Vinnal
CHEOPSI PÜRAMIID
Referaat
Tallinn 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Kuidas ehitati? 4

• Herodotose teooria 4
  
• Teine teooria 5
  

Siseehitus 6
Mõõtmed 7

• Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud 8

Asetus 9
Püramiidi energeetika 10
Huvitavaid fakte 11
SISSEJUHATUS
Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi ( Hufu ) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal .
KUIDAS EHITATI?
Herodotose (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr) Kreeka ajaloolase teooria
Püramiid on ehitatud orjade tööjõuga ja neid sunniti selleks. Herodotos kirjutab, et Hufu püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kümme aastat kiviplokkide vedamiseks vajaminevat teed ja maaaluseid ruume künkal, kus asuvad püramiidid. Seejärel ehitati kakskümmend aastat püramiidi. Plokkide vedamiseks kasutatud tee ehk tamm muutus hiljem tseremooniateeks, mida mööda liikusid matuse- ja teised religioossed protsessioonid.
Ainsaks mõeldavaks lahenduseks on, et plokid veeretati oma kohale mööda kaldteed. Enamik teadlasi on siiani arvanud, et kaldtee pidi asuma väljaspool püramiidi kas ühe sirge või siis ümber püramiidi keerduva kaldpinnana. Sirge pind ei ole kuigi usutav, sest püramiidi kõrgemaks kasvades oleks selle pikkust samuti pidanud pidevalt suurendama ning mõistliku kaldega kaldpind oleks püramiidi lõpetamisel pidanud olema 1,6 kilomeetri pikkune , kirjutas National Geographic .
Prantsuse arhitekt Jean- Pierre Houdin usub aga, et on leidnud saladuse lahenduse. Nimelt arvab ta, et kaldtee asub hoopis püramiidi sisemuses. Püramiidi nurkades oli kaldpind avatud, mis avas juurdepääsu värskele õhule. Seal rakendati ka tõstemehhanisme, mille abil plokk täisnurga võrra teise suunda keerati, et teda mööda järgmist kaldpinda kõrgemale vedada.
Houdini mudeli järgi on püramiidi sisemuses piisavalt ruumi sellisele peidetud kaldteele, mis ei puutu kokku ühegi teise püramiidi ruumiga ning mida seetõttu ei ole avastatud. Siiski tekib kohe küsimus, et kui selline kaldtee on siiani olemas, siis kuidas pole teda avastatud näiteks georadari või muu tehnilise abivahendiga.
Selgub , et 1980. aastail prantsuse teadlased midagi sellist isegi avastasid , kuid nad ei saanud aru, millega tegu, ning jätsid tähelepaneku seetõttu avaldamata.
Kuna püramiidide ehitamisel muid "mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada.
Kiviplokid paigaldati ülitäpselt, raske on nende vahelt leida pisematki tühikut. Küljed orienteeriti põhiilmakaarte suunas, kusjuures aluse suurim kõrvalekalle põhjasuunast on vähem kui kümnendik nurgakraadi. Püramiidi küljed kaeti tugevate ja ilusate plaatidega. Nende jaoks murti kive Gizast umbes 30 km kaugusel asuvatest Niiluse paremkalda lubjakivikarjääridest. Pärast paigaldamist lihviti plaadid siledaks. Vaaraode ajal valged püramiidid sädelesid päikesekiirtes, ja kui uskuda mõningaid allkaid, siis nende lehtkullast kattega tippude sära pimestas silmi. Tänapäeval pole püramiididel kullast jälgegi, minema on veetud valged kividki. XIV sajandi rändurid on kirjutanud püramiidil sipelgatena tegutsevatest ja poleeritud plaate alla laskvatest inimestest. Kairosse püstitati nendest ilusatest plaatidest mitu paleed.
Räägitakse, et Cheopsi püramiidi ehitasid 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes.

Teine teooria

Teine teooria, millel on tänapäeva egüptoloogide hulgas rohkem pooldajaid, väidab, et püramiid on ehitatud sadade oskustööliste poolt. Neil oli elamislaager samas kõrval ja nad said oma töö eest palka või ei pidanud selle eest mõnda aega makse tasuma .
Samuti on teadlased jõudnud üksmeelele, et samal Giza platool asuv sfinks on kõrvalasuva, Chephreni püramiidi tellija -ehitaja nägu.
Houdini mudel
SISEEHITUS
Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber .
Esimene maa-alune hauakamber on raiutud püramiidi alla kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja see ei asu täpselt püramiidi aluse keskpunktis . Hauakambri mõõtmed on 8x14 meetrit ja kõrgus 3,5 meetrit. See on lõpetamata. Tema juurde viib peasissepääsu juurest 36 meetrit pikk ja meeter kõrge järsk käik.
Teine hauakamber asub umbes 20 meetri kõrgusel püramiidi jalamist ja asetseb täpselt tipu all. Kambri mõõtmed on 5,7x5,2 meetrit ja selle võlvlagi on kõrgeimas kohas 6,7 meetrit kõrge.
Selle hauakabri sissepääsu juurest algab 47 meetrit pikk ja 8,5 meetrit kõrge nn. suur galerii, mis viib peamisse hauakambrisse.
Kolmas, nn. kuninga hauakamber on lõpetatud ja selles asub ka kivist sarkofaag. Hauakamber asub 42,3 meetri kõrgusel maapinnast ja püramiidi teljest veidi lõuna pool. Kambri mõõtmed on 5,20x10,43 meetrit, kõrgus 5,81 meetrit.
Kogu püramiid on ehitatud liivakivist , kuid see hauakamber on vooderdatud lihvitud ja hoolikalt ühendatud graniitplokkidega. Selle ruumi kohal asetseb ligi kaks kolmandikku kogu püramiidi raskusest.
Hauakambris asuv ühest graniidipangast valmistatud sakrofaag on laiem kui kitsas ja madal sissepääs hauakambrisse. Samas on uurijad oletanud, et praegune seinaplokkide asetus sissepääsu ümber ei ole ehitusjärgne, vaid pärast kõige vajaliku sisseviimist lasti eelnevalt rippu jäetud kiviplokid oma praegusele kohale. Sellest annavad tunnistust ka sooned plokkide külgedel ja tühimikud nende kohal. Et kamber püramiidi raskuse all ei puruneks, tuli see raskus ühtlaselt jaotada. Selleks on hauakambri lae peal viis üksteise kohal asuvat nn. montaažikambrit kogukõrgusega 17 meetrit. Viimane neist lõpeb nürinurga all kokku pandud suurtest kiviplaatidest katusega , mis kannavad püramiidi raskust nii, et see ei rõhu hauakambrile. Samasuguseid kambreid on leitud ka teistest püramiididest. Lisaks peakäikudele ja hauakambritele on püramiidis veel keeruline koridoride süsteem. Selline labürint oli osalt tehniliseks otstarbeks, osalt pääsuks hauakambrisse, aga samuti ohutuse mõttes, et varas või hauakambri juhuslik rüvetaja eksiks ja hukkuks. Paljud koridorid lõpevad umbteega ning paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllalt kõrged. Koridorides on raske hingata, sest püramiidi sisetemperatuur on üle kolmekümne kraadi. Osa koridore on järsu kallakuga, mõned aglõpevad äkki sügava šahtiga.
MÕÕTMED
Kõikide mõõtmiste aluseks on egiptuse küünar, mis koosneb seitsmest käelaiusest.üks käelaius vastab mõõdule 7,5 sentimeetrit , üks küünar 52,5 sentimeetrile. Mõõdeti küünarpuudega, millest mõningad on meieni säilinud, ja mõõduköitega. Mõlemad mõõduvahendid on meile mõistatus, sest sadade küünarpuude järjestikku asetamine annab märgatava vea.
Cheopsi püramiidi alusserva pikkus on 365,24 küünart ning täpselt sama palju päevi on meie päikeseaastas!

• ehitise alune pindala 5,4 hektarit
  
• kõrgus ehitamisel 146,6 meetrit
  
• kõrgus praegu 137,3 meetrit
  
• küljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit
  
• küljepikkus praegu 230,37 meetrit
  
• maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit
  
• maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit
  
• kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit
  
• keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke)
  
• umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni
  
• astmeid 203
  

Siin on põhivalemid põhjaks oleva ruudu küljepikkuse alusel ülejäänud joonisel toodud mõõtude arvutamiseks.
H = 2 * A / Pi
D = SQRT ( ( A / 2)^2 + ( 2 * A / Pi )^2 )
S = SQRT( 2 * ( A / 2 )^2 + ( 2 * A / Pi )^2 )
Siin aga mõned valemid selle kohta, kuidas ülejäänud mõõtudest tuletada püramiidi põhja küljepikkust.
A = SQRT( 4 * D^2 * Pi^2 / ( Pi^2 + 16) )
A = SQRT( ( 2 * Pi^2 * S^2 ) / ( Pi^2 + 8 ) )
A = H * Pi / 2
Londonis Briti Muuseumis säilitatav Rhindi papüürus annab mõõtmisnäiteid, millest nähtub, et trigonomeetrilised funktsioonid olid tundud juba kaks tuhat aastat enne Kristust. Papüürus sisaldab mitmesuguste püramiidide arvutusülesandeid, millest võime järeldada, et nurgamõõtmine oli tundmata veel vähemalt Kolmanda riigini (s.o. Uue Riigini). Püramiidi nõlva kaldenurka ei toodud mitte kraadides, vaid sentimeetrites, kusjuures anti ülemise kivi nihe alumise suhtes. Püramiidi nurk 5 ¼ käelaiust tähendab niisiis , et teine kivirida pidi esimese suhtes olema 5 ¼ käelaiuses nihkes, s.o. 39,3 sentimeetrit tagapool. Mõõtetäpsuse huvides kasutasid egiptlased murde nagu 1/4, 1/5 , 1/25. Kui vaatleme püramiidide arvutusi , mida meile vahendab Rhindi papüürus, torkab silma et nii püramiidi kõrgus kui alus on antud täisarvulistena, nõlva kaldenurk aga osaliselt üsna keerulistes murdarvudes.

Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud

A
H
D
S
1.0000
0.6366
0. 8095
0.9515
2.0000
1.2732
1.6190
1.9029
3.0000
1.9099
2.4285
2.8544
4.0000
2.5465
3.2380
3.8059
5.0000
3.1831
4.0475
4.7573
6.0000
3.8197
4.8570
5.7088
7.0000
4.4563
5.6664
6.6603
8.0000
5.0930
6.4760
7.6117
9.0000
5.7296
7.2855
8.5632
10.0000
6.3662
8.0950
9.5146
ASETUS
Giza püramiidide asetus maapinnal langeb täpselt kokku Orioni vöö tähtede asetusega, kusjuures Niilus kujutab sel juhul Linnuteed. Lisaks kajastavad püramiidide suurused tähtede eredust Cheopsi püramiidiga seotud täht Alnitak on kõige eredam - Cheopsi on kõige suurem kolmest püramiidist. Chephreni püramiid on mõned meetrid lühem ja väiksem, kuid seotud täht Alninam on samuti ereduse poolest veidi nõrgem. Mykerinose püramiid on aga üle poole väiksem eelnevast kahest, kuid ka temaga seotud täht Mintaka on teistest üle poole nõrgema eredusega.
Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil (esinevad ainult 2 cm kõikumised )
Kõik neli sahti - kambritest põhjas ja lõunas - on suunatud teatud tähtede poole. Sahtid oleksid nagu läbipääsuteed nende tähtede juurde. (raamat "The Orion Mystery")
Iga külg on täpselt suunatletud - põhjakülg täpselt põhja, ida külg täpselt idas jne. Kusjuures kompass leiutati tuhandeid aastaid hiljem (um. teisel aastasajal Hiinas).
Püramiid asub geograafiliselt täpselt Maa masskeskmes. Põhja-lõuna paralleel on pikim võimalik maismaaparalleel. Samuti on ida-lääne paralleel pikim võimalikest maismaaparalleelidest. Need kaks paralleeli läbivad kõige rohkem maismaad kui ükski teine kombinatsioon. See tähendabki, et püramiid asub Maa masskeskmes.
Suvisel pööripäeval kaob püramiidi vari tema külgede unikaalse kalde ja geograafilise asukoha tõttu täielikult.
PÜRAMIIDIDE ENERGEETIKA
Cheopsi püramiidi täpne mudel asetatuna täpselt pőhja-lőuna suunas kiirgab, genereerib ja akumuleerib teatud kindlaid energiavälju.
Püramiidi asetatud toiduained säilivad hästi, vesi selgineb, metalli pealispinnalt kaob oksüüdikiht. Püramiidis inimesed lőőgastuvad suurepäraselt, meeled muutuvad teravamaks, on kergem keskenduda, mőtiskleda, mediteerida. Kaovad valud , haavad ja vigastused paranevad püramiidis sees kolm korda kiiremini. Peavalu, migreen , hambavalu , liigesevalu kaob ca’ 20 minutiga. Ajal, mil inimene viibib püramiidis, seiskub tema jaoks aeg, ta ei vanane !
HUVITAVAID FAKTE

• Püramiidi tipp on täpselt seal, kus ta olema peab - ruudu diagonaalide keskpunktis. Mida on ülimalt raske saavutada, eriti sellise kolossaalse ehitise puhul. Lisaks arvestades, et masinaid ei kasutatud. Isegi üheminutiline kalde erinevus ühest küljest oleks põhjustanud püramiidi tipu väära paiknemise.
  
• Püramiid koosneb 2,3 miljonist plokist , igaüks neist kaalub umbes 2,5-15 tonni. Väidetakse, et püramiid ehitati 20 aastaga. See tähendaks, kui töömehed töötaksid iga päev 10 tundi ja nii 365 päeva aastas - oleks tulnud neil paigutada 31 plokki iga tund (1 plokk iga 2 minutiga). Teised väidavad, et püramiide ehitati üldse perioodil, mil töölised ei pidanud põllul viibima. Sellisel juhul oleks pidanud nad paigaldama 4 plokki iga minut ja 240 plokki iga tund, et lõpetada ehitamine 20 aastaga.
  
• Põhjaümbermõõdu ja kõrguse suhe annavad mittealgebralise numbri Pii. Põhjaümbermõõt jagatud kõrgusega jagatud kahega - (920,4 : 146,6) / 2 = 3,139... Küljepikkus jagatud kõrgusega korrutatud kahega - (230,1 : 146,6) * 2 = 3,139...
  
• Hiidrajatis kaalub umbes kuus miljonit tonni – rohkem kui kõik Londoni südalinna ruutmiilisel alal asuvad ehitised kokku. Kunagi kattis kõiki nelja külgtahku kokku 22-aakrise pindalaga peegelsile rüü, umbes 115 000 poleeritud vooderduskivi, millest igaüks kaalus 10 tonni. Rüüd on säilinud Giza püramiidi tipus - ülejäänud rüüd kasutati keskajal ehitusmaterjalina, kui 1301 . aastal maavärin kattekivid alla raputas.
  
• Kiviplokkide ja katterüü liitkohad on nii täpselt paigutatud, et liitekohtadesse pole võimalik isegi krediitkaarti suruda.
  
• Giza püramiidi (lisaks tuntakse nimedega Cheopsi püramiid ja kuningas Khufu püramiid) kõik küljed on peaaegu täpselt 230,1m pikad. Kõige pikema ja kõige lühema külje vaheline erinevus on 20,3cm. See tähendab, et erinevus on vaid protsendi murdosa piires.
  
• Iga püramiidi nurk on peaaegu 90 kraadi - 89 56’ 27” ; 90 3´2” ; 90 0´33” ; 89 59´58”. Tänapäeva ehitiste nurgad erinevad keskmiselt 2-3 kraadi võrra. Insenerid väidavad, et ei ole vajadust sellisele täpsusele - lisaks tuleks sellise tulemuse pärast näha roppu vaeva.
  
• Loogiline oleks, et kihtides paiknevad kivid väheneksid nii mõõtmetelt kui raskuselt, et püramiid ei laguneks enda raskuse all kokku. Ainult 18 esimest kihti järgivad seda reeglit - 19ndal kihil kiviplokid hakkavad uuesti suurenema, kasvades 58,42cm-lt 90,44cm-ni ja 6 tonnilt 15 tonnini - nii mitmeid kordi kihtides.
  
• Püramiidide seintel on kujutatud helikopterit, lennukit ning alveelaevu
  
• Püramiidides ei ole ühtegi jälge tahmast või põlemisprotsessidest. Kuidas oli sellisel juhul võimalik kottpimedas püramiidides töötada, kui tõrvikuid ei kasutatud valgustamiseks? Püramiididest on leitud patareisid, mis võisid lambipirne töös hoida. Seega elekter ei olnud egiptlastele tõenäoliselt võõras.
  
• Puudub kindel teave püramiidi ehitamise esialgsest eesmärgist. Väidetakse küll, et tegemist oli vaarao hauakambriga, kuid mitte ühestki püramiidist pole kunagi ühtegi surnukeha leitud.
  
• Püramiide on seostatud ka Marsiga, kuna mitmetelt Marsi fototelt on leitud väga sarnase kujuga objekte.