Referaat: Planeetide kaaslased (0)

kool
autor
Planeetide kaaslased
Referaat
Juhendaja : ..................
koht, aasta
Sisukord
SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2
REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3
IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4
MINOR PLANET MOONS ...................................................................................................................5
PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6
Kuu...........................................................................................................................................7
Kuu tiirlemine ja faasid .................................................................................................7
Kuu päritolu...................................................................................................................7
Huvitavat.......................................................................................................................8
Phobos ja deimos......................................................................................................................9
Galileo kuud............................................................................................................................10
Titan ........................................................................................................................................11
Titania ja Oberon ....................................................................................................................12
Triton ja Proteus ......................................................................................................................13
KOKKUVÕTE...................................................................................................................................14
KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................................15
SISSEJUHATUS
Planeetide kaaslased on taevakehad, mis tiirlevad oma primary 'te ümber, ehk oma kindlate planeetide või taevakehade ümber. Planeetide kaaslasi nimetatakse ka kuudeks. Tänapäevaks on avastatud kaaslasi vaid Päikesesüsteemi planeetidel ja taevakehadel (nt kääbusplaneetidel).[2]
Päikesesüsteemi kuud on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare 'i ja Alexander Pope'i kirjutiste tegelaste järgi, viimaste järgi on vaid Uraani kaaslased.[1]
Planeetide kaaslasi on erinevaid: Regular satellites, irregular satellites, minor planet moons.[2]

REGULAR SATELLITES
Regular satellites on need kuud, mille orbiit on suhteliselt ringikujuline ja kulgeb suhteliselt lähedalt ümber oma primary. Nende orbiit on prograde orbit ehk samasuunaline planeedi pöörlemisega.[2] Nad moodustusid in situ ehk oma primary läheduses olles juba oma orbiidil.[4] Regular satellites'del on selline omadus, et nende tiirlemine on tidally locked ehk sünkroonis oma planeedi pöörlemisega ja seetõttu on planeedi poole suunatud alati üks ja sama külg. Ainus tuntud erand on Saturni kuu Hyperion, mis on küll regular satellite, kuid tema orbiit ei ole tidally locked, sest teda mõjutab Saturni suurima kuu Titan'i gravitatsioon.[2]
Päikesesüsteemis on kokku vähemalt 55 regular satellites kaheksal planeedil: Maa Kuu, 8 Jupiteri kuud, 22 Saturni kuud (arvestusest jäävad välja sadad tuhanded moonlet'id ehk väga väikesed planeedi kaaslased), teatakse 18 seesugust Uraanil ja 6 väiksemat Neptuunil.[6]
IRREGULAR SATELLITES
Irregular satellites on kuud, mis tiirlevad ümber oma primary suhteliselt kaugelt, nende orbiit ei kulge ringikujuliselt, orbiidi keskpunktiks pole planeet ja neil on retrograde orbit ehk nad tiirlevad vastassuunas oma planeedi pöörlemisega. Planeet on püüdnud nad omale kaaslaseks ehk nad on tekkinud kuskil mujal.
Alates 1997-ndast aastast on avastatud 93 irregular satellites. Need 93 avastatut tiirlevad ümber Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Enne nende avastamist teati vaid kümmet irregular satellite'i, nende hulgas Phoebe -t, Himalia-t ja Sycorax-i- vastavalt Saturni, Jupiteri ja Uraani suurimad irregular satellites. Praegu arvatakse, et sellised kuud tiirlesid iseseisvalt ümber Päikese, enne kui nende praegune primary nad püüdis. Teine teooria on, et Päikesesüsteemis on paljud neist püütud Kuiperi vööst.[7] Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.[17] See teooria pole aga enam toetust saanud uute uurimiste ja avastuste tõttu. Retrograde orbits on palju levinumad (83% kõikidest kuudest) kui prograde orbits.[7]
Kõik sinised jooned tähistavad Saturni irregular satellites orbiite , keskel on punasega regular satellite Titan[7]
MINOR PLANET MOON
Minor planet moon on kuu, mis tiirleb ümber Päikesesüsteemi asteroidide või kääbus-planeetide. Arvatakse, et paljud asteroidid (hetkenimetus) ja taevakehad Kuiperi vöös võivad osutuda sellisteks kuudeks. Näiteks Pluutol (kääbusplaneet) on 3 sellist kuud: Charon , Nix ja Hydra . Asteroidil 617 Patroclus on kuu Menoetius ja asteroidil 624 Hektor on S/2006 (624) 1.[8]
Kääbusplaneet 243 Ida (vasakul) ja selle kuu Dactyl (paremal), pildistatud Galileo nimelise kosmoselaevaga aastal 1993.[8]
PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED
2009-nda aasta juulikuuks oli ametlikult „kuu“ nimetuse saanud 336 Päikesesüsteemi taevakeha , neist 168 tiirlevad ümber kuue planeedi (Veenusel ja Merkuuril pole ühtegi kuud), 110 minor planet moon'i ja 58 kuud tiirlevad ümber trans-Neptunian objects'ite (TNOs)[2] ehk ümber väiksemate taevakehade, mis on Päikesest kaugemal kui Neptuun .(mitmed TNO'dest peale Pluuto on ka arvatavasti kääbusplaneedid, aga neil siiski pole veel seda nimetust).[3]
Päikesesüsteemi suurimad kuud ( ekvaatoril on neil läbimõõt üle 3000km) on Maa kaaslane Kuu, Jupiteri Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede ja Callisto ), Saturni kuu Titan ja Neptuuni kuu Triton.[2]
Tuntuimad kuud:
Maa- kokku 1 kuu- Kuu
Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos
Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto
Saturn- kokku 62 kuud- Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea , Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus , Epimetheus, Pandora , Prometheus, Atlas , Pan
Uraan - kokku 27 kuud- Miranda, Ariel , Umbriel , Titania, Oberon
Neptuun- kokku 13 kuud- Naiad, Thalassa, Despina, Galatea , Larissa, Proteus, Triton, Nereid [9]
Suurimad kuud võrrelduna Merkuuri ja Pluutoga[19]
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, see on siis 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal.[10]
Kuu tiirlemine ja faasid
Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 öpäeva ja 8 tunniga.
Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast seda ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.[10]
Kuu päritolu
Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi:

• Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.
  
• Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.
  
• Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda.
  

Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum.[10]
Huvitavat
Kuu pinnal on tumedaid laik, mida kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal Kuu vasakul poolel näha olevat laiku kutsutakse koguni ookeaniks (Tormide ookean- 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse madriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist mandritel domineerib anortosiit. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651 . aastal.
Astronoomid on avastanud Kuul „igavese päikese tipu“ – piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra. See piirkond on soodne tulevastele kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur muutuda päeva jooksul 250 kraadi.[10]
Pilt Kuust[10]
Phobos ja Deimos
Phobos ja Deimos on Marsi looduslikud kaaslased. Phobose avastas astronoom Asaph Hall 18. augustil aastal 1877. Phobos on Deimosest 7,24 korda suurem ja Marsile lähemal. Phobose nimi tuleneb kreeka mütoloogia tegelase Phobose (Fear) nimest, Phobos oli Marsi (Arese), sõjajumala poeg. Phobos tiirleb ümber Marsi väga lähedalt, lähemalt kui ükski teine planeedi ümber tiirlev kuu. Aja möödudes vahemaa Marsi ja Phobose vahel väheneb nii palju, et Phobos põrkab Marsiga kokku või puruneb tolmuringiks Marsi ümber. Phobose pinnal on palju kraatreid , neist suurima, Stickney kraatri, põhjustas meteoriit , mis oleks äärepealt Phobose purustanud.[12]
Deimose avastas Asaph Hall 12. augustil 1877. aastal. Deimose nimi tuleneb kreeka mütoloogiast Deimose (Dread), Deimos oli ka Marsi poeg. Nii Phobose kui ka Deimose nime pakkus välja Henry Madan(1838-1901). Ta võttis need Homerose eeposest „ Ilias “, kus Ares lõi Dread'i(Deimos) ja Fear'i(Phobos). Mõlemal, nii Phobosel kui Deimosel on väga ringikujulised orbiidid .[11]
Deimos[11] Phobos[12]
Galileo kuud
Galileo kuud on neli Jupiteri suurimat kuud, mille Galileo Galilei avastas jaanuaris 1610 . aastal. Nende nimed tulenevad Zeusi armukeste nimedest: Io, Europa, Ganymedes ja Callisto.
Io on neljast Galileo kuust Jupiterile kõige lähedamal, suuruselt 4 kuu Päikesesüsteemis. Io kuul on üle 400 aktiivse vulkaani, pinnal asetseb rohkem kui 100 mäge, mitukümmend neist on palju kõrgemad kui Mount Everest.
Europa on kauguselt Jupiterist Io-st järgmine, ta jääb suuruselt natuke alla Kuule. Seal võib olla maavälist elu, sest pinna all on täheldatud vee ja jää olemasolu. Europa on pidevalt ühe küljega Jupiteri poole ja see võib põhjustada kraatritesarnaseid laike. Europa atmosfääris on hapnikku.
Ganymede on kauguselt kolmas Jupiterist, suuruselt on ta suurim kuu Päikesesüsteemis ja suurem planeedist Merkuur. Ganymede mass on see-eest väike, ainult pool Merkuuri omast. Nagu ka Europal, on seal vett, jääd ja hapnikku. Seal on palju jääaluseid meile nähtamatuid kraatreid.
Galieleo kuudest asub Jupiterist kõige kaugemal Callisto- suuruselt kolmas kuu Päikese-süsteemis. Callistol on väga palju kraatreid, suurim neist on 3000km läbimõõduga Valhalla.[13]
Võrdlev pilt Galileo kuudest ja Jupiterist[13]
Titan
Titan on Saturni suurim kuu, Päikesesüsteemis Ganymedese järel suuruselt teine kuu. Nagu ka Ganymedes, on Titan suurem Merkuurist, kuid mass on poole väiksem. Titani läbimõõt on 50% suurem Kuu omast ja mass on 80% suurem. Titan avastati Saturni kuudest esimesena aastal 1655 Hollandi astronoomi Christiaan Huygensi poolt. Titanit ei saanud korralikult uurida tema tiheda atmosfääri tõttut ja alles aastal 2004 leiti Titani pinnalt järvesid. Titan on ainus taevakeha peale Maa, mille pinnalt on seni avastatud vedelikku.
Titan teeb ühe tiiru ümber Saturni 15 päeva ja 22 tunniga. Nagu ka Kuu ja mõned teised kuud, tiirleb Titan sünkroonis Saturni pöörlemisega, sellest tulenevalt on Saturni suunas kogu aeg üks ja sama külg.
Maalt ei näe Titanit palja silmaga, küll aga võimsamate binoklitega või siis väikeste teleskoopidega. Titaani uurisid esimest korda aastatel 1980 ja 1981 Voyager 1 ja 2.
Tulevikus saab Titan arvatavasti paljudele elusorganismidele elamiskõlblikuks. 6 miljardi aasta pärast, kui Päikesest saab Punane Hiid, võib Titani pinnatemperatuur tõusta kuni -70°C, mis on piisavalt kõrge vedelikesegude olekuks pinnal.[14]
Maad, Titanit ja Kuud võrdlev pilt[14]
Titania ja Oberon
Titania ja ka Oberoni kuu avastas William Herschel aastal 11. jaanuaril 1787. Titania ja Oberon said mõlemad oma nime William Shakespeare'i näidendist „Suveöö unenägu“.
Titania on Uraani suurim kuu ja suuruselt kaheksas kuu Päikesesüsteemis. Titania koosneb jääst ja kivist, pinnal on palju kraatreid, millest suurim on 326 kilomeetrise läbimõõduga. Titania kohta teatakse tänu Voyager 2 piltidele, mis tehti 1986-ndal aastal. Need pildid aitasid kaardistada umb es 40% selle kuu pinnast. Titania poolustel kestavad polaarööd ja -päevad 42 aastat. Voyager 2 sattus Titania lõunapooluse lähedusse sel ajal kui peaaegu tervel põhjapoolkeral valitses täielik pimedus.[16]
Oberon on suuruselt järgmine Titaniast nii Uraani kuude arvestuses kui ka Päikesesüsteemis. Viiest suurimast Uraani kuust tiirleb Oberon ümber Uraani kõige kaugemalt , Titania on viie suurima hulgas kauguselt teine.
Uraani kuud võivad iga 42 aasta tagant üksteist varjutada. Viimati varjutas Uraani kuu Oberon Umbrieli 4. mail 2007 ja Umbriel varjutas Titaniat 15. augustil ja 8. detsembril 2007.[15]
Titania[16] Oberon[15]
Triton ja Proteus
Triton on suurim Neptuuni kuu, mille avastas William Lassel 10. oktoobril aastal 1846. Tritoni nimi on pärit kreeka merejumala Poseidoni (vanarooma Neptuuni) poja Tritoni nimest. Triton on ainus suur kuu Päikesesüsteemis (suuruselt 7.), mille tiirlemine kulgeb vastassuunaliselt tema planeedi (Neptuuni) pöörlemisega, suuruselt järgmine selline kuu on Saturni Phoebe, mille läbimõõt moodustab vaid 8% Tritoni omast ja mass vaid 0.03%. Sellise tiirlemise ja Pluutoga sarnanemise tõttu arvatakse, et Neptuun püüdis Tritoni Kuiperi vööst. Tritonil on suur tihedus, 15-35% tema massist annab jäätunud vesi. Triton tiirleb ümber Neptuuni nii lähedalt, et umbes 3,6 miljardi aasta pärast tõmbab Neptuun ta üle Roche limit 'i, mis tähendab, et Triton puruneb ja moodustab tema ümber sarnase purunenud taevakehade osakeste ringi nagu on ümber Saturni.[18]
Proteus on Neptuuni kuudest suuruselt teine. Proteuse avastas Voyager 2 aastal 1989. Nime sai ta 1991. aastal kreeka mütoloogiast pärit kuju muutva merejumala Proteuse järgi, enne seda oli kaks aastat tema nimeks S/1989 N 1. Proteuse pinnal on orgusid, kanjoneid ja palju kraatreid. Suurima kraatri, Pharose läbimõõt on üle 200 kilomeetri. Proteus moodustus arvatavasti materjalist, mis tekkis, kui Neptuun püüdis Tritoni Kuiperi vööst.[20]
Triton[18] Proteus[20]
KOKKUVÕTE
Ei ole kindlat omaduste piiri, mille järgi taevakeha peetakse planeedi kaaslaseks. Iga taevakeha, millel on kindel orbiit ümber mõne planeedi, on nimetatud kuuks. Mõned neist on vaid kilomeetrise läbimõõduga. Teised aga on kümneid kordi suuremad (nt taevakehad Saturni ümber ringis ), aga neid pole korralikult uuritud, ja neid ei kutsuta kuudeks.[2]
Planeedi kaaslaseks võiks nimetada ka asteroide, mis tiirlevad planeedi ümber nii kaua, kuni nad satuvad planeedi atmosfääri ja purunevad või põrkavad planeediga kokku. See juhtub tulevikus nii mõnegi planeedi loodusliku kaaslasega.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Planeet

http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_satellite

http://en.wikipedia.org/wiki/Trans-Neptunian_object

http://en.wikipedia.org/wiki/In_situ

http://en.wikipedia.org/wiki/Moonlet

http://en.wikipedia.org/wiki/Regular_satellite

http://en.wikipedia.org/wiki/Irregular_moon

http://en.wikipedia.org/wiki/Asteroid_moon

http://et.wikipedia.org/wiki/Planeedi_kaaslane

http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu

http://en.wikipedia.org/wiki/Deimos_%28moon%29

http://en.wikipedia.org/wiki/Phobos_%28moon%29

http://en.wikipedia.org/wiki/Galilean_moons

http://en.wikipedia.org/wiki/Titan_%28moon%29

http://en.wikipedia.org/wiki/Oberon_%28moon%29

http://en.wikipedia.org/wiki/Titania_%28moon%29

http://et.wikipedia.org/wiki/Kuiperi_v%C3%B6%C3%B6

http://en.wikipedia.org/wiki/Triton_%28moon%29

http://ed101.bu.edu/StudentDoc/current/ED101sp09/gma4389/Planets.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Proteus_%28moon%29
16