Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat: Planeetide kaaslased (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Referaat-Planeetide kaaslased #1 Referaat-Planeetide kaaslased #2 Referaat-Planeetide kaaslased #3 Referaat-Planeetide kaaslased #4 Referaat-Planeetide kaaslased #5 Referaat-Planeetide kaaslased #6 Referaat-Planeetide kaaslased #7 Referaat-Planeetide kaaslased #8 Referaat-Planeetide kaaslased #9 Referaat-Planeetide kaaslased #10 Referaat-Planeetide kaaslased #11 Referaat-Planeetide kaaslased #12 Referaat-Planeetide kaaslased #13 Referaat-Planeetide kaaslased #14 Referaat-Planeetide kaaslased #15 Referaat-Planeetide kaaslased #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heigovahesaar Õppematerjali autor
planeetide kaaslased, kuud.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
pptx

Planeetide kaaslased

Planeetide kaaslased Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Iga objekti või kaaslast, mis liigub planeedi orbiidil nimetatakse kuuks ehk kaaslaseks. Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan)

Füüsika
thumbnail
8
docx

Planeetide kaaslased ja rõngad

Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. maa Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Maal on kaaslaseks Kuu, üks suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis. *Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, * Keskmine kaugus maast on 384 400 km, *Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, *Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena, *Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa, marss

Füüsika
thumbnail
16
pptx

Hiidplaneetide kaaslased, uusi fakte nende kohta.

tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetidest täpsemalt Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi). Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Alates 1990ndatest aastatest on ka teiste tähtede ümbert planeete avastatud. Suurem osa neist nn. eksoplaneetidest on oma omadustelt massilt ja läbimõõdult Jupiteri sarnased või isegi suuremad, seega võiks neid samuti liigitada hiidplaneetideks kuid senini ei ole seda veel tehtud. Jupiteri kaaslased

Füüsika
thumbnail
2
docx

Planeetide kaaslased

Jupiteril. 2. Maa Kuu, Marsi Phobos ja Deimos, Jupiteri Ganymedes ja Io, Saturni Titan, Uraani Triton. 3. Marsil on 2 kaaslast, ebakorrapärase kujuga Phobos ja Deimos. Hallid kuud on täis erineva suurusega kraatreid ning Phobosel leidub ka kuni 90 meetri sügavusi vagusid. Phobos teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul 3 tiiru ümber planeedi, jättes mulje, et kuu liigub taevas läänest itta. On oletusi, et Marsi kaaslased on tegelikult planeedi poolt külgehaaratud taevakehad ning on tekkinud mujal. 4. Jupiteri kaaslane Io on teadaolevalt vulkaaniliselt aktiivseim taevakeha, mis on põhjustatud Jupiteri mõjudest. Io pinnal on palju mägesid, millest mitmed ületavad Mount Everesti. Kõige suurem kaaslane on Päikesesüsteemis on Jupiteri Ganymedes, tema paksu pinnajää all usutakse olevat vedelast veest koosnev ookean. Europa on Jupiteri kuudest väikseim, pind on väga sile ja detailideta

Astronoomia ja astroloogia
thumbnail
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

Nii nimetatakse Päikest koos kõigega, mis tema ümber tiirleb või liigub. Siia kuulub üheksa suurt planeeti koos oma kuudega; komeedid ja loendamatu arv pisikesi kivi- ning jäätükikesi ja tolmuosakesi. Kogu süsteem liigub maailmaruumis kui pöörlev ratas, mida hoiab koos Päikese tohutu raskusjõud. (1:8) Üheksa planeeti tiirlevad ümber Päikese ühes ja samas suunas üha suuremal kaugusel Päikesest. Samal ajal pöörleb iga planeet ümber oma telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil: 1) Avastamise ajaloo järgi: · Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. · Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. 2) Koostise järgi:

Füüsika
thumbnail
5
doc

Päikesesüsteem

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult

Füüsika
thumbnail
3
doc

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi veidi väiksemateks kehadeks on sellised kääbusplaneedid, nagu Pluuto, Ceres, Eris, Haumea, Makemake. Teisteks päikesesüsteemi väikekehadeks on asteroidid, komeedid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Maa-rühma planeetide olulisemad tunnused on: · suur tihedus · väike suurus 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused Päikesesüsteemi hiidplaneedid kauguse järgi Päikesest järjestatuna on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetide olulisemad tunnused on: · suur mass · puudub tahke pind, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind · sisemuses asub vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum · esinevad rõngad ja arvukad kaaslased · väike tihedus 5

Füüsika
thumbnail
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

................................................................................. 3. 8. Neptuun.............................................................................. 3. 9. Pluuto.................................................................................. Kokkuvõte....................................................................... Kasutatud materjalid....................................................... 1. Päikesesüsteem- mis see on? Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti. Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun