Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Egiptus - Looduslikud olud: (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
EGIPTUS
Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid
Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse
periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras
kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui
Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, areng oli konservatiivne . Niiluse
voolusuund oli vastupidine . Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi
kõrvale punane maa (=dešfet).
1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine 
      Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse  e.m.a.  ja veidi varasemassegi aega.    Alam-Egiptuses on nendeks:
1. Mitu neoliitikumist pärinevat jälge Fayumis, mis hõlmavad perioodi 5200 - ~ 4000 e.m.a.
  • 2. Leiud deltapiirkonnas asuvast Merimde Beni Salamast (asustatud ajavahemikus 4800 - 4400 e.m.a või hiljem)
    3. Leiud El-Omarist Helwani ligidal, mis on radioaktiivse süsiniku meetodil paigutatud umbkaudu aastasse 4100 e.m.a.
    Ülem-Egiptuses aga: Hemamieh leiuala Badariani regioonis (~6050 e.m.a.). Seda peetakse praegu kõige varasemaks märgiks põllundusest Egiptuses.
          Vana-Egiptuse territoorium oli vastavalt asukohale Niiluse suhtes jagatud erinevateks sektsioonideks. Tasandikku jõe kummalgi küljel tuntakse ujutusaladena. See on Egiptuse viljakaim ala ja seal kasvatati suurem osa vilja. Talupidamine toimus selle piirkonna kõrgeimas osas. Sealne maa oli musta värvi, rikas ja viljakas. Ujutusaladest natuke kõrgemal paiknesid kõrbetasandikud. Seda piirkonda Niilus ei niisutanud. Seal egiptlased küttisid, sinna matsid nad oma surnud. Äärmiselt hõreda taimestiku tõttu sobisid need alad sellisteks tegevusteks, aga mitte põllunduseks. Veel ülespoole minnes jõuame kõrbekõrgendikeni. Sinna saadeti ilmselt suuri karavane kive hankima. Elanikke oli seal vähe ja põllundus seisnes mõningases datli - ja viinamarjakasvatuses. Oleksid need alad olnud asustamata, puudunuks Egiptusel ühendusüli kaugemate piirkondadega. Sealsete inimeste ellupaigad olid rändajatele jaoks väikesed paradiisid keset kõrbe. Neid nimetati tihti oaasideks.
    2. Tööjõud
          Ilmselt pidi aeg-ajalt põllutööd tegema suurem osa egiptuse täiskasvanud elanikest. Olid küll olemas täiskohaga põllumehed, kuid nii nii ujutuste ajal kui vahetult peale nende lõppemist suunati enamus mehi appi niisutuskanaleid kaevama, maad mõõtma ja maapinda külvamiseks ette valmistama. See oli riigi poolt nõutav maks, mida tasuti tööga. Valitseja käsu täitmatajätmise korral ähvardas karm karistus , mis mõnikord laienes isegi tööst eemalehoidja perelekonnale. Põllundus oli ühiskonna ja majandusega nii läbipõimunud, et töökohutusest vabastas seadus vaid ülikud ja kirjutajad - kirjaoskaja ülemklassi. Suurem osa ülikuid olid ometigi põllumajandusega seotud. Nad omasid talusid ja valitsesid vaarao või preestrite maid. Täiskohaga põllumehed töötasidki sageli jõukate maaomanike aladel, saades tasuks toitu, riideid ja kaitset. Mõned perekonnad rentisid maad, andes omanikele vastu osa viljasaagist. Põllumeeste töövälise elu kohta pole palju teada. Alamklassi kuulujatena olid nad kirjaoskamatud  Nii oli kooliõpetus neile kättesaamatu,  samuti sissetulek, mis lubaks esiisade eluviisi seljataha jätta. Väikestes taludes oli põllumajandusega hõivatud suurem osa pereliikmeid. Hauamaalingutel võib näha naisi lõikusajal vilja kogumas. “Las ma kirjeldan talupoja olukorda. Kui saabub uputus, hakkab ta end tööriistadega varustama. Ta voolib neid päeval; öösel valmistab ta köit. Isegi keskpäeva veedab ta põllutööl. Ta relvastub selleks nagu sõdalane. Tema ees laiub kuivanud põld; ta läheb oma veoloomade järele. Ta otsib mitu päeva karjast, viimaks saab talt veoloomad, ja naaseb. Ta valib nendele koha ja jätab nad sinna. Koiduajal väljub ta tööd alustama ja ei leia oma karja. Ta otsib seda kolm päeva ja leiab nad soost. Neil pole nahku; nad on šaakalite poolt söödud. Ta lahkub sealt rüü käes, et kerjata endale loomi. Kui ta jõuab oma põllule, on see segi pööratud. Ta veedab aega seda taastades, teda jälitab madu . See sööb seemne kohe peale külvamist. Ta ei näe ühtegi rohelist võrset. Ta künnab kolm korda laenatud vilja.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Egiptus - Looduslikud olud #1 Egiptus - Looduslikud olud #2 Egiptus - Looduslikud olud #3 Egiptus - Looduslikud olud #4 Egiptus - Looduslikud olud #5 Egiptus - Looduslikud olud #6
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sipelgass Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    sly101 profiilipilt
    argo sulu: väga hea materjal

    23:12 25-06-2010


    Sarnased materjalid

    15
    pptx
    Egiptus - üldinfo-loodusvarad
    13
    pptx
    Põllud Egiptuses
    2
    docx
    Essee Egiptuse arengu kohta
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    26
    pptx
    Keenia põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega
    19
    doc
    Egiptuse referaat
    76
    rtf
    Vana-Egiptus





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun