Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma läbi kergema graniiditaolise kiviaine, mis jäi hõljuma Maa pinnale ning mis jahtudes tahenes tahkeks maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus- kergemad ained pinnaosas ja raskemad ained keskosas. Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka metaani(CH4), ammoniaaki(NH3), H2, S. Nendest eraldus ja lendus vesinik kosmosesse , ülejäänud elemendid moodustasid maakera ümber gaasikesta. Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega. Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede
KONTROLLTÖÖ LITOSFÄÄR A 1. Võrrelge ookeanilist ja mandrilist maakoort 3+3p. VÕRDLUSANDMED MANDRILINE OOKEANILINE MAAKOOR MAAKOOR Vanem (4 mlrd) Noorem (180 milj) Vanus kergem raskem Tihedus Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Kivimid 2. Miks tekivad maavärinad? 4p. 1)Laamade erisuunalised liikumised 2)Vulkaanipursked 3)Koobaste varisemine 4)Inimtekkelised (lõhkamistööd) 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel A ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) ...
2) Sundmigratsioon · Enamasti riigi poolt peale sunnitud elukohavahetus Sundrände põhjused · Poliitilised põhjused Iraagi, Afganistani põgenikud · Pagulus. Pagulane inimene, kes on sunnitud kodust lahkuma rassilise, religioosse või etnilise tagakiusu, sõdade või looduskatastroofide tõttu 8 Sundrände põhjused · Looduskatastroofid maavärin, üleujutused, põud, vulkaanipursked · Sõda Süüria põgenikud · Etnilised konfliktid hutud ja tutsid Rwandas · Tööpuudus kodumaal · Halvad elutingimused näljahäda, nt Etioopia 9 Rwanda hutud põgenevad kodumaalt Sudaani põgenikud Iraagi põgenikud Sisepagulased Välispagulased Rändajate arvukus · Ligi 175 miljonit inimest, so umbes 3% maailma rahvastikust on migrandid. Nad on oma sünnimaalt välja rännanud.
Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel. 12)Elupäritolu: keemilise evolutsiooni etapid, nende kirjeldus, arvatavad tingimused,Oparini hüpotees. Stanly Milleri katse.Keemilise evolutsiooni etapid: 1 bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2 bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3 polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Arvatavad tingimused: *sagedased vulkaanipursked *Maal puudus mullakiht * Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega *atmosfääris puudus vaba hapnik *puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Oparini hüpotees: elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused Stanly Milleri katse: Miller korraldas katse, mille tingimused olid sarnased keemilisele evolutsioonile. saadi erinevaid aminohappeid, suhkruid ja lipiide. Tõestas, et nt H2,
vulkaanilise tekkega saar saare kogupindala - 103 000 ruutkm 65 N, 18 W Pinnamood: mägine, vulkaanilised mäed laavaväljad, liustikud, geisrid, fjordid keskmine kõrgus 557 m merepinnast Islandi vulkaaniseljaku ülevaade Laamtektoonika Island asub kahe laama - Euraasia ja Põhja-Atlandi laama piiril lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil
Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke (nt Madeira) d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb · Laamade kokkupõrge (kaks mandrilist laama põrkavad kokku) nt Himaalaja a) Kurdmäestike teke b) Maavärinad
vabanemine, aerosoli kasutamine, auk, kuid väiksem. monteerimie (näiteks heitgaasid, fossiilsete kütuste põletamine, Praeguses etapis tehases, tööstusettevõttes), prügimäed, karjakasvatus, põlluharimine, inimarengu maailma autode katalüsaatorite metsade raiumine, vulkaanipursked, teadlased on uuendamine. Atmisfääri aurumine veekogudest. tõestanud, et kogu seisukoha kontrollimine. Tagajärjed: 1. Keskmine õhutemperatuuri maailmas on tohutu Uued söödad lehmade jaoks. tõustmine ning hakkab omakorda kiirgama osooniauk.
Referaat St. Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 185...
basaltpurskekivim Moondekivimid settevõi tardkivimite moondu misel gneiss, marmor · Kilpvulkaan räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused · Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu · Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolidkuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest nõlvadel pinnase liikumine,varingud
3. Vulkaanid · Vulkanism- laamade äärealal, kus magma pääseb kivimivahelisest lõhedest pinnale, tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane mis asuvad kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergiavoog pinnale. · Kuju ja purske iseloomu järgi liigitatakse vulkaanid: a)Kihtvulkaanid- Tekivad enamasti ookeanilise ja mandrilise ning kahe ookeanilise laama kokkupuutel. Kihtvulkaanid purskavad suht harva. (nt Etna Itaalias) b) kilpvulkaanid- Tekivad laamade lahknemisaladel, vulkaanipursked toimuvad tavaliselt tihti ja laavavoolud on rahulikud(nt hekla vulk islandil). Tekivad ka kuuma täpi piirkonnas 4. Maavärinad laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad. Maavärin saab alguse maakoores asuvast koldest, sealt liiguvad seismilised lained mööda maad edasi. Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Vulkaan Mount Saint Helen Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine ja palju muud kahjustavat. Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid vulkaane on Mount St. Helens. See asub USA-s Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on kihtvulkaan....
PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. BIOSFÄÄR: Maa sfäär, kus elavad organismid. Atmosfäär <=> Hüdrosfäär | sademed, aurumine Atmosfäär <=> Litosfäär | vulkaanipursked (õhku CO jne) Atmosfäär <=> Biosfäär | hapnik, süsihappegaas Litosfäär <=> Pedosfäär | kivimite murenemine, mineraalained Litosfäär <=> Biosfäär | Settimine, kivistumine Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1
elutuid tasandikke. Vedelat vett Marsil ei ole,Hapnik kui elu indikaator puudub. Elu Marsil puudb. 12. Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest? Ta on tunduvalt suurem (11,2 korda). Mass on 318 korda suurem Maa massist. Orbiit on Maa ja Veenuse omast piklikum. Tiirleb kiiremini. Jupiteri tihedus on Maa rühma planeetidest tunduvalt väiksem. 13. Iseloomusta Jupiteri nelja suurimat kaaslast, kust on andmed pärit? Esimene kaaslane on IO, tema pind on aktiivne, vulkaanipursked toimuvad. Europa pind on sile ja detailidevaene. Ganymedese ja Callisto arvatakse sama, kuid nende ,,jääkoor" on paskem ja seetõttu on näha meteoriidikraatreid. Andmed on pärit spekulaaranalüüsi ja kosmosejaama Galileo poolt. 14. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Atmosfäärist moodustab 86% vesinik, ülejäänud koosneb heeliumist ja muudest keemilistest ühenditest (ammoniaak ja metaan). 15. Kirjelda Saturni välisilmet? Sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem
Organismid on ökosüsteemis seotud toiduahelate ja toiduvõrgu kaudu, kus iga liigi olemasolu ja arvukus sõltub teistest organismidest. Nende seoste kaudu kujunebki ökosüsteemis looduslik tasakaal. Ökosüsteem võib tasakaalust välja minna kui näiteks mõni oluline liik kaob, paljuneb plahvatuslikult või tuuakse sisse mõni võõrliik. Järske suuri muutusi põhjustavad aga mitmesugused välised looduslikud tegurid. Näiteks metsapõlengud, tormid, üleujutused ja vulkaanipursked. Paljud senised liigid kaovad ning aja jooksul tulevad nende asemele uued. Ökoloogilised tegurid Organismide elu mõjutab temperatuur, maakera eri paikades on see erinev ning vastavalt sellele on kohastunud ka organismid. Organismide elu mõjutab õhu liikumine. See mõjutab taimi rohkem, sest taimed ei saa tuule eest varju minna. Taim kasvab kindlas kasvukohas ning sellest sõltub ka tema kuju. Taimed vajavad elutegevuseks valgust
tasulistel kohtadel pole paljudel noortel võimalik õppida. Eesti pole kunagi maailmasõdadest ja majanduskriisidest välja jäänud. Alles äsja tabas kogu maailma ränk majanduskriis, kus paljud firmad läksid pankrotti ja seetõttu jäid paljud tööta. Inimesed püüdsid selle aja üle elada, kuid see suurendas uute kodutute teket. Loodan südamest, et aja möödudes muutub kõik paremaks. Samal ajal, kui maailmas toimuvad hiiglaslike kahjudega maavärinad ja vulkaanipursked, tabavad ka Eestit rängad tormid. Juba ammustest aegadest on ennustatud aina suurtemate looduskatastroofide tulekut. Mitte kunagi ei või kindel olla Eesti tuleviku suhtes, kuid usun, et eestlased on oma esivanematelt õppinud ühtehoidmist ja toetavad teinetest igal raskel hetkel. Eestlased on tuntud kui töökas rahvas. Üsna negatiivne on iga riigi jaoks kuritegevus. Eesti põhiseaduses on kirjas, et kuritegevus on raskesti karistatav
Teada on see, et ilma hariduseta ei saa kuidagi elus hakkama. Me elame ajal, kus haridus on ülioluline. Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ja et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad. Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe. Puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked, tornaadod ja muud jubedad õnnetused. Eestit peaks selle pärast väga väärtustama ja olema tänulik, et just siia on sünnitud. Samas väärtustan ma ka aega, mil sündisin. Mul pole kokkupuuteid sõdadega, olen terve oma elu elanud vabas Eesti riigis ja pole olnud kunagi kellegi teise riigi võimu all. Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi. Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest
Maavärinate tagajärjed-tsunaamid, maalihked, laviinid Tsunaami-tekib ookeanil, põhjustab purustusi rannikul Miks on Jaapanis tugevad maavärinad? 3 laamat liiguvad üksteise poole Mille poolest erineb Islandi saare teke Jaapani saare tekkest? Laamad eemalduvad üksteisest. Miks mandrid triivivad? Madrid asuvad laamal, laamad liiguvad Kuidas on Andide mäestiku ja Islandi saare teke seotud laamade liikumisega? Island-ookeaniliste laamad eemalduvad üksteisest, vulkaanipursked, ookeaniliste maakoore teke, kurdimäestiku teke Andid-laamad liiguvad üksteise poole Miks Atlandi ookean laieneb? Kuidas seda nähtus nimetatakse? Laamad eemalduvad üksteisest, nimetatakse riftiks
tõttu ründasid prantslased ja inglased saare rannikut neil sajandeil väga tihti. Aastal 1980 oli Terceiral maavärin, mis tegi suurt hävitustööd. Suur osa Angra linnast rekonstrueeriti ning linn kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimekirja. 5 Pico Pico on üks ilusamaid Assooride saari oma kauni looduse tõttu. Saare suurus on 433 ruutkilomeetrit. Pico saare vulkaanipursked lõppesid 300 aastat tagasi. Uinunud vulkaan lisab saarele salapära ning tõmbab ligi teadlasi. Pico turismimagnetiks on eelkõige vaala- ja delfiinivaatlused. Sajandeid tagasi tegelesid Pico saare elanikud ka vaalade küttimisega, kuid nüüd uuritakse neid teaduslikult. Saare maastik on kaetud eksootiliste taimedega, üldpilt muutub pidevalt hõreda asustuse tõttu. Picole tulid esimesed elanikud 1460. aastal. Kasvatati nisu, sinerõigast, hiljem liitusid ka karja- ja viinamarjakasvatus
probleemidele veereostusega arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega. Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest./4/ Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida. Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses./4/ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas Vesi on väga oluline aine ja asendamatu kasvõi juba seetõttu, et elamiseks vajame me igapäev puhast vett. Samuti kulub vett paljudeks teisteks vajalikeks toiminguteks ning vesi on elukeskkonnaks erinevatele elukatele siin planeedil. /7/
10. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. 11. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal.
· Keemiline evolutsioon Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid Aatomitest olid tekkinud olekulid Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid Polumeeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid · Bioloogiline evolutsioon · Sotsiaalne evolutsioon Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär · Atmosfääris puudus vaba hapnik · Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Stanley Miller: · Tõestas 1953 aastal, et nt. H2, H2O, NH3, CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Evolutsiooni mehhanismid · Evolutsioon toimub ainult organismirühmades.
1.Selgita evoluts.mõistet-Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 2.Nimeta 4 evoluts.vormi ning selgita milles need seisnevad-Füüsikaline evoluts. - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke. Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts.etapid- Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemuse...
* Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga. Need mõjutavad vulkaani kuju ja purskeprotsessi. Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõuda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815 aastal Tambora purske tagajärjel u. 56 000 elanikku ja 1883a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru. 2. Vulkaanide liigid Lõhevulkaanid
Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. · Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest. · Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Islandil, Uus-Meremaal ja mujal.
ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel. Happevihm happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütusepõlemisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga. Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Vanemad külmutusseadmed * Muutused taimede keemilises * Aerosoolid koostises. * Tulekustutid * Taimede kasvu pidurdamine. * Ehitusmaterjalide tööstus * Fotosünteesi aeglustumine. * Õhukonditsioneerid * Kahjustab inimeste immuunsüsteemi. * Vulkaanipursked * Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. * Atmosfääri paisatud saasteained, * Mutatsioonide teke. peamiselt kloororgaanilised ühendid ja lämmastikoksiidid. Probleemi lahenduseks: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; lämmastikväetiste õigeaegne kasutus;riikidevahelised lepped. Kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna,liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri
lähedal VII Virmalisi on võimalik näha ka teistel planeetidel. 1994.-95. aastal pildistas Hubble'i taevateleskoop Jupiteri atmosfääris mitmel korral virmalisi. Kuna seal esineb pigem vesinikku, tuli virmaliste jälgimiseks kasutada ultraviolettkiirtele tundlikku kaamerat. Jupiteri virmalised erinevad Maa virmalistest veel ka seetõttu, et need ei ole põhjustatud Päikeselt saabunud päikesetuulest. Laetud osakesi tarnib Jupiteri jaoks tema vulkaaniline kaaslane Io, millel toimuvad vulkaanipursked paiskavad samuti kosmosesse hulga laetud osakesi. . Teadlased on uurinud, et Saturni päeval, mis Maa mõistes kestab kümme tundi ja 47 minutit, toimub virmalistes muutusi. Keskpäeva ja kesköö osade ehk siis vasaku ja parema poole virmalised muutuvad vaheldumisi mitmeks tunniks säravamaks ja paremini nähtavaks. Oletatakse, et see säravamaks muutumine on seotud päikesevalguse langemise suunaga. Saturni poolustel tekivad virmalised, kui päikesetuule osakesed suunatakse planeedi
arengumaades, võitlevad ka arenenud riigid jätkuvalt reostuse probleemidega Kõige viimase riikliku aruande järgi vee kvaliteedi kohta USA-s, loeti reostunuks hinnanguliselt 45% oja miilidest, 47% järve aakritest ja 32% lahe ja suudmeala ruutmiilidest. Vesi on tavaliselt loetud saastatuks, kui tema kvaliteet on inimtekkeliste saasteainete tõttu langenud ja teda ei saa inimeste poolt kasutada, näiteks joogiveena serveerida Loodusnähtused, nagu vulkaanipursked, vetikate õitsemine, tormid ja maavärinad põhjustavad samuti muutusi vee kvaliteedis ja ökoloogilises vee staatuses. 1.1 Kuidas vesi reostub ? 1)Heitveed Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid, mis tekivad kütuste töötlemisel. Olmeheitveed allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Selle tulemusena satuvad vette orgaanilised ühendid, mis võivad põhjustada vees hapnikupuudust. 2)Õlireostus
kas riik asub seismiliselt aktiivses piirkonnas-laamade servaalal v.laama keskosas (õp.lk.74 laamade kaart või internetist: //www.iris.edu.seismon/) Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. kui on esinenud maavärinaid, siis kirjelda mõnda viimasel kuul toimunud maavärinat- mis kuupäeval, mitu magnituuti oli tugevus Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad. Maavärin toimus 20 aprill 2013 19:14:33, 4.9 magnituuti LOODUSVÖÖNDID riigis- loetle põhjast lõunasse Soo, savann, poolkõrb , pampa RIIGI MULLASTIK Mis tüüpi mullad esinevad, kui on mitu loodusvööndit, siis loetle ka neis levinud mullad Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. Pampast lõunapool Patagoonias (jahe ja väga kuiv
ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisepinged, äike, ning üks võib põhjustada teise: orkaanid ja tsunamid üleujutusi ja maavärinad laviine
Kus leidub vulkaane? - Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja sukeldumise vööndites. Näiteks : Islandil, Havaii saarestikul – muuseas on Havaii saarel asuv vulkaan Mauna Kea hetkel kõirgeim vulkaan, mille kõrgus on jalamilt tipuni 10 kilomeetrit. Kuidas on vulkaanid seotud laamade liikumisega?-Laamade lahknemisel ning ookeanilise maakoore sukeldumisel tungib magma pinnale ja esinevad vulkaanipursked. Sammuti tekivad vulkaanid ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? Vulkaane jaotatakse kustunuks, suikunuks või aktiivseteks. Vulkaanid võivad uinuda sadadeks, tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks. Mida pikem on aeg pursete vahel, seda võimsamad need on. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske i...
000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid põlluharimisest 70- 80% islandlasi, mis nüüdseks on alla 5% langenud. Hein, kaer, kartul, kaalikas jt Metsamajandus ja metsatööstus Põja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Islandi looduse karususe ja viljatuse põjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Nüüdseks on metsa, metsamaastikku ainult veidi rohkem kui 1%. Tööstuse areng Riigis leidub alumiiniumi ja diatomiiti. Peamised tööstusharud on kalatööstus, alumiiniumisulatus, ferrosiliitsiumi tootmine, geotermaalenergia ja turism. Improdib: toidu- aineid, tekstiili, nafta saadusi, masinaid. Ekspordib:kala, kala- tooteid, loomatooteid, diatomiiti, alumiiniumit, ferrotsiliitsiumit.
liikumise tõttu on koor pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas maavärinaid ja vulkaanipurskeid jm. Need litosfääri tükid ongi laamad. Maa on Päikesesüsteemi ainus liikuvate laamadega planeet. Eesti asub laamapiiridest kaugel, mistõttu ei esine siin tugevaid maavärinaid ega vulkaanipurskeid. Laamade piirialadel toimuvadki kõige maakoore suurema ulatusega muutused: murrangud, maavärinad ning vulkaanipursked läbi pragulise maakoore. See on nii sellepärast, et laamade servad kas: - hõõrduvad üksteise vastu; kohtades, kus laamad nihkuvad küljetsi ja nügivad üksteist oma nukkidega, esineb tihti purustavaid maavärinaid. - põrkavad kokku; nende ääred purunevad ja tekkinud pangad kuhjatakse üksteise otsa eriti kõrgeks mäestikuks (nt Himaalaja), lisaks on sellistes kohtades ka palju tugevaid maavärinaid. -eemalduvad üksteisest; ookeanide põhjas moodustub siis uus, ookeanialune maakoor,
Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärgi. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vlkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada. Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud pursked kaasnevad enamasti ränirikka magmaga vulkaanidega. Asi on selles, et ränioksiid kipub polümeriseeruma, moodustades suuremaid kobaraid, kus ränioksiidi tetraeedrikujulised kristallid on üksteisega tippepidi liitunud. On selge, et mida väiksem on ränisisaldus magmas, seda vähem taolist polümeriseerumist saab esineda. Polümeriseerumisega
kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus. Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid. Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme, kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud eelkõige metsades ja põõsastikes, kuid ka turbarabades ning rohumaadel. Tervisega seotus loodusõnnetused on epideemiad ning näljahädad. Viimases kategoorias on maavälised ehk
· Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond , kus Päike kunagi ei looju 7.Maa · Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased · Maa kaaslaseks Kuu · Siseehitus : maakoore all tahke u 2900km paksune kiht mantel(tahke), mantli all 2200 paksune vedela aine kiht, kõige all tuum (tahke). · Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast) · Maa sisemus liikumises : vulkaanipursked, maavärinad · Atmosfäär teistest planeetidest erinev(hapnik, lämmastik, süsihappegaas, veeaur, inertgaasid) · Koostis : raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel, väävel jne · Maa tiirleb ümber päikese · Pöörleb ümber oma telje 8.Maa-rühma planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss (iseloomustus eespool) 9.Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ( iseloomustused eespool) 10.Komeet
· Geenivool(geenisiire)on migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel.Populatsiooni geenifondi voivad sattuda uued ,varem seal puudunud alleelid.Peale loodusliku valiku mojutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid.Selline populatsioonidevheline geneetilise materjali kombineerumine leiab aset naiteks loomade randamisel uude elupaika voi seemnete levimisel tavliselt kaugemale. · Geenitriiv Vulkaanipursked ,lumelaviinid,hiidlained ja teised looduskatastroofid voivad havitada suure osa mingist populatsioonist.Ellu jaanud isendite geneetiline struktuur erineb varasema populatsiooni omast ja nende omadused ei pruugi olla parimad vastavas keskkonnas elamiseks.Sellist nahtust ,kus populatsiooni jarjestikustes polvkondades toimuvad alleelide sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks.
Tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivi Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös NÕLVAPROTSESSID Varisemine- kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas. Väga kiire protsess Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades
Maa siseehitus, selle uurimine. Maakoore ehitus Koostas: Krista Untera MAA SFÄÄRILINE EHITUS JA SELLE UURIMINE 1798. arvutas H. Cavendish Maa massi ( 5,976 x 12 24 3 10 kg). Teadaoleva ruumala (1,083 x 10 km ) järgi leiti, et 3 Maa keskmine tihedus on ~ 5,5 g/cm . sellest järeldati, et kivimite tihedus Maa sees peab olema tunduvalt suurem kui Maa pinnal asuvate graniitidel ning settekivimitel (mis on 2.5 - 2.8 3 g/cm ). arvestades tiheduse ühtlast suurenemist Maa tsentri suunas leiti, et sisekihtide tihedus peaks 3 olema umbkaudu 10-12 g/cm . 3 ( tegelik umbes 13 g/cm ) Kuna ühegi kivimi tihedus aga ei saa olla nii puuraugud Sügavaim puurauk Koola ps. Petsengas (1970-1992.a.) 12 262 m moodustab ainult 0.19% Maa raadiusest (6 371 km) http...
suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Loodus Geoloogiline ehitus Erinevalt muust Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi ala kohal. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid
MAA SISEEHITUS 1)Maakoor Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni20km Koostis Graniit,settekivimid, Basalt,settekivimid basalt Vanus Kuni 4miljardit a Kuni 200miljonit a Tihedus Väiksem,on kergem Suurem,on raskem 2)Litosfäär on suure tugevusega Maa väliskest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö pealmisest tahkest osast. Jaguneb suurteks blokkideks e laamadeks. 3)Astenosfäär- vahevöö ülemises osas paiknev kõrge temp ja rõhu tõttu plastilises olekus kest. Selle peal tiirlevad laamad. 4)Vahevöö: a)ülemine-kivimilises olekus b)alumine. See on tähtis,kuna seal toimub konvektsioon e aine liigub seal ringi. Konvektsioon vahevöös: 1) Tõusvad konvektsioonivood kannavad tuuma pinnalt üles rauast vabanenud kuuma ainet. 2) Jõudnud kõva litosfääri alla,valgub see astenosfäärina laiali või mood pluume(kuumi täppe),kust maakoorde tekib magma 3)Horisontaalselt liikub aine paneb liikuma lito...
Moondekivimi Maakoores, kus temp on kõrge, kristalliseeruvad sette- ja tardkivimid d ümber uuteks kivimiteks moondekivimiteks. Gneiss, migmatiit. Settekivimid Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivim tekib hiljem, kivistudes. Liivakivi, lubjakivi. Laamatektoonika Joonised TV lk 20, 21. Laamade lahknemisega kaasneb : · Maakoore teke · Maavärinad · Vulkaanipursked · Kurdmäestike teke · Vulkaaniliste saarte teke *Lahknemist esineb nt Vaikse- ja India ookeani keskahelikes Mandriliste laamade lõhkumine ja uute teke : Vahevöös on kuumad täpis, mida mida mööda magma tahab maapinnale tundiga. Õhukese maakoore puhul sulatab kuum täpp kivimid, magma paiskub maapinnale. Paksu koore puhul tekivad kerked, magma maapinnale ei saa. Vulkanism Joonised TV lk 22. Laamde kokkupuude Üks sukeldub teise alla, vahevöösse
Neljandaks on atmosfääri heitveed, mis on sademetega tekkinud reostus veekogudesse. Enamik heitvetest juhitakse just looduslikesse veekogudesse, kuid väike osa juhitakse heitvett pinnasesse. Veekogude huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saaste hulka.6 Veekogude saasteallikateks on veel näiteks naftatööstused ja põlevkivitööstused. Kuigi looduslikud nähtused, nagu nendeks on vulkaanipursked, tormid ja maavärinad võivad põhjustada suuri reostusi, ei loeta neid veel vee reostajateks. Vesi on reostunud siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks.7 Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks saada lindudele, kuna kokkupuutel naftaga kaotab nende sulestik veekindluse, mille pärast nad on hukule määratud. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud ning kaob suur osa planktonist.Kõik
Elu areng Maal Bio IV 4 miljardi aasta vanune Maa Sagedased vulkaanipursked Mullakiht puudus Madalad mered Esialgne atmosfäär sisaldas N2, CO2, SO2, H2S, CH4 Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht, UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Maa areng Elu teke 1. aminohapped, N-alused, monosahhariidid 2. Polüpeptiidid, polünukleotiidid 3. Polümeermolekulid rakutaolised süsteemid - Rakumembraan - Pärilikkusaine (Ilmselt RNA) Elu tekke eksperimendid
b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuum (tahke tänu oma suurele siserõhule) On kahte tüüpi laineid, mis levivad maakera sisemusse: 1.) Ristilaine ei levi vedelikus (nt. veelained) 2.) Pikilaine levib läbi kogu Maa vastaspoolele välja (nt. õhu- ja helilained) 2. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade liikumine, maavärinad ja vulkaanipursked, inimtegevus. 3. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfääri paksus on 100 km. Temperatuur langeb, kuna õhk hõreneb ja rõhk langeb. a. Troposfäär (10 km) atmosfääri põhiline osa, kujundab maa ilmastikku, mõjutab kogu Maa elu, sisaldab 80% kogu Maa atmosfääri massist. b. Stratosfäär (peale seda on stratopaus) - temperatuur seal kasvab, kuna seal asub osoonikiht (päike peegeldub tagasi).1 c. Mesosfäär
18. Millises piirkonnas liiguvad laamad üksteise suhtes kõige kiiremini? Vaikse ookeani ja Nazca laam, Lõuna-Ameerika ja Nazca laam. 19. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus laamad üksteisest eemalduvad. Vaikse Ookeani kogu piirkond, Atlandi Ookeani keskahelik, India Ookeani keskahelik, Araabia poolsaar ja Aafrika sarv. 20. Nimeta protsesse, mis kaasnevad laamade lahknemisega. Maakoore teke, maavärinad, vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke, pangasmäestike teke 21. Nimeta kaardi abil piirkondi, kus maakoor hävib, st ookeanilaam sukeldub vahevöösse. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam; Vaikse Ookeani laam ja Euraasia laam; Filipiini ja Põhja-Ameerika laam (Jaapani piirkond); Kookose laam ja Kariibi laam; Vaikse Ookeani tulerõngas. 22. Milline on laamtektoonika järgi Vahemere ja Musta mere tulevik? Mered sulguvad, kuna Aafrika laam põrkub Euraasia laamaga edasi. 23
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
