Vulkaanid, maavärinad (0)

Kus leidub vulkaane ? - Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja sukeldumise vööndites.
Näiteks : Islandil, Havaii saarestikul – muuseas on Havaii saarel asuv vulkaan Mauna Kea hetkel kõirgeim vulkaan , mille kõrgus on jalamilt tipuni 10 kilomeetrit.
Kuidas on vulkaanid seotud laamade liikumisega?-Laamade lahknemisel ning ookeanilise maakoore sukeldumisel tungib magma pinnale ja esinevad vulkaanipursked . Sammuti tekivad vulkaanid ka siis, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline   laam
Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? Vulkaane jaotatakse kustunuks, suikunuks või aktiivseteks. Vulkaanid võivad uinuda sadadeks, tuhandeteks ja isegi mitmeks sajaks tuhandeks aastaks, kogudes jõudu järgmisteks purseteks. Mida pikem on aeg pursete vahel, seda võimsamad need on.
Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu?

• Basalse magmaga vulkaanid ei purska vaid pigem voolavad tekitades kilpvulkaanid.
  
• Graniitse magma sisaldusega vulkaanid on vaevaliselt voolava ja madala temperatuuriga millest moodustuvad kiht ja stratovulkaanid.
  
• Ränirikka magma viskoosus võib olla aga nii suur, et magma ei pruugi vulkaanilõõrist üldse väljudagi või surutakse kraatrisse poorse laavakuplina.
  

Kilp ja kihtvulkaan + pilt
Kuidas tekib kaldeera ? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sissevajuda, mille tagajärjel tekib suure läbimõõduga hiidkraater ehk KALDEERA. See võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel ning ka vulkaanirühma magmakollete sissevarisemisel.
PILT kaldeerast
Purskega kaasnevad nähtused - Peamised vulkaanidega seotud nähtused on laavavoolud,  vulkaaniline tuhk , mudavoolud, vulkaaniline gaas ,  tsunaamid , maavärinad  ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete ja põllumaa näol, nälg ,  veereostus , haiguste levik, uppumine,  lämbumine  jne.
Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ennustada?
Vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatusi tänu millele saab umbes ennustada millal vulkaan purskab kuid selle täpsus võib kõikuda mõnest tunnist kuni nädalateni.
Milliseid abinõusid rakendatakse, et vulkaanipurskel oleks võimalikult vähe katastroofilisi tagajärgi?
Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehtavate vaatluste järgi saab umbkaudselt teada selle purske aja. Inimesed evakueeritakse nendest piirkondadest Sammuti on korduvalt on proovitud laavavoole kõrvale juhtida, kuid neid üritusi on saatnud piiratud edu.
Millist kasu saavad inimesed tegutsevatest vulkaanidest ?- Vulkaanilist päritolu pinnas on suure mineraalainesisalduse tõttu väga viljakas Hõbe , kuld ja vask ning paljude teiste metallide sulfiidid on maavarana sadenenud vulkaanilistest gaasidest ja kuumadest vesilahustest. Näiteks Islandil, Uus- Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana
Maavärinad
Kuidas tekib maavärin ? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged . Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin . Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu.
Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.)
Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide keskahelike piirkondades, kus ookeanilaamad rebitakse üksteisest lahti toimuvad paari km sügavuse koldega maavärinad.
Laamade vahevöösse sukeldumise vööndis esineb nii madala-,keskmise- kui ka süvafookuselisi maavärinaid.
Kahe mandrilaava kokkupõrkel tekivad põhiliselt madalafookuselised maavärinad
Piki-, rist - ja pinnalainete levik- Ruumilained jagunevad : P-laineteks ehk pikilaineteks ja S-laineteks ehk ristlaineteks. Nende nimetused tulevad ladinakeelsetest sõnadest primus (esimene) ja secundus(teine) Täpselt selles järjekorras nad ka seismograafini jõuavad

• Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda (nagu veelained vettevisatud kivist) ning nad levivad ruumilainetest aeglasemalt.
  

PILT
Seismograaf - Seismograafi tööpõhimõteks on registreerida maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Selle põhjal saab hinnata maavärinatele iseloomulike parameetreid näiteks asukohta , kolde sügavust, maavärina intensiivsust jne.
PILT
Richteri skaala - võeti kasutusele aastal 1935, kui USA seismoloog hakkas maavärinas vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama MAGNITUUDIDES. Magnituud leitakse seismogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad Richteri skaala arvulised väärtused 0 ja 9,5 vahele.

• Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi . Maavärin on purustav , kui selle võimsus on üle 5 magnituudi.
  

Richeri / Mercalli skaala

• Richeri skaalat kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks
  
• Mercalli skaalat kasutatakse maavärina kahjustuste hindamiseks.
  

Seos eri tüüpi laamade piirialade ja maavärinate koldesügavuste vahel

• Ookeaniliste maakoorte lahknemisel toimuvad paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad
  
• Laamade vahevöösse sukeldumisel võib esined kolme tüüpi maavärinaid : madalafookuselisi, keskmisefookuselisi(50-300km) ja süvafookuselisi maavärinaid(kuni 670kilomeetrine koldesügavus)
  
• Mandrilaamade kokkupõrkel tekivad madalafookuselised maavärinad.
  

Milliseid abinõusid rakendatakse maavärinate purustuste vähendamiseks?- Otseselt ei ole veel välja mõeldud abinõusid mis maavärinad saaksid ära hoida või nende purustusi vähendada. Tänu maavärinate uurimisele (seismomeetrid jne.) saadakse umbkaudu teada millal maavärin võiks toimuda ning kui tugev see on(kindlasti on ka erandeid). Inimesed evakueeritakse. Sammuti kaasnevad üldjuhul maavärinatega tsunaamid mille peatamiseks on inimesed ehitanud tõkestavad kaldaehitisi.
PILT tsunaami tekkimisest
Maavärinad Eestis- Eestis on toimunud umbes 25 maavärinat mis on olnud tuntavad. Lisaks on seismogrammid registreerinud nõrku maavärinaid mida inimesed tundnud ei ole. Viimane tuntav maavärin oli aastal 2004.