Kosmoloogia (0)

Kordamine
1.Päikesesüsteemi ehitus:

• Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti, sadakond perioodilist komeeti, meteoorne aine
  
• Tsentriks Päike
  
• Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli
  
• Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised
  
• Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega
  
• Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi
  
• Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas
  
• Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu
  
• Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas
  
• Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes ) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti.
  

2.Planeedid päikesesüsteemis:
1.MERKUUR:

• Päikesele lähim
  
• 4-st Maa tüüpi planeedist väikseim
  
• 1 ööpäev = 176 Maa päeva
  
• Orbiit piklik
  
• Liikumine orbiidil ebaühtlane
  
• Atmosfäär puudub, meenutab välimuselt kuud
  
• Suured temp. Erinevused
  

2. VEENUS

• Maale lähim
  
• Umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud
  
• Orbiit praktiliselt ringikujuline
  
• Pöörlev väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas
  
• Telg orbiidi tasandiga enam-vähem risti
  
• Aastaaegade vaheldumine puudub
  
• Teleskoobis paistab suur ja hele
  
• Tahke ülikuum(480˚C) pind asub pilvekihist 60km allpool
  
• Pinnavormidelt sarnane Maaga
  
• Tardkivimite olemasolu, vulkaanid
  
• Vähe meteoriidikraatreid
  
• Atmosfääri koostised domineerib süsihappegaas
  
• Magnetväli puudub
  

3.MARSS

• Mõõtmetelt väike
  
• Orbiit piklik
  
• Läbipaistev atmosfäär
  
• Esinevad polaaralade lumeväljad (õrn härmatise kiht), tumedad „mered“ ekvaatori lähedal, pilved
  
• Aastaaegade vaheldumine
  
• Pinnavormid, mille teket seostatakse voolava vee olemasoluga (kuigi tegelikult vesi puudub)
  
• 2 kaaslast
  

4. JUPITER

• Mõõtmetelt suurem kui ülejäänud planeedid kokku
  
• Orbiit peaaegu ringikujuline
  
• Pöörleb kiiresti
  
• Teleskoobis paistab heleda triibulise kettana, mille lähedal on näha 4 kaaslast
  
• Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega
  
• Detailid : nn Suur Punane Laik
  
• Kujult üsna lapik
  
• Tugev magnetväli, tahke tuum
  

5. SATURN

• Üsna sarnane Jupiteriga, kuid veidi väiksem
  
• Orbiit „keskmiselt ümmargune“
  
• Teleskoobis on näha heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu
  
• Rõngas asub orbiidist 13 000 km kõrgusel
  
• Lapik
  
• Pilvevöödid sarnased Jupiteri omale
  
• Tugev magnetväli
  
• Heleda rõnga laius 65 000km, koosneb kolmest osast
  
• Suuri kaaslasi 10 + 8 väiksemat keha
  

6. URAAN

• Pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis
  
• Teleskoobis paistab pigem tähe kui planeedina
  
• Teleskoobis pinnadetaile raske eristada
  
• Pilvevöödid, tumedamad laigud
  
• 9 kitsast rõngast
  
• Suuri kaaslasi 5
  
• Pöörleb Päikese tiirlemisele vastassuunas
  

7. NEPTUUN

• Mõõtmetelt lähedane Uraanile
  
• Välimus sarnane Uraanile
  
• 2 kaaslast
  
• Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi
  

8. PLUUTO

• Sarnaneb oma suuruse ja orbiidi poolest asteroidide/komeetidega
  
• Väike planeet
  

3.Miks Maal on aastaajad?
4.Päikesevarjutus
Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. On olemas kolme liiki päikesevarjutusi: osaline(Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud ), täielik(Päike kadunud) ja rõngakujuline päikesevarjutus(kuu ei suuda kogu päikest ära varjata). Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal .
5.Kuuvarjutused:
Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel.
6.Kuu iseloomustus

• Maale lähim taevakeha
  
• Kuu faasid ( kuu loomine – kuud ei ole näha, noorkuu , poolkuu , kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu)
  
• Läbimõõt u 3500 km
  
• Mass on Maa massist 81 korda väiksem
  
• Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maa pinnal
  
• Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, heledaid mandriteks
  
• Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega
  
• „Igavese päikese tipp“ – piirkond , kus Päike kunagi ei looju
  

7.Maa

• Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased
  
• Maa kaaslaseks Kuu
  
• Siseehitus : maakoore all tahke u 2900km paksune kiht – mantel (tahke), mantli all 2200 paksune vedela aine kiht, kõige all tuum (tahke).
  
• Tuuma peetakse magnetvälja põhjustajaks ( rauasisalduse pärast)
  
• Maa sisemus liikumises : vulkaanipursked , maavärinad
  
• Atmosfäär teistest planeetidest erinev(hapnik, lämmastik, süsihappegaas, veeaur, inertgaasid)
  
• Koostis : raud, hapnik, räni, magneesium, nikkel , väävel jne
  
• Maa tiirleb ümber päikese
  
• Pöörleb ümber oma telje
  

8.Maa-rühma planeedid
Merkuur, Veenus, Maa, Marss (iseloomustus eespool )
9.Hiidplaneedid
Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ( iseloomustused eespool)
10. Komeet

• Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
  
• Ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna
  
• Päikesele lähenedes kasvab „sabatäheks“ – heleda uduse pea, nõrgeneva sabaga moodustiseks
  
• Ilmumissagedus väike( kümmekond igal aastal)
  

11.Meteoriit

• Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha
  
• On piisavalt suur, et mitte atmosfääris täielikult ära aurustuda
  
• Koostis : raud, hapnik, räni, mangaan jt
  
• Kui meteoriidi mass, mis langeb maale, on üle 100t, tekib kokkupõrkel plahvatuskraater(Eestis Kaali kraater Saaremaal)
  

12. Asteroid

• On Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad
  
• Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel
  
• Kujult ebakorrapärased
  

13.Päike

• On täht
  
• Kaugus Maast 150 milj. Km
  
• Päikesel on laigud(päikeseplekid) ning suurendusel on näha võrkjat mustrit ehk granulatsiooni
  
• Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb
  
• Kindel pind puudub, sest on gaasiline keha
  
• Fosfäär-valgust tekitav sfäär
  
• Päikese „atmosfäär“ koosneb kahest kihist : kromosfäär ja kroon
  
• Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest
  
• Päike mõjutab Maad nii kiirguse kui laetud osakeste voogudega
  
• Siseehitus: tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude ehk konvektsiooni teel
  
• Päikese aktiivsuse periood on 11 aastat
  

14. Galaktika

• Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim. Galaktikaks
  
• Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana –Linnuteena
  
• Galaktikad jagunevad elliptilisteks, spiraalseteks, varbspiraalseteks, korrapäratuteks
  
• Meie naabergalaktika – Andromeeda Udukogu
  
• Tähtede ja gaasi liikumist galaktikates uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse kaudu
  
• Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt
  
• Spiraalsete, varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad
  
• Spiraalsed ,varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad tolmu, millest tekib uusi tähti
  
• Elliptilistes galaktikates gaas ,tolm tavaliselt puudub