Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Migratsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Rahvastiku ränded
1
Rahvastiku ränne 
• Lisaks iibele on rahvaarvu ja rahvastiku koosseisu 
oluliseks mõjutajaks ränne ehk  migratsioon   
• Ränne on inimese alalise elukoha vahetus:
1) Siseränne – ränne ühe riigi piires,  rahvaarv ei 
muutu
2) Välisränne – ränne ühest riigist teise,  muutub 
rahvaarv 
2
Välisränne
• Jaguneb kolmeks:
1)  immigratsioon  ehk sisseränne
2)  emigratsioon  ehk väljaränne 
3)  remigratsioon  ehk tagasiränne
•  Migrant  on korraga nii  immigrant  kui 
emigrant , sõltuvalt riigist, mille suhtes teda 
vaadeldakse
3
Rändesaldo
• Rändesaldoks ehk rändeiibeks 
nimetatakse sisse­ ja väljarände vahet
• Rändesaldo
immigrandid – emigrandid
• Rändesaldo üldkordaja immigrandid emigrandid ×1000
rahvaarv
Pendelränne  
   Liigutakse iga päev või iga nädal ühest asulast 
teise (tööle, õppima).
Pendelrände tulemusena rahvaarv ei muutu, st 
siseränne.
   Kuidas mõjutab pendelränne piirkonna 
majandust?
5
Migratsiooni  põhjused
Põhjuste järgi jagatakse ränne kaheks:
1. Vabatahtlik ränne
2. Sundränne
6
1)  Vabatahtliku  rände põhjused
• tõuketegurid
• tõmbetegurid
(lähtemaa)
( sihtmaa )
– tööpuudus
– soodne kli ma
– elukohta ei ole
– perspekti vikas, tasuv töö
– kehvad õppimisvõimalused 
– parem elukoht
– halb kli ma
– huvitav kultuur
– katastroofid (maavärinad, 
– sugulased elavad seal
vulkaanid, üleujutused, 
– lastele turvaline
(pööris)  tormid , tsunami
– head õppimisvõimalus
7
2) Sundmigratsioon
• Enamasti riigi poolt peale sunnitud elukohavahetus
Sundrände põhjused
• Poli tilised põhjused – Iraagi, Afganistani põgenikud
•  Pagulus . Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodust 
lahkuma  rassilise, religioosse või etnilise tagakiusu, 
sõdade või looduskatastroofide tõttu
8
Sundrände põhjused
• Looduskatastroofid – maavärin, 
üleujutused, põud, vulkaanipursked
• Sõda – Süüria põgenikud
• Etnilised konfliktid –  hutud  ja  tutsid  
Rwandas
• Tööpuudus kodumaal 
• Halvad elutingimused – näljahäda, nt 
Etioopia
9
Rwanda  hutud põgenevad kodumaalt
Sudaani  põgenikud
Iraagi põgenikud
Sisepagulased
Välispagulased
Rändajate arvukus
• Ligi 175 miljonit inimest, so umbes  3% 
maailma rahvastikust on migrandid. Nad 
on oma sünnimaalt välja rännanud.  
• Igal aastal vahetab elukohta 5­10 miljonit 
inimest.
13
Rahvusvaheliste rännete I etapp
• Euroopast ümberasumiskolooniatesse Kaug­Lõunas, 
Ameerikas,  Siberis
• Aafrikast istanduskolooniatesse Ameerikas
•  Indiast  ja Hi  nast  istanduskolooniatesse Ameerikas, Briti 
impeeriumis, Kagu­Aasias
• ümber asusid:
– üleli gne  rahvastik  Euroopast
– odav tööjõud Aafrikast, Aasiast
14
Rahvusvaheliste rännete I etapp
(peamised suunad kuni 20. saj keskpaigani)
 eurooplased
  neegrid
indialased
hiinlased
 jaapanlased
rahvastiku enamuse moodustavad sisserännanud
15
Rahvusvaheliste rännete II etapp
• alates 20. saj keskpaigast 
• rännatakse 
– kõrgeltarenenud lääneri kidesse 
   (eriti problemaatiline  massiline  ränne Põhja­   
Aafrikast ja Edela­Aasiast Lõuna­Euroopasse
– suhteliselt kõrgema elatustasemega 
naaberri kidesse
– naftari kidesse 
16
Rahvusvaheliste rännete II etapp
17
Kuhu rännatakse tänapäeval?
• Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, ka 80% 
maailma rahvastikust elab just neis riikides.
• Vähemarenenud riikidest arenenud riikidesse: Ladina­
Ameerikast  Põhja­Ameerikasse, Põhja­Aafrikast ja 
Lähis­Idast Euroopasse, Kagu­Aasiast Põhja­
Ameerikasse ja Austraaliasse jne
• Sisserännanud moodustavad mõnes väiksemas Pärsia 
lahe ri gis suurema osa tööjõust. 
• Kagu­Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti 
arenevatesse ri kidesse nagu  Singapur , Lõuna­Korea või 
Tai.
18
Välismaalaste osatähtsus mõnedes 
Euroopa riikides
19
Mis eas inimesed rändavad kõige 
sagedamini?
Elukohta  vahetanud  inimesed 
USA-s 2001. aastal
20
Suuremate rännetega kaasnevad 
probleemid lähte­ ja  siirdemaale
Positiivne külg siirderiigile:
1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
2. Migrandid on nõus töötama  raskematel töödel.
3. Odav tööjõud ­  nõus töötama odava tasu eest.
Negatiivne külg siirderiigile:
1. Suureneb tööpuudus oma ri gi elanike hulgas.
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, 
sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
4. Sageli on tegemist il egaalsete migrantidega, mis tekitab 
palju probleeme.
21
Suuremate rännetega kaasnevad 
probleemid lähte­ ja siirdemaale
Positiivne külg lähteriigile:
1. Ri gis väheneb tööpuudus.
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab 
kodumaal kasutada.
3. Suur osa teenitud rahast  saadetakse  kodumaale.
Negatiivne külg lähteriigile:
1. Väheneb tööealiste osakaal,  väheneb maksumaksjate 
arv.
2.  Lahkuvad   haritumad, seega väheneb haritud inimeste 
osakaal.
3. Lahkuvad peamiselt mehed, ri gis tekivad  soolised  
disproportsioonid.
4. Tagasi tul akse pensionieas, siis suureneb pensionäride 
osatähtsus.
5. Kaotatakse haridusinvesteeringud.
22
Va
V rjupaigataotlejad Eestis päritolumaa järgi 19
1 97–2008
Var
V jupaigataotlused Eestis 199
 1 7–2008
Huvitavaid linke
•  http://www.bradshawfoundation.com/journey/
•  https://genographic.nationalgeographic.com/genographic/globe.html #

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Migratsioon #1 Migratsioon #2 Migratsioon #3 Migratsioon #4 Migratsioon #5 Migratsioon #6 Migratsioon #7 Migratsioon #8 Migratsioon #9 Migratsioon #10 Migratsioon #11 Migratsioon #12 Migratsioon #13 Migratsioon #14 Migratsioon #15 Migratsioon #16 Migratsioon #17 Migratsioon #18 Migratsioon #19 Migratsioon #20 Migratsioon #21 Migratsioon #22 Migratsioon #23 Migratsioon #24 Migratsioon #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 211947 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Migratsioon ja pagulus
36
pptx

Migratsioon ja pagulus

• Suurem osa migrante on pärit arengumaadest; • Ränne lõuna riikide vahel on suurem kui Lõunast Põhja riikidesse; • Suurim migratsioonikoridor on Mehhiko – USA vahel; • Suured rändevood on ka Ukraina ja Venemaa ning India ja Bangladeshi vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Vähem arenenud riikidest rännatakse arenenud riikidesse; • Kagu-Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti arenevatesse riikidesse; • Suurenenud on migratsioon Ida- ja Lõuna-Aasiast Pärsia lahe äärsetesse naftariikidesse; • Euroopa Liidu laienemisega on suurenenud migratsioonivood. RÄNDESALDO • Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. • Positiivne rändesaldo näitab, et sisserändajaid on rohkem kui väljarändajaid. • Negatiivne rändesaldo tähendab, et väljarändajaid on rohkem kui sisserändajaid. PEAMISED RÄNDE SIHT- JA LÄHTERIIGID Sihtriigid, kuhu minnakse: Lähteriigid, kust

Geograafia
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid
56
ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh Sundimus Suremus Keskmine Imikute RIIK 0⁄00 0⁄00 Eluiga M/N suremus 0⁄00 9 10 77/83 6 30 8 61/61 61  Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage.  Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus  Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet  Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom  Riigisisene  Vabatahtlik  Rahvusvaheline  Kaasränne  Sundränne Põhjused Kestus

Demograafia
Ränne-konspekt
3
doc

Ränne (konspekt)

11. RÄNNE Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Sisse-ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk ­saldoks. Sundränne ­ inimesed on sunnitud oma elukohast lahkuma. Põhjuseks võivad olla sõjad, relvakonfliktid, poliitiline/usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, pursked, üleujutused, õnnetusjuhtumid (Tsernobõl), näljahädad(etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine(eestlased Siberisse) vms. Ajaloo suurim sundränne oli orjade vedu Ameerikast Aafrikasse 17.ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused . Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased ­ tuttavad, head elamistingimused. Rahvusvaheline ränne Pikaajaline ühes-suunas toimuv ränne muudab nii lähte-kui ka sihtriigi rahvaarvu, rahvas

Geograafia
Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid
56
ppt

Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid

1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh Sundimus Suremus Keskmine Imikute RIIK 0/00 0/00 Eluiga M/N suremus 0/00 9 10 77/83 6 30 8 61/61 61 Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage. Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil? 35 Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks 36 Rände liigitamise alused ja tüübid Ulatus Iseloom Vabatahtlik Riigisisene Kaasränne Rahvusvaheline Sundränne Põhjused Kestus Majanduslikud

Geograafia
Rahvastik ja asustus
107
ppt

Rahvastik ja asustus

jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ja järelduste tegemiseks; Põhikooli eksamijuhend · oskab kaardi abil analüüsida riigi või selle osa rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid; · oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis- vanuseline ja rahvuslik struktuur, rahvastiku hõive, tööjõud); Eksamiküsimusi · Tabelis on toodud sündimuse ja suremuse näitajad Eestis ajavahemikul 1989-2003. Selgita nende näitajate muutumist Eestis nimetatud ajavahemikul. Tee tabelis esitatud andmete põhjal üldistus. Aasta Sündimus Suremus 1989 24 300 18 500 1995 13 500 20 800 1999 12 400 18 400

Geograafia
Geograafia Rahvastik
14
docx

Geograafia Rahvastik

Rahvastik 1. Defineeri mõiste:  Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne  Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne  Immigratsioon- sisseränne (immigrant)  Emigratsioon- väljaränne (emigrant)  Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale  Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma  Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel)  Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel  Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena  Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus  Urbaniseerumine- linnastumine  Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine  Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõjut

Geograafia
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine
6
doc

RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine

Rahvastiku vananemine- vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides). Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides). Iive- sündimuse ja suremuse vahe Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga Migratsioon- Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega

Ühiskond
GEOGRAAFIA ARVESTUS
8
odt

GEOGRAAFIA ARVESTUS

KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha" läbi pilvkatte. MILLISEID VÕ

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun