Mida väärtustan? (4)

Mida väärtustan?
Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama . Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed.
Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt , et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Väärtustan vabadust ja olla iseseisev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Nendest kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita ei saa. Vanemad on need, kes rajavad elus vundamendi, nemad juhatavad õigele teele ja aitavad kui vaja. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette , vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta ning parandada.
Oma järgmiseks väärtuseks seaks ma sõbrad, tuttavad ja muud lähisuhteid. Perekond, nagu ma juba väitsin on tähtis, aga vahepeal on vaja neist puhata ja siis oleks kõige õigem minna oma sõprade juurde. Sõbrad on head meelelahutajad, nõu andjad ja kuulajad. Muidugi on vajalik leida endale hea ja õige sõber. Inimesed võiad sattuda halvale teele, suheldes valede „sõpradega“ , need on need, kes mängivad sõpru, kuid tegelikult on neil kõigest ükskõik. Nad otsivad kaaslasi, kes nendega koos pahandusi ja lollusi ette võtaks. Sellistest tuleks suure kaarega mööda minna. Samuti pean ma oma suureks väärtuseks juba omandatud haridust. Loodan, et suudan ikka edasi õppida ja aina kõrgemale pürgida, aga ka see on juba tore, et põhikooli haridus on käes. Teada on see, et ilma hariduseta ei saa kuidagi elus hakkama. Me elame ajal, kus haridus on ülioluline.
Kunagi ei olda rahul sellega, mis on. Väga palju halba räägitakse riigist, kust elatakse. Näiteks just Eestist. Hädaldatakse selle üle, et siin on liiga külm ja et inimesed on kadedad ja ahned. Aga mina just väärtustangi oma kodumaad . Ma olen rahul, et siin Eestis pole suuri looduskatastroofe. Puuduvad maavärinad, orkaanid, tsunamid, laviinid, vulkaanipursked , tornaadod ja muud jubedad õnnetused. Eestit peaks selle pärast väga väärtustama ja olema tänulik, et just siia on sünnitud. Samas väärtustan ma ka aega, mil sündisin. Mul pole kokkupuuteid sõdadega, olen terve oma elu elanud vabas Eesti riigis ja pole olnud kunagi kellegi teise riigi võimu all.
Ma väärtustan inimestes väga ka iseloomuomadusi . Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest. Raha võib kaduda, suhted puruneda ja kooli lõputunnistused võivad kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud väärtushinnangud, õiged otsused ning tõeks pidamised terve elu. Mulle meeldib vabadus ja sõbrad peaksid andma mulle natuke vaba ruumi, et vahest ka omaette olla. Ja seda sama tagan ma ka ise teistele, ma ei suru oma tahtmisi peale ja lasen oma tuttavatel endast puhata. Veel väärtustan ma ausust. Minu jaoks on oluline rääkida tõtt ning tegutseda ja elada ausalt . Pean lugu ka austusest teiste vastu ja üritan alati rääkida teistest vaid parimat . Kuid ma arvan, et igal ühel peaks olema oma arvamus ja seda peaks avalikult julgema välja ütelda.
Inimesed on väga erinevad ja kõik väärtustavad oma elus midagi, mida teised ei pea oluliseks. On inimesi, kes elavad reaalsuses , nad saavad oma eluga hästi hakkama. Aga on inimesi, kes loodavad saada abi, kuskilt mujalt. Nad usuvad üleloomulikke asju, nagu näiteks erinevad jumalaid. Loodetakse abi saada palvetest ja korraldatakse erinevaid rituaale. Mina aga ei sea kedagi hukka ja arvan, et igaüks peaks uskuma ja väärtustama neid asju, mida endale paremaks peatakse.