Mikro- ja Makroevolutsioon (0)

Evolutsioon on Maa elusa looduse poordumatu ajalooline areng.
Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid).
Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine, kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside ,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks.
Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul.
Mikroevolutsioon
Populatsiooni geneetilise struktuuri pusiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks.
Peamised protsessid ,mis pohjustavad populatsioonide geneetilist muutlikust on KOMBINATIIVNE
MUUTLIKKUS,MUTATSIOONILINE MUUTLIKKUS, GEENIVOOL (geenisiire),GENEETILINE TRIIV .Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi jarglastele.

• Kombinatiivne muutlikkus e suguliselt paljunevate organismide populatsioonides pohjustab individuaalset geneetilist muutlikkust geenide alleelide omavahelisel kombineerumisel.
  Suguline paljunemine pohjustab muutlikkust;
  Tulenevalt meioosi eriparast on sugurakkudes sisalduv informatsioon erinev.
  Isassugurakke moodustub tavaliselt palju ja juhus maarab ,milline seemnerakk munaraku viljastab.
  Viljastumisel uhinevad seemne-ja munaraku tuumad -pooled geenid on parit uhelt ja pooled teiselt vanemalt.
  Partneri valik on tihti juhuslik.
  
• Mutatsiooniline muutlikkus
  Mittesuguliselt paljunevad orgnismid kas eostega voi vegetatiivselt.Mittesugulisel paljunemisel tekkinud uus organism on tavaliselt vanemorganismi koopia.Voimalikud isenditevahelised erinevused on pohjustatud elukeskkonnast voi harvem organismis toimunud mutatsioonist.
  Nt:
  Poolduv kingloom-pooldumise teel paljunevad eeltuumsed ja mitmed ainuraksed paristuumsed.
  Paljud taimed-vosude ,varre ja lehetukikeste abil.
  Keskkonnast tingitud muutlikkus ei parandu.
  Moned sama liigi isendite-ja populatsioonidevahelised erinevused on pohjustatud parilikkustegurite struktuuri muutustest e mutatsioonidest.
  Eristatakse kolme tuupi mutatsioone :geen-, kromosoom -ja genoommutatsioonid . Geenmutatsioonid pohjustavad parilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris,selle toimel tekivad uued alleelid ja geenid.Mutatsioone pohjustavaid fuusikalisi ja keemilisi tegureid nimetatakse mutageenideks.Tuntumad mutageenid on radioaktiivne-,rontgeni-ja UV-kiirgus ning mitmed kemikaalid (lammastikaluste analoogid, kolhitsiin ).
  Enamik mutatsioone praagitakse valja kas juhuslikult voi looduslike valiku tulemusena,kuna mutatsioon on isendile kahjulik.Moned mutatsioonid on isendile keskkonnaga kohastumisel kasulikud.Sellised isendid hakkavad kiiremini paljunema ja mutatsioon levib populatsioonis kiiresti.Moned tekkinud mutatsioonid pole isendile ei kahjulikud ega kasulikud.Nad sailivad genofondis ja voivad osutuda kasulikuks naiteks kliima muutumisel.
  
• Geenivool(geenisiire)on migratsioonist tingitud geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel.Populatsiooni geenifondi voivad sattuda uued ,varem seal puudunud alleelid.Peale loodusliku valiku mojutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid.Selline populatsioonidevheline geneetilise materjali kombineerumine leiab aset naiteks loomade randamisel uude elupaika voi seemnete levimisel tavliselt kaugemale.
  
• Geenitriiv
  Vulkaanipursked ,lumelaviinid,hiidlained ja teised looduskatastroofid voivad havitada suure osa mingist populatsioonist.Ellu jaanud isendite geneetiline struktuur erineb varasema populatsiooni omast ja nende omadused ei pruugi olla parimad vastavas keskkonnas elamiseks.Sellist nahtust ,kus populatsiooni jarjestikustes polvkondades toimuvad alleelide sageduse juhuslikud muutused,nimetatakse geenitriiviks.
  Kui mingi populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi voi inimtegevuse tulemusena mone isendini,on tegemist geenitriivi uhe erijuhuga-pudelikaelaefektiga.See moodub tavaliselt 1-3 polvkonna jooksul.Haigused , parasiidid ja looduskatastroofid voivad havitada suure osa populatsioonist .Pudelikaela ule elanud isendid panevad alguse uuele populatsioonile.
  Teine geneetilise triivi erijuht on asutaja -e rajajaefekt:uue populatsiooni asutab vaga vaike arv isendeid,kes on parit monest suuremast populatsioonist.Asutajate vaikese arvu tottu on uue populatsiooni geenifond juhuslikel pohjustel oluliselt erinev emapopulatsiooni omast.B-ja AB veregruppide puudumist monel Ameerika polisrahval voib seletada just asutaja efektiga.
  

Makroevolutsioon
Makroevolutsiooniks nimetatakse evolutsiooni pikas ajaskaalas liigist korgemate taksonite (nt perekond, sugukond ,selts)tekkimist ja arengut.Makroevolutsioon holmab koige suuremaid evolutsioonilisi muutusi.Nagu mikroevolutsioonis ,pohjustavad ka makroevolutsioonilisi muutusi peamised evolutsiooni mehhanismid :mutatsioonid,geneetiline triiv ja looduslik valik.Kuid see toimub oluliselt pikema aja valtel.Makroevolutsioonis saab eristada kolme tuupi protsesse: MITMEKESISTUMINE e DIVERGENTS ,TAIUSTUMINE e PROGRESS ja VALJASUREMINE.
MUTATSIOONID
GENEETILINE TRIIV + 3,8 MILJARDIT = MAKROEVOLUTSIOON
LOODUSLIK VALIK AASTAT

• Mitmekesistumine
  Mitmekesistumist pohjustab kohastumine uute elupaikade ja okoloogiliste tingimustega.
  Organismide mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid.Uhest eellasliigist voi-grupist lahtuvat,suhteliselt kiiresti toimuvat uute liikide teket ja levikut nimetatakse adaptiivseks radiatsiooniks.Adaptiivne raditsioon eeldab uue elukeskkonna kasulikku kohastumust .
  
• Evolutsiooni taiustumine e progress tahendab senisest keerukama ja taiuslikuma ehitusega orgnismituupide teket ja arengut,nt prokaruootidest arenesid eukaruoodid,ainuraksetest hulkraksed jne.Taiustumine voimaldab uutel organismituupidel efektiivsemalt kasutada oma elukeskkond, levida uutesse elupaikadesse ja vahendada soltuvust abiootiliste keskkonnategurite koikumisest.Sellele vastupidine protsess on lihtsustumine e regress.See
  on eriti tuupiline parasiitidele.Nt paelussidel on koik elundkonnad peaaegu kadunud voi tugevalt lihtsustunud,valja arvatud sigimiselundkond ,mis on eriti hasti arenenud .
  
• Valjasuremine
  Teadlaste arvates on koigist Maal elanud liikidest tanapaevaks 99% valja surnud. Valjasuremised toimuvad pohimotteliselt kogu aeg,seda nimetatakse n-o fooniliseks valjasuremiseks.Tanapaeval surevad liigid valja pohiliselt inimtegevuse tagajarjel.Maa aja-
  loo jooksul on toimunud ka mitmeid massilisi valjasuremisi.Nende jooksul ei havinud mitte ainult paljud liigid ,vaid ka terved okosusteemid.Koige suurem valjasuremine toimus permi ajastu lopul,havis u 96% liikidest ja 50% sugukondadest.Peamiseks pohjuseks arvatakse olevat Maa kokkuporget meteoriidiga.Sellise kokkuporke tagajarjel paiskub atmosfaari tohutul hulgal tolmu ja veeauru,mis mojutab globaalset kliimat.
  Massilised valjasuremised on mojutanud ka elu arengut Maal. Paljude liikide samaaegne havimine vabastas mitmeid elupaiku ja allesjaanud liikidele avanesid suureparased voimalused .Massilistele valjasuremistele on jargnenud intensiivne uute liikide teke.
  

Elu evolutsiooni Maal tagab mikro -ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev uheaegne
kulgemine ,nende protsesside uhtsus.Mikro-ja makroevolutsiooni tagajarjeks on kogu Maa elukoosluse e biosfaari kujunemine.Pidevalt on tekkinud uusi liike ,pidevalt on neid ka valja surnud.
Kasutatud materjalid:
Bioloogia 4 / Okoloogia Evolutsioon
Okoloogialeksikon