islandi üldandmed (1)

Island
2013/2014
Üldiseloomustus
Pindala: 103 001 km2 (2014) 
Rahvaarv:  318  800 (2010)
Pealinn: Reykjavik, elanike 
arv: 118  000 (2007)
Keel: islandi
Rahaühik: Islandi kroon 
(kròna) 1 EUR=162 ISK 
(06.04.2011)
Aeg: UTC  maailmaaeg ; Eesti 
ajast 2h taga.
President : Ólafur  Ragnar  
Grímsson
Geograafiline asend
Looduslikud tingimused
Vulkaanid  ja geisrid
●Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost.
●Islandi  maapind on maailmas kõige vulkaanilisem.
●Tuntuim  vulkaan  
on Hekla.
●
Kliima
●Islandil on  mereline , pehme kliima.
●Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 
Lõuna-Islandil ning suvel  tõusta  kuni +23 lõunas ja +24,5 
põhjas.
●Sademeid on üle 41 000mm aastas.
●Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui 
lumena.
●Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude   maaks .
Veestik
● Rannikualadel  leidub tihedalt väikeseid ojasid.
●Suuremad jõed lähtuvad liustikest.
●Dettifoss on kõige  veerikkam  juga Euroopas.
●Suurim järv on pindalaga on 83-88 km² (Þórisvatn).
Elustik
●Maismaal elavad imetajad:  rebane , põhjapõder,  naarits  jt.
●Mereimetajaid: vaal,  hüljes .
● Koduloomad : veis, lammas, hobune jt.
●73 liiki linde pesitseb regulaarselt.
● Kalad : lõhe, forell, angerjas , suur  ogalik , tursk jt.
●Islandi  hobused  kuuluvad tähtsa  osana  Islandi looduse juurde.
Taimestik
●Ainult ¼ Islandi pindalast on kaetud taimestikuga.
●Õiget metsa Islandil pole kunagi laialdaselt kasvanud.
●Kasvavad: arktiliste alade lilled,  rohttaimed ;  sammal ; 
vaevakask;  marjad ; harilik trüaas.
●
Loodusvarad
●Kalad, geotermaalenergia , vesi.
    Pinnamood
●Keskmine kõrgus merepinnast on 500m.
●Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle 
merepinna ).
●
Pinnamoe  kaart
Muld
●Islandil on tekkinud igikelts , maapind on sügavalt külmunud.
●Seal on  tundramullad .
●Pinnast lõhub  talvine  pakane.
●Muld on toitainetevaene ja väga õrn tallamisel.
Arengutase
●SKT ühe inimese kohta on Islandis ligikaudu 28 356€ (2010).
●SKT osatähtsus majandussektorite  kaupa:
Primaarne sektor 5,5%,  Sekundaarne sektor 24,7%,  Tertsiaarne  
sektor 69,9% (2010).
●Inimarengu indeks on üle 0,8.
●Tööpuudus on ainult 4%.
●Keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4 – need 
näitajad kuuluvad maailma kõrgeimate hulka.
Majandus
● Island kuulub tööstus- ja inforiikide hulka.
● Kalandus moodustab suurima osa riigitulust.
●70% elanikest teenib elatist teenindussfääris.
●Peamiseks tegevusvaldkonnaks on üha kasvav  turism .
●Paljud on spetsialiseerunud andmetöötlusele ja suurenemas on 
programmieksport.
Kuulumine  majandusorganisatsioonidesse ja 
tuntumad firmad Islandist
●WTO  (01.01.1995)
●IMF (27.12.1945)
●Iceland  Express  on odavlennufirma. Lendab 17  sihtkohta  
Euroopas ja Põhja-Ameerikas.
●Icelandair on rahvuslik lennufirma, mis  teenindab  25 linna 12 
riigis Atlandi ookeani mõlemal poolel.
●Tarkvarafirma Frisk Software International (1993).
●Toidufirma Bakkavör.
Rahvastik
●Islandi riigis elab 318 800 (2010) inimest, millega on 
maailmas 141.kohal.
●Keskmine rahvastikutihedus on 3,2 in/km² (2010).
●Islandi keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4; 
mis kuuluvad maailma kõrgeimate hulka.
●Sündimus on 15‰ ning suremus 15‰
Linnastumine
●Islandi rahvastikust elab 93% linnades. (2010)
●Reykjavík (120 000 elanikuga), Islandi pealinn, on kõige 
suurem linn riigis. Reykjavík asub Edela-Islandil Atlandi 
ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe 
lõunarannal.
●Kópavogur (30 000 in) on oma suuruselt teine linn, mis asub 
Atlandi ookeani rannikul 
Reykjavíkist lõunas.
●Hafnarfjörður, suuruselt kolmas
(26 000), asub Kópavoguri lähe-
dal.
Energiamajandus
●Geisritest saadavat energiat kasutatakse vee soojendamiseks  
majapidamistes ja  elektrienergia  tootmiseks.
●Island on maailmas suurim taastuvate energiaallikate kasutamise 
arendaja .
●Hellisheiði  elektrijaam  on suurim
geotermaalenergiat tootev jaam 
maailmas.
●Elektrivarustamine ja tarbimine
oli 2008 aastal ühe inimese 
kohta 53,1 Mwh, samal ajal oli aga Euroopa Liidus keskmine 7,4 
MWh.
Põllumajandus
●Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%(100 
000km2 ), karjamaad 20%.
●Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu 
tootmises.
●19.sajandil elasid 
põlluharimisest 70-
80% islandlasi, mis 
nüüdseks on alla 5% 
langenud.
●Hein,  kaer ,  kartul , 
kaalikas  jt
Metsamajandus ja metsatööstus
●Põja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja 
soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel.
●Islandi looduse karususe ja viljatuse põjuseks on arvukad 
asetleidnud vulkaanipursked , meretuul ja  lammaste  
karjatamine .
●Nüüdseks on metsa, 
metsamaastikku ainult 
veidi rohkem kui 1%.
Tööstuse areng
●Riigis leidub alumiiniumi ja diatomiiti.
●Peamised tööstusharud on kalatööstus, alumiiniumisulatus, 
ferrosiliitsiumi tootmine, geotermaalenergia ja  turism .
●Improdib: toidu-
aineid, tekstiili,  nafta
saadusi, masinaid.
●Ekspordib:kala, kala-
tooteid, loomatooteid,
diatomiiti, 
alumiiniumit, 
ferrotsiliitsiumit.
Transpordi iseloomustus
●Autoteede kogupikkus on Islandil 
12, 869km ( riiklikult hallatud 
teed) + 5, 040km (sillutatud 
teed).
●Tee 1 või  Ringtee  on üleriigiline
tee, mis üendab populaarsemaid
kohti Islandil.
●Teevõrgu tihedus on  varieeruv , 
pealinna juures on see u 5,000-
10,000 masinat päevas, kuid suu-
rematest linnadest kaugemal võib
see number olla keskmiselt vähem 
kui 100 masinat päevas.
Turismi iseloomustus
● Island on turistide seas üks hinnatuimaid sihtpunkte.
●Peamine turismihooaeg kestab juunist augustini.
●Külastatakse 
kõige rohkem 
pealinna 
Reykjavík, 
Sinist  Laguuni, 
Westmani  saari ,
Reykjanesi 
poolsaart .
Religioon
●Islandi elanikkonnast 
kuulub 76,18% 
Evangeelsesse Luteri 
kirikusse, mis on 
ühtlasi riigikirik.
●Islandi suurim  kirik  
Hallgrímur, luteri-
kirik , on 73m kõrge.
●Kirik omab suurt 
orelit, mille loojaks
on sakslane  
Johannes Klais.
Aitähh tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30